Milline lamamistool beebile – Nomi või Vaggaro või hoopis mõlemad?

Joni beebiaja suutsime kuidagi nii elada, et korralikku lamamistooli temal ei olnud, alguses tundus, et polegi vaja ja kui hiljem tegelikult ikka natuke nagu juba oli vaja, siis ei raatsinud enam osta “sest ta ju kasvab sellest kohe jälle välja”. Neljanda lapsega olin ma juba ette otsustanud, et sel korral ma ei taha oma planeerimises “vigu” teha, tõenäliselt rohkem lapsi ei tule (vähemalt mitte lähiajal) ja ma ei taha, et midagi kripeldama jääks ning elu nelja lapsega on täpselt piisavalt niisamagi igapäevaseid väljakutseid esitav, et kõik mugavused ja elu lihtsamaks tegevad abivahendid võib mängu võtta.  Ja nii me lamamistooli valisime… ja siis veel ühe…

Nomi vs Vaggaro
Need kaks tooli on meil kodus olemas ja kuigi võib ju tunduda, et issssssssssand, milleks kaks, siis peale selle, et mõlemad on multifunktsionaalsed ja pika kasutusajaga on need kaks tooli piisavalt erinevad, et olenevalt elustiilist neid mõlemaid omada. Aga kirjutan nüüd veidi lahti, et mis on ühe ja teise võimalused, et kes omale tooli otsib, leiaks selle õige, mis just tema pere vajadustele vastab.

Esimesena sai valitud Vaggaro, sest tol hetkel oli meil veel plaanis beebi saabudes reisida ning 3 nädalat Hispaanias väikse beebiga tundus hea plaanina sinna oma tool kaasa võtta. See on ka Vaggaro esimene suur pluss – see käib mega kompaktseks kokku ning kaalub alla 2kg, seega mahub isegi kohvrisse edukalt (kuigi tuleb ka oma hoiukotiga, mida saab selga panna).
Teiseks on Vaggaro juures super see, et samadele jalgadele saab kinnitada kolm erineva funktsiooniga kangast – esimene on nagu häll beebile, teine lamamistool ning kolmas söögitool. Viimati Tartus käies oli nii mõnus Jonas turvaliselt sinna hälliosasse panna kui samal ajal suuremad lapsed tähelepanu vajasid.

img_0327

Beebi kasvades saab kasutusse võtta lamamistooli kanga, aga vajadusel võid kaasa pakkida ka mõlemad ning neid vaheldumisi kasutada. Mis mulle lamamistoolina selle juures meeldib on kõrgus, laps ei ole maas ja ei pea tema ümber toimuvat kuskil jalgade kõrguselt vaatama, nii on ka vähem ohtu, et mõni suurem õde või vend talle peale kukuks mänguhoos.
Ja kui laps suurem, siis on see super lahe söögitool, mida restorani minnes kaasa võtta – arvestades meie võrdlemisi ebakindlat elu selle viirusega, siis on oma isikliku söögitooli kaasa võtmine päris mõistlik, mugav ja annab ekstra südamerahu, et kõik on puhas.

img_1033

Esmapilgul võib tunduda, et see Vaggaro on kindlasti liiga õbluke ja äkki läheb ümber – aga kinnitan, ega ikka ei lähe. Kui selle kokku panime, siis proovisime seda tirida ja liigutada, et kas on oht, et suuremad väikse sellega pikali tõmbaks, aga ei, püsib kindlalt püsti ning jalgade asetus on ka minu meelest nii hästi läbimõeldud, et sinna otsa pole ka keegi koperdama hakanud meil.

img_6676

beebi häll/pesa

img_6661

lamamistoolina

Seega, Vaggaro – lihtne, läbimõeldud, multifunktsionaalne, kerge, sobilik nii koju kui külla ja ekstra hea variant neile, kes näiteks mitme kodu või suvila vahet tihti käivad ning samas mitut tooli osta ei taha.

Aga miks siis Nomi?
Selleks ajaks kui beebi Jonas saabus oli Jon igapäevaselt juba enamasti nn beebide söögitoolist välja kolinud aga samas tavalise täiskasvanute tooli jaoks tiba väike, muretsesime temale nn junior tooli, mis siis teistest kõrgem ja see talle meeldis, sest sai ka võrdselt ja samas mugavalt teistega laua taga olla. Küll aga on see junior tool selline one trick pony, et ega seda pärast nt kirjutuslaua taga edasi ei kasuta ning ühel hetkel ongi selle elu peres läbi lihtsalt, sest kõrgust muuta ei saa.
Mõtlesin siis, et võiks ju Jonasele juba ette midagi coolimat vaadata, mis oleks nii söögitool kui ka hiljem nn tavatool ja no mega lahe.. sest Nomi on kõike seda ning rohkemgi veel, kuna seda saab vastava alusega ka lamamistoolina kasutada.

Nii see Nomi saabus ja Jonasele sai see beebipesa praktiliselt esimesest päevast lemmikuks. Nomi beebiosa kaldenurka saab ise seadistada ning kõige esimene on praktiliselt lamav, mis mu meelest pisikesega ülioluline, et ta toolis kössis ei oleks ohtlikult. Pesa on mõnusast pehmest kangast, mis on masinpestav ja lapse saab sinna turvaliselt kinnitada 5-punkti rihmadega.
Ei Nomi ega Vaggarot ei saa beebi ise väga hooga kiigutada nagu ehk mõnd teist tooli, mina näen selles meie laste kogemuse pealt aga plussi, sest kui beebidel on alguses tihti lihaspinged (just jalgades), siis jalgadega endale hoogu tegemine neist pingetest vabanemisele paraku kaasa ei aita, seega meie jaoks on parem, kui beebi seal siplema ei pea.

img_9220

Ka Nomi on maast kõrgemal asetsev, mis nelja lapsega mu kindel eelistus, et beebi saaks turvaliselt kuskil olla ja ka endal on hästi mugav ta selle tooliga söögilaua äärde seltsiks võtta või köögis toimetades end jälgima tuua – sest kui muul ajal aitab paljud toimetused beebiga koos ära teha lapsekandmine, siis kuuma pliidi ääres säriseva panniga tegelema ei tasu nii minna. Isegi niisama diivanil olles on hea, kui laps sinu kõrgusel ja ei pea temaga maas istuma 😀

img_9140beriti pere-2 (1)

Nii tugijala kui beebipesa kui ka tooli istumise osa toonid saab kõik ise valida ja täpselt oma maitse järgi kokku panna – nii sobitub Nomi ilmselt suht igasse kodusse nagu valatult.
Kuigi ka Nomi on kerge, vaid 5kg, siis ma ise seda reisides suvilasse väga kaasa ei tassiks, pigem on see selline statsionaarne kodu tool, mis siis ideaalis võiks aastaid kasutuses olla.

img_1031

Nomi saab täpselt oma kodu interjööriga klappima panna

Me oleme mõlema tooliga hästi rahul ja kasutust leiavad ka mõlemad, loodame, et ehk saab ka reisimine jälle nii palju ohutuks, et saaksime Vaggaro kuskile kaugemale viia, aga seniks kasutame kodus mõlemaid.

img_9653

Nii Nomi kui ka Vaggaro toole saab vaadata ja katsuda Tallinnas Perela keskuses (Noblessneris, Staapli 3)

Kes omale soovib üht või mõlemat tooli soetada, siis kasutades koodi “berit” saab need soodushinnaga soetada babyshop.ee 

 

Taas kärude lainel: iCandy Peach – nii ühele kui ka kahele lapsele

iCandy Peach on selline käru, et kui Jon oli umbes 8-kuune, siis jäi see meile silma, aga et tol hetkel olime hoopis reisile minemas ja suurt kahe lapse käru vajadust ka ei olnud, siis Peachi proovimiseni ei jõudnudki. Nüüd olin aga kindel, et Jonase ja Joniga me selle Peachi testimise ette võtame ning olles meile omaselt kiired, siis juba esimesel nädal see tehtud saigi.
Nüüd siis pikemalt sellest, mis mulje see uus iCandy Peach meile jättis.

36f78d2f-66df-455c-9d2a-bef0149d48e3

Meie pere esimene jalutuskäik nelja lapsega

Ma poes olen vaadanud Dubattit ja Peachi kõrvuti ja siiani olin rohkem “kaldu” Dubatti poole, aga seal oli üks suur miinus antud hetkel ja see oli käru kahele lapsele sobivaks tegemise võimaluse puudumine. iCandy Peach on selles osas universaalsem käru, sest kasutada saab nii ainult korvi kui istmega, aga ka istme ja korviga ning kahe istme või kahe korviga – seega sobib Peach ka kaksikuid sõidutama või siis nagu meil – väikse vanusevahega lastele. NB! Kui ostad ühe lapse versiooni, siis on kaasas üks raam, millele kinnitub nii korvi kui istme kangas, kui on soov kahe lapsega kasutada, siis on vajalik teine istme või korvi set juurde osta, kus siis on olemas ka teine raam koos turvakaarega.
Oma testiks panimegi peale vankrikorvi Jonasele ning istme Jonile. Sellist kombot kasutades läheb suurem laps istmega ülemiseks ja väiksem korviga alumiseks.

img_9515

Ülemisel istmel kasutuses ka kõrguse adapterid, samade adapteritega saab ka ainult ühe lapsega kasutades muuta korvi/istme kõrgust või asetust raamil – nii ka lükkajast kaugemale, et alla raamile mahuks kinnitama seisulauda.

img_9513

Kahe lapsega saab mõlemad ka magamis asendisse sättida

img_9360

Beebil all ruumi piisavalt

Esimene mure nende tandem kärudega on tavaliselt see, et kardetakse, et lapsed on liiga “üksteise seljas”. iCandy on suutnud mu meelest seda hästi lahendada, kasutades ülemisel istmel nn kõrguse adaptereid ja nii on laste vahel piisavalt ruumi ja õhku.
Neist kõrguse adapteritest on kasu ka siis kui ainult ühe lapsega käru kasutada – nimelt saab siis istme või korvi panna soovi korral kõrgemale – nii on Peach sobilik ka pikemale vanemale ning samas, kui see adapter ära võtta, siis on käru väga sobiv ka keskmisest hoopis lühemale lükkajale. Ma ise pole eriliselt pikk, aga pigem eelistan nii sanga kui istet/korvi võimalusel kõrgemal kasutada ja Peachiga oli see minu ca 170cm juures hästi mugav.
Kahe lapsega kasutades oli minul hea vaade korvis magavale beebile ja samal ajal sain mõnusalt Joniga suhelda. Mulle tundus ka, et Jon oli seal istmes igati rahul, eriti kuna jalatuge sai liigutada ja nii siis jalad toetatult max mugavalt istuda. Jon on praegu ca 86/92 suuruses ning temal oli istmes ruumi maa ja ilm.
Ka korv on mu meelest üli ruumikas, isegi nii ruumikas, et sellisele pisikesele beebile nagu Jonas seda oli ja on kaaluks ma sinna sisse esilagu nt Easygrow minimizer sisu panemist, et ta oleks rohkem “pesas”. Teisalt saab sellist korvi kaua kasutada ja ei pea kartma lapse kiirelt välja kasvamist. (meenub, et tol korral kui 8-kuuse Joniga Peachi vaatasime, mahtus ka tema veel vaevata korvi… ja ta ei olnud väike beebi 😀 ).

img_9494

img_9499

Silm puhkab ilusa käru peal 😀

img_9508

Vankrikorv koos kattega

img_9516

Ruumikas ja pehme iste, 5-punkti turvarihmad ja liigutatav jalatugi. Turvakaart saab avada mõlemalt küljelt ja see käib liigendiga ka küljele

img_9509

Kui tihti on vaja käru teha vaheldumisi üheseks ja kaheseks, siis ei ole vaja alumisi adaptereid raamilt ära võtta, aga et need ei segaks või kahjustada ei saaks, siis käivad sinna tühjade adapterite peale hallid kattenupud. Kui käru ainult ühe lapsega kasutada, siis muidugi ei pea neid adaptereid sinna üldse panemagi.

Lisaks istme ja korvi suurusele tahaks ma kiita ka kaarvarjusid – pikkus on mõistlik, lukust avatud pikendusega ning mis minu jaoks oluline, olemas on ka korralik õhutusava, mida saab ka kinni katta ning mis ei sõltu kaarvarju pikkusest. Vankrikorvi kate kinnitub lukuga, mis on muidu hea lahendus, aga mulle tundus see luku jooksu koht kuidagi tiba ebamugavalt serva all – samas, ega pidevalt selle lukuga ei tegele ka ning suvel ma pigem ei kasutakse seda katet üldse.
Me saime nii päris sooja ilmaga kui ka veidi jahedamaga ringi kärutada, soojal ajal piisas tekikesest beebi peal, jahedaga proovisin korvi ka erinevaid soojakotte, nii Easygrow Lite+ kui ka Voksi Sky Light sobisid suht hästi, olgugi, et need mõlemad on korvist endast pikemad, sättisin selle üleliigse materjali osa korvi jalgadepoolsesse osasse ja oli täitsa tip top. Kõige paremini passivad korvidesse muidugi turvahällide soojakotid, nt Easygrow Lite turvahälli versioon on küll selline, et kasuta või suvi läbi.

img_9519

Korralikud võrguga kaetud õhutusavad varjude tagaosas, pildil näha ka istme kalde muutmise nupp seljatoe ülemises servas, kallet saab muuta ka ühe käega

Ühesõnaga, Peach on ilus, istmed-korvid praktilised ja mugavad, AGA kõige olulisem on ju sõidumugavus ja vot see ei olnud poepõrandal käru liigutades kunagi minu jaoks päriselt avaldunud. Kuniks me siis esimest korda sellega kodust välja veeresime ja ma täiesti amazed olin terve aeg kui käru lükkasin. Ma isegi palusin, et Teet prooviks seda lükata, sest ma olin lihtsalt nii positiivselt üllatunud, et Peach on nii pehme ja ma ütleks lausa vetruva sõiduga. Ma olen üldiselt pigem jäigemate kärude kasutaja ja õõtsumisega kärusid taga ei aja, aga see Peachi sujuv sõit oli ikka väga-väga mõnus. Lükkasin igasugu aukudest ja kividest üle ja pettuma ei pidanud, liugles kergelt. img_9529img_9450

Mugav on iCandy Peach nii ühe kui kahe lapsega, ilmselgelt on kaks last ikka suurem koorem mida lükata, aga mingit kangutamist, et äärekivist või uksepiidast üle saada ei ole vaja teha, ei tekkinud tunnet, et oleks pidanud enne veidi jõusaalis treenima 😀
Kui muud tehnilist infot saab igaüks ise ka juurde lugeda, siis selle mainin siiski ära, et ühe lapsega kasutades on istme kandevõime lausa kuni 25kg, kahe lapsega kumbki 15kg ning pakikorvi saab panna 10kg jagu kraami. Käru ise ühe istmega kaalub 12.2kg, mis korraliku vanker-käru kohta väga mõistlik kaal.
Raami saab kasutada ka turvahällide all ning enam levinumate mudelite jaoks on kohe kaasas ka adapterid.

Meie Toyota Proace Versosse mahtus Peach ka nii, et kokku ei pidanud seda panema, väiksemate autode jaoks muidugi peab. Raam koos istmega kokku ei lähe, iste/korv tuleb selleks eemaldada, raam ise käib kokku lihtsalt ja full power käru kohta päris kompaktseks, küljes on kohe ka õlarihm selle tassimiseks (näiteks treppidest vms).

iCandy Peach sobib suurepäraselt igapäeva käruks, nii linna kui mõistlikule terviserajale, metsa offroadima ei läheks, aga sellistesse kohtadesse läheme meie nii või naa pigem kandevahendiga. Peach on hea valik ühele lapsele, aga eriti hea valik, kui on plaanis lapsed saada väikse vanusevahega, nii tuleb hiljem ainult teine istmeosa juurde muretseda või siis hoopis seisulaud suuremale lapsele.
Sõidurõõmu pakub Peach igaljuhul kauaks!

Eestis saab iCandy kärusid osta Babyshop.ee (esinduspood neil Tartus ning Tallinnas saab Peachi vaadata ja katsuda Perela keskuses Noblessneris, Staapli 3).
Juunis on Peach soodushinnaga ning kasutades koodi “lifeatlucky13” peaks saama isegi veel veidi soodsamalt, kel käru ost plaanis, soovitan soojalt!

 

Neljandaks lapseks valmistumine – uus auto ja turvavarustuse uuendus

Neljanda lapse perre saabumine meie elukorralduses suuri muutusi ei too, ei plaani kolida, laste tubade asetus jääb esialgu samaks aga ühe suurema muudatuse siiski pidime tegema – auto, mis mahutaks mugavamalt ära neli last, kaks täiskasvanut ning hulga selle seltskonnaga kaasnevat tavaari. Jah, oli aeg klassikalisest sõiduautost välja kolida ning pilk suunata suuremate sõiduvahendite suunas.

img_6336

Nüüd siis ongi nii, et sõidame Toyota Proace Versoga, kus koos juhiga 8 kohta, hulgaliselt isofix kinnitusi laste turvavarustusele ja hirmus palju rohkem ruumi kui varem.
Mina tunnetan ilmselt seda elukvaliteedi paranemist kõige tugevamalt, sest eelmises autos pidin istuma tagaistmel kahe turvatooli vahel ning Jon oli oma turvatooliga ees kõrvalistuja kohal – seda sellepärast, et tolles autos ei tohtinud turvavarustust tagumisele keskmisele istmele paigaldada ja nii jäigi see koht minule ja  kuigi autos oli ka nö lisarida kolmandaks reaks, siis sealne ruum igapäevaseks kasutamiseks jäi siiski napiks.

Ütleme ausalt, et nüüd juba silmnähtavalt rasedana muutus see kahe tooli vahel istumine ikka kergelt ebamugavaks ning kui beebi saabub, siis oleks asi üldse üsna kitsaks kiskunud. Need ajad on õnneks möödas ja saan ka üle pika aja jälle nautida esiistmel olemist, aga olulisem sellest on muidugi ka see, et lastel samuti ruumi rohkem ning sõidud jätkuvalt turvalised.
Üks väike asi veel, mis sellise “bussiga” kaasneb on siinidel külgedele liikuvad tagumised uksed, kitsamates parklakohtades seda lastebandet autosse või autost maha laadides on ikka väga hea kui ei pea kartma, et uksega kõrval oleva auto ära rihid.

Turvaliste sõitude tagajaks on muidugi ka turvavarustus, mille osas Jon viimati uude tooli kolis, sest turvahällis sõitmise aeg sai läbi. Uut tooli valides oli paar kriteeriumit, millest lähtusin – tool pidi olema kasutatav selg sõidu suunas (sss), selle paigaldus pidi olema lihtne ja loogiline ning istmel pidi saama magamiskallet sõidu ajal muuta.

img_6531

Kuna JJ sõidab juba suvest saati hinnatud ja kiidetud Be Safe iZi Flex Fix toolis ning oleme selle kasutusmugavusega väga rahul olnud, oli loogiline, et uurin, mis sama firma valikus Jonile pakkuda oleks. Valik langes üsna uuele mudelile Be Safe iZi Twist i-Size, mis aga ühe karmimatest turvatestidest (Rootsi Plus test) läbinud oli ning vastas kõikidele eelmainitud kriteeriumitele + veel mõned lisamugavused. Seda tooli sai lähemalt nähtud ka aasta alguses toimunud Be Safe Eesti korraldatud tutvustusel, kus kohal oli ja neist toolidest rääkis selle firma esindaja.
Sarnases klassis teiste firmade toole, mis samuti olid Plus testi läbinud, olime varasemalt ka proovinud ning paraku neist loobunud just kehvade paigaldamise omaduste või kaldemuutmise funktsiooni puudumise pärast (ja arvestades, et meie lapsed kipuvad autos pikemal sõidul magama, siis see on oluline asi).

img_6528

Jon sõidab teises reas ja JJ ning Jenni kolmandas

img_6514

on ruumi küll

iZi Twist on mõeldud kasutamiseks lapsele pikkuses 61-105cm, kaalupiiranguks 18kg ning tootjapoolne soovitus alates 6. elukuust (on olemas ka sama tool aga ekstra beebisisuga variant, mis sobib juba varem kasutamiseks, sel on juures tähis “B”). Tool on ainult isofixiga kinnitatav, mis meile ka sobis ning kasutatav vaid selg sõidu suunas, kuid ägeda boonusena saab seda keerata küljele, et oleks mugavam last tooli panna ja sealt ära võtta. Varem pole ma seda tooli küljele keeramise funktsiooni kuigi oluliseks pidanud, aga täna võime kinnitada, et kui see samas olemas on, siis on see päris mugav võimalus ja kasutame seda pidevalt.
Teine tore eripära selle mudeli juures on isofix alus, millele tool kinnitatud on, sest see on disainitud selliselt, et olenemata autoistme kaldest on tool aluse peal alati nö üht moodi sätitav – sirgemate istmete puhul jääb alus “õhku”, suurema kaldega istmetel on alus rohkem istme peal – kui nn lood tugijalal on õigesti, siis ongi kõik ok sellega.
On olemas ka iZi Turn mudel, mis muus osas samade omadustega kui meie valitud Twist, aga ka nägu sõidu suunas (nss) kasutamise võimalusega, meie sellest loobusime, kuna tahame Joni max kaua sss hoida.

img_6536

küljele keeramise võimalus

img_6540

aluse õige kalde alla panemise jaoks seal see 5. samm

Ka nö tava Twist mudelil on “beebisisu”, mida saab lapse kasvades eemaldada, nii peaks ühtviisi mugav ja turvaline olemagi nii sel lapsel, kes alles tooli kolib, kui sel kes juba märkimisväärselt suurem. Ja kuigi tooli ostsime Jonile, kes saab suvel kaheaastaseks, siis proovisin huvi pärast ka 3.5-aastast Jennit sinna, kel pikkus hakkab meetri kanti jõudma ning oli päriselt ka temal seal ruumi kenasti, seega ma selles tootja nimetatud kasutusajas ei kahtle.

20200318_114305

Suvel neljaseks saav ja meetrile liginev Jenni

Magamiskalde muutmine käib lihtsalt ja kõige lamavam asend on tõesti pea turvahällilik, pidasin seda omadust silmas just seepärast, et varasemad palju kiidetud sss toolid on meie autodes jäänud hoolimata sättimisest ikka nii püsti, et varem või hiljem magasid lapsed seal nii, et pea vajus sisuliselt põlvede vahele ja see ei olnud minu meelest enam turvaline ega ok. Be Safe iZi Twistiga seda muret kartma ei pea ja mul on süda rahul, et ma ei pea lapse kõrvale pead hoidma istuma või ees istudes muretsema, et kuidas ta seal toolis ikka on.

img_5413

Siin pildil oli tool meil veel eelmises autos esiistmel ja kuna kalde sai panna nii madalale, siis ei seganud see ka seal juhi vaatevälja

Kiidan ka materjale, mis tunduvad katsudes just nii mõnusad, et võiks ka suviste lühemate riietega lapsele meeldivad olla. Lisaks materjalidele on Be Safe pannud rõhku veel mitmele detailile – nii on näiteks õlarihmade alumine pool kummiga kaetud, et püsiks paremini lapsel peal ja ei libiseks kuskile. Samuti on rihmade pehmenduste kuju tehtud selline, et laps saaks tooli kinnitatult siiski mugavalt käsi liigutada ning lapse tooli panemise lihtsustamiseks on külgedel magnetid, kuhu saad rihmad nö hoiule panna, et need ei jääks lapse alla ning saaks need kiiremini ja kergemini kinni.
Väiksed asjad, aga kui ikka päevast päeva pead turvatooli kasutama, siis annavad ka need detailid kokku parema kasutusmugavuse. Tooli turvalisus on muidugi esmatähtis, aga need kasutusmugavused on jällegi sellised asjad, mida igapäevaselt reaalselt tunnetame ja mis seetõttu mu meelest ka siiski päris olulisel kohal on.

img_5371

Siin näha tool koos “beebisisuga”

img_5372

magnetiga hoiusüsteem rihmade külgedele kinnitamiseks

Nüüd juba kaks hästi positiivset kogemust Be Safe turvatoolidega on mind viinud mõttele, et ehk peaks ka beebile just BS uue turvahälli ostma, mis sarnaste läbimõeldud süsteemide ja kasutusmugavustega (ja hälli alusele saab hiljem tegelikult kinnnitada järgmise klassi turvatooli) ning kui Jenni pikkus ületab meetri, siis ilmselt läheb ka tema tool vahetusse, et JJ-ga samasuguses sõitma hakata.
Kel soov omalegi mõni neist toolidest soetada, siis koodiga “lifeatlucky13” saab kõigilt täishinnaga toodetelt soodustust Babyshop.ee poes.

Ettevalmistused neljandaks beebiks: Bare and Boho riidest mähkmed

Ma enam ei mäletagi (võimalik, et rasedusega kaasnev kehvem mälu), et kuidas ma Bare and Boho mähkmeteni jõudsin, aga on need kindlasti ühed sellised riidest mähkmed, mis  ees ootavale tihedale mähkmevahetusele kerge elevusega mõtlema paneb. Need on disainilt mu meelest ebareaalselt ilusad ning kogu süsteem hästi praktiliselt läbi mõeldud ning boonusena on need ka Eestis müügil.

img_5747

Ülemised kaks mähet on suurem suurus, alumised viis mini surus ehk vastsündinule

Millised on Bare and Boho mähkmed?
Tegemist on Austraalia firmaga, kes teeb riidest mähkmeid ja sinna juurde kuuluvaid tarvikuid – niiskuskindlatest hoiukottidest mängumattideni. Prindid on sellised veidi omamoodi, natuke nimele omaselt boho stiili, üsna unisex, natuke unistavad pigem malbed toonid aga sekka ka veidi kärtsumaid mustreid.

img_5737

Pildil vastsündinu suuruses mini kate, bambusest sisu ja booster

Mähkmed koosnevad veekindlatest katetest, mida on kahes suuruses – vastsündinule (ca 1.5-5kg) ja nn one size (ca 4-18kg), mis siis kasvab koos lapsega mähkmeea lõpuni välja (kuigi eks see oleneb muidugi natuke lapsest ja kasvust ka). Katete sisse käivad kahest erinevast materjalist – kanepist ja bambusest sisud, mis kinnituvad trukkidega ning millele saab veel lisaks juurde panna boosterid ehk imavust tõstvad lisaimud.
Tasub teada kahte asja – imud tahavad sissetöötamist, mis tähendab, et nad saavutavad oma maksimaalse imavuse peale mitut pesukorda (enamasti vähemalt 4-5x), mis ei tähenda, et neid ei võiks kohe peale esimest pesu kasutada, muidugi võib, aga teadmisega, et imavus ja seega ka nö lapsel all kestmise suutlikus ainult suureneb ajaga. Teine asi – nii kanep kui bambus tõmbavad peale pesu veidi kokku, märgatav on see kindlasti peale esimest pesu, aga soovitatav on neid natuke sikutada ja venitada ikka kui pesust tulevad ja kuivama paned (ps proovisin neid ka kuivatis kuivatada, kõik oli ok, aga seda siis ainult sisudega, katteid EI TOHI kuivatisse panna).
NB! Ka sisud on erineva suurusega – nii vastsündinu kattesse kui ka suuremasse.

img_5735

Booster kinnitatud sisu alla

img_5738

sisu koos boosteriga katte sees

Bare and Boho katted kinnituvad trukkidega, vastsündinu kattel saab suurust muuta kahes astmes, suuremal kattel neljas. Minu jaoks pluss on katte jalaosades topelt kumm, mis lisab lekkekindlust ja hoiab paremini ümber beebi jalgade. Lõike poolest on need katted ka pigem jalgevahe kohalt kitsamat tüüpi.

img_5731

topelt kumm äärtes

Eraldi lugu on nende sisudega, mis üsna omamoodi ja samas sobituvad katetega ideaalselt. Nii bambusest kui kanepist sisud on veidi nn kausi kujuga ehk siis ka külgedelt on servad kõrgemad, mis taas lisab lekkekindlust ja mu meelest on eriti hea just vastsündinuga, kes magab külili ning samas kelle kaka on vedelam – iga lisa pingutus kõige selle mähkmes hoidmiseks on vägagi hinnas.
Mis on seda sorti kujuga sisude juures boonus on see, et nii on suurem tõenäosus, et kogu kraam jääbki sinna sisu sisse ja kate seejuures täiesti puhtaks ning saab südamerahuga uue sisuga mitu korda järjest kasutada.
See sisude vahetus ühe katte sees järjest on muidugi üleüldiselt katete pluss, aga just vastsündinuga ei pruugi see alati toimida – Bare and Boho puhul on tõenäosus toimimiseks suurem kindlasti.
Ühtlasi, kuna katete sees ei ole nö märguvaid pindasid, siis piisab täiesti nende kraani all loputamisest ja pole kindlasti iga kord vaja üldse masinpesu ootama panna.

img_5734

Bare and Boho kate, bambusest sisu vasakul ja kanepist sisu paremal

img_5732

trukiga kinnituvad sisud

Just selle katete ja sisude süsteemi ja nende sisude kuju pärast olen neid ka meie neljanda beebi tarbeks varunud, paari suuremat katet ja sisu olen ka Joniga siin katsetanud ja igati rahule jäänud. Materjalid pehmed ja kuigi proovinud olen ka teiste firmade sisusid ja needki toimivad, siis eelistan selle firma puhul tegelikult pigem nende originaalsisusid, sest see trukkidega sipsti kinni-lahti vahetus on hästi mugav ja arusaadav.

img_4926

Jonil jalas siis suurem kate

Kes tahab kuskilt alustada seda riidekate kasutamist, siis et asjast aimu saada on täitsa ok osta paar Bare and Boho katet ja näiteks kaks-kolm sisu iga katte kohta, kui hästi läheb tähendab see siis ühe päeva jooksul 4-6 mähkmevahetust vaid kahe kattega ehk siis 4-6 ühekordset mähet vähem prügisse.
Mulle tundub ka, et näiteks üks kate, paar sisu ja väiksem niiskuskindel kott oleks tore, ilus ja samas praktiline katsikukink, mille üle mina oleksin küll vägagi rõõmus.

Ma ilmselt teen ühe ülevaatliku postituse meie saabuva beebi vastsündinu suuruses mähkmepargist ka, aga need Bare and Boho mähkmed on kindlasti ühed eristuvamad seal hulgas ning väärisid eraldi esiletoomist, eriti kuna need Eestis ka pigem uued.

Bare and Boho mähkmed on Eestis müügil Babyshop.ee (nii e-poes kui nende Tartu esinduskaupluses) ja samuti Perela keskuses (Noblessneris, Staapli 3), kood lifeatlucky13 võimaldab mähkmete ostu seal teha soodsamalt 😉
Kes tahab aga võita ägedat ja just vastsündinule suunatud riidest mähkmete komplekti oma beebile või hoopis sõbrannale kingituseks – siis koostöös Babyshop.ee-ga tuleb see võimalus mu Instagrami kontol, mis leitav siit.

Dubatti One – kas tõesti see üks ja ainus?

Dubattil olen silma peal hoidnud juba mõnda aega, kuid rohkem oli mõttes seda katsetada uue beebi saabumisel, et aga see meie vast avatud Perela keskusesse Babyshopist näidiseks saabus tundus põnev see nüüd kohe Joniga ära proovida – ja mis ma oskan öelda, tasus proovimist küll.

img_5203

Dubatti istmesse sobib praeguste ilmadega suurepäraselt Voksi Explorer soojakott

Dubatti raam ja välimus on minu arust natuke petlikud, kuidagi kergelt tekib tunne, et küllap see üks tore linnakäru on ja kohe nagu ei oska seda näiteks kuskil terviserajal jalutades ette kujutada, aga nüüd sellega ise ringi kärutades võin päris julgelt väita, et kui ees on ka suured õhkkumm rattad, siis on asi “vaid linnakärust” hoopis kaugel. Dubatti liugleb üle konaruste ja ka tänavaaukude ning kui üldiselt pean koju sisendes ikka kärudel esirattaid nö üles kangutama, et üle uksepiida saada, siis ka sellest läks Dubatti kergelt niisama üle, ei mingit pingutust.

Nagu juba mainitud sai, siis meie katsetasime varianti, kus all olid 4 õhkummidega ratast, aga kes nii suurtest ratastest ei hooli või neid oma elustiili juures ei vaja, saab valida ette ka väiksemad rattad, mis ühtlasi teevad siis käru ka kilo võrra kergemaks – kui käru kaal ekstra oluline, siis tasub see meeles hoida.
Nende suurte ratastega ja istmega kaalus meil testimisel olnud komplekt 12kg, mis ühe maastikuvõimeka käru kohta päris mõistlik kaal, kui käru on kasutuses vankrikorviga siis tõuseb kaal 12.5kg peale, mis ka kontimurdev ei ole.

img_5229

Hetkel vankrikorvi meil veel kellegagi testida ei ole, aga sisuliselt on siis komplektis kaasas nö korvikangas, koos madratsi ja korvi kattega, mis kinnitub samale raamile, kuhu istme kangas, kaarvari on kahel osal üks ja sama. Korv on iseenesest minu jaoks küll mõistliku suurusega, ise ülemõõtes 32cm lai ja 74cm pikk, seega võiks sinna ilusti mahtuda nii beebi kui ka külmal ajal soojakott.

img_5383

Pildid Dubatti lehelt omale meelepäraseid variante kokku pannes – seal saab näha valitud värve nii korvi kui istmena

Dubatti kaarvari väärib eraldi kiitust – esiteks on see mõnusalt ruumikas, laps mahub varju alla normaalselt ära, teiseks on see pikendatav ja see pikendamine annab kokku väga pika ja korraliku varju ning kolmandaks on sel varju tagaosas õhutusava ja see on kaetav – nii saab kasutada varju max pikana aga tuulise ilmaga õhutusava mitte avada, mis meie kliimas minu jaoks ülioluline. Mulle kohe üldse ei meeldi need varjud, kus varju maksimaalse pikkuse kasutamisel on alati üks osa võrgust, sest kui väljas on päikseline ja samas külm tuul, siis viimane asi, mida ma tahaks on see, et see tuul lapsele pähe puhuks.

image0

Pildil näha võrgust õhutusava varju taga

img_5234

Kaarvari max pikkuses

Mis veel teeb Dubatti ägedaks on selle käru oma soovi järgi disainimise võimalus, valida saab kolme tooni raami, 12 tooni istme ja korvi ning alumise pakikorvi ja 13 tooni kaarvarju vahel, lisaks veel käepideme ja turvakaare naha värvi, mille valikuid on 3 – neid variante kombineerides on valikuvõimalused just omale meelepärane käru teha tõesti suured.
Rattad saab võtta siis kas suured või väikesed ning ka pakikorvi on võimalik kahe suuruse vahel valida (meil kasutuses olnud kärul on all väiksem korv).
Omale meelepärase käru saab kokku panna siin lehel.

img_5196

Pidur on nn plätusõbralik ja saab vastavas suunas peale astuda, pakikorv on täiesti suletav ja kinnitus on magnet – nii on korivs olevad asjad turvaliselt sees ja pole ohtu, et need märjaks saaks vihmaga või korvist hoopis välja pudeneks.

Lükkesang on teleskoop pikendusega ja mulle, kes eelistab sanga alati üsna kõrgel kasutada, on Dubatti oma mugav. Pikematele vanematele on hea omadus see, et nii istme kui ka korvi kõrgust raami peal saab samuti muuta, et lapsega mugavam toimetada oleks.

Kokku läheb raam minu meelest ülikompaktseks, aga võimalik miinus kokku paneku juures on see, et istmega koos seda teha ei saa. Küll aga on kompaktne raam hea boonus selle turvahälli ratastena kasutamiseks, sest Dubatti kõrvale ei ole vajadust veel lisaks mingit väiksemat käru hälli alla muretseda.
Kui ma midagi veel tahaks norida, siis ehk turvakaare avanemine, mis on küll super, et käib lahti ka ühelt poolt korraga ja nö väravana, aga mida ei saa näiteks küljele alla keerata – aga see oleneb ehk ka lihtsalt kasutusharjumustest, et mis kellele meeldib.

img_5200

Jon tundis end Dubattis igati mõnusalt 

Ühesõnaga, Dubatti One on laia kasutusvõimalusega käru, sobib suurepäraselt linna aga vajadusel ka terviserajale või nädalavahetusel maale/suvilasse. Ühtlasi soovitaks ma seda mudelit ka neile, kel vaja käru mitu korrust tassida.

Mul on ainult kahju, et Dubattil ei ole samasugust varianti kahe lapsega kasutamiseks, mis meie praeguste käruvalikute juures oluline valikukriteerium, aga ühe lapse käruks võtaks ma selle küll iga kell. Tõesti on tegemist käruga, mis võiks olla see üks ja ainus.

Veebruaris on Babyshop.ee poest Dubattit ostes ka mitmed soodustused/boonused.
Näiteks saab vankrikomplekti koos BeSafe uusima turvahälli ja isofix alusega -20% soodsamalt.
Kel turvahälli pole tarvis siis ilma selleta saab oma disainitud Dubatti One komplekti -15% soodsamalt kasutades koodi “lifeatlucky13” ning NB! veebruaris saab selle komplektiga kaasa nii suured esirattad kui ka väiksemad.

642056dd-f8d7-4df7-8e15-51ee91322fe0

Mina ja mu väiksed klounid Dubattit testimas – tegelikult istus ka Jenni kärus ja mahtus sinna oma ligi 98cm pikkuse juures ja 3.5-aastasena veel mõnusalt istmesse.

Kuidas kärulaps soojas hoida ehk Voksi Explorer soojakott

Mul on selles osas vedanud, et kõik lapsed on väiksena olnud tublid kärus magajad, kes rohkem kes vähem, aga näiteks Joni tavapärane lõunauni on õues igapäevaselt 2-3 tundi kindlasti. Sügis hakkab vaikselt siiski talvele alla andma ning ega siin see ilm ilmselt palju soojemaks enam ei lähe, seepärast oli ka meil vaja kevad-sügis õhuke soojakott vahetada millegi soojema vastu ning valituks osutus Voksi Explorer.

img_2778

Koti serva saab üle käru turvakaare kinnitada, et soojemate riietega lapsel palav ei oleks (mugav variant ka lühidalt poodi vms siseruumi minnes)

Miks just see mudel?
Voksil on erineva lõike ja soojusega kotte päris mitu, nii pikendatavaid kui ka ühes pikkuses variante, kaalusin ausalt öeldes neid kõiki, aga põhilised valiku kriteeriumid olid sellised – Jon magab pikad uned kärus, AGA samas on meil temaga käruga ka selliseid sõite, kus ta vahepeal välja tuleb, kas mänguväljakule kiikuma või hoopis mulle kandmisjope alla lina/kotiga, mis tähendab, et ta ei ole seal üldiselt päris toariietes vaid pigem mingi selline mõnus villakiht peal, millega kõike seda mugav ette võtta ja me elame Tallinnas, kus talved on siiski pigem mahedad ning kogu talve jooksul päris raju krõbedaid miinuseid ehk loetud päevad.
Nende mõtete juures langesid mu valikust välja soojakotid, mis eriti soojad ja mõeldud päris korraliku miinuse jaoks ning kus hea laps toariietega sisse panna. Päris kevad-sügis kott samas oleks ikkagi liiga õhuke olnud. Ja nii tunduski, et meile sobivaim on täiesti uus Explorer mudel, mis mõeldud soojemaks talveks, aga mida siis vastavalt lapse riietusele saab minu arust kasutada päris laias temperatuuride vahemikus. Selle mudeli tagumine osa on tehtud sisseõmmeldud villast ning peal on suled, see kombo teeb koti ka kaalult kergeks.

img_2829

100cm pikk

Ligi +10 kraadi juures magas ka Jon vaid ühe villakihiga ja oli soe mis soe, aga mitte palav, suuri miinuseid pole olnud, aga väiksemad miinused on siiani piisanud kahest pigem õhemast villakihist ja ka mitme tunnise uinaku järel on laps soe, samas pole palav ning uni on rahulik.
Ühtlasi tundub see Explorer hästi ideaalne ka vankrikorvis väikse beebiga kasutamiseks (vajab suuruse poolest veidi sättimist küll), sest arvestades, et korvis on alati soojem kui nt lahtisemas istmes, siis sinna ülisooja kotti ma ei paneks.

img_2485

Krõpsudega rihmade avad ja piisavalt avasid erinevate kärude jaoks

Mis mulle selle soojakoti juures meeldib?
On eriti mugav, et rihma avad on krõpskinnitustega, seega kui kärul rihmad sellised, mis muidu vajaks lahti harutamist, siis Exploreriga saab need avad lihtsalt lahti teha ja rihmad ilma suurema vaevata läbi panna, ka teeb see mu meelest koti kasutamise mugavaks kui vaja kahe käru vahel tõsta seda. Lohuga istmes istub kott kui valatult, aga tänu libisemistõkkele koti tagumisel küljel võiks see hästi toimida ka ilma lohuta istmes.
Vooder – mõnusalt pehme puuvillane, lapsel tõesti tunne nagu magaks voodis. Samas on jalanõude alla jääv osa tehtud samast materjalist, mis koti pealmine osa, et oleks kergem puhastada ja ei vettiks läbi nagu puuvill.
Väiksed asjad, mis pakuvad lisamugavust – näiteks saab koti lapse pea ümbert tihedalt kokku tõmmata, et kuskilt midagi sisse ei puhuks, koti ülemises servaks on selleks stopperiga nöörid, mille saab kenasti taskusse ära peita. Sellise üle aastase lapsega nagu Jon, meeldib mulle ka võimalus, et saab koti pealse ülemise serva ümber käru turvakaare nö tagasi keerata ja kinnitada, et kui laps soojemate riietega kotis (näiteks villafliis praegusel ajal), siis ei hakka palav, väiksed käed on ka vabad igale poole osutama jne 😀 nõnda toimib kott natuke nagu jalakate. Explorerlil saab ka pealmise osa täiesti pealt ära võtta ning kasutada alumist osa kui sooja istmepehmendust.

img_2826

Jalanõude alla jääb tumeadm vett hülgav materjal

img_2793

Pea juurest saab koti täiesti kokku tõmmata

Pikkusest ka
Explorer on 100cm pikk ja ilma pikendamise võimaluseta. Arvestades, et mu suuremad lapsed reaalselt kotti ei kasuta ning samas proovides oli kott paras ka kolmesele Jennile tundus see pikkus meie jaoks praegu täiesti piisav ja mõistlik.

Ma olen meie valikuga igatahes rahul ja läheme saabuvale talvele mõnusalt ning soojalt vastu.

Voksi Explorer kotti on saadaval 6 erinevas värvitoonis, meie oma on “Star Green” (mu meelest ilusaim) ning hetkel on see mudel ka hea hinnaga saadaval Babyshop.ee

img_2787

Lapsekandmine: Limas Flex – eriti mitmekülgne kandevahend

Esialgu ei reeda Limas Flexi tagasihoidlik ja malbe välmus kõiki neid võimalusi, mis temas peidus on, et olla sobilik juba päris pisikestele beebidele ja ka suurematele lastele. Aga tasub lähemalt uurida, sest tegu on ühe tõeliselt mõnusa kotiga.

img_0580

Nagu mainitud, siis kasutusaeg on lai, sobilik tõesti juba alates 3.5kg piirist ja ka pikkuse poolest juba veidi enne 56cm, aga kuna tegu on lapsega koos kasvava mudeliga, siis meie kogemuse põhjal on hea kanda kuni 98 suuruses last. Limas ise küll on kirjutanud lausa 104 pikkuseni, kuid proovisime oma JJ-ga ja kui suure hädaga jah, saaks ta seal kantud, siis ma pigem jääksin siiski selle 98 juurde.

img_0557

98 suuruses Jenni

img_8203

74/80 suuruses Jon

Selleks, et üks kott saaks olla juba nii pisikestele sobilik, peab seal ikka mingi eriline lahendus olema ja Limas Flexi puhul on selleks siis rihmade kahel viisil kinnitamine – kuni pooleaastaste laste puhul kinnituvad rihmad pihavöölt tulevana, et võimaldada beebi seljale maksimaalne kumerus ja pehmus ning hiljem, suurema lapsega kinnituvad rihmad paneeli küljele – nii nagu klassikalistel kottidel ikka, et suurema lapse kaal oleks kandjale mugavamalt jaotatud. Väga meeldib mulle see, et kui külgmisi rihmasid veel ei kasuta, saab need peita külgedel olevatesse taskukestesse, nii ei jää midagi ette ja on visuaalselt ka väga ilus.
Loomulikult saab teha koti paneeli kitsamaks, selleks on pihavööl takjakinnitus, kust saab paneeli kokku lükata ja mis tänu õhukesele olemusele ei jää ka pisikese beebi jaoks kuidagi ebamugavalt paks. Paneli kõrguse muutmiseks on üleval servas rihmad, millest kokku tõmmata või järgi lasta, ning samuti on ülemises servas stopperiga nöörid, et ka seda serva kitsamaks teha (just väikse beebiga, kelle kaela nii saad paremini toetada).
Paneeli ülemise serva külge kinnitub trukkidega ka kapuuts suurema lapse pea toetamiseks uinaku ajal, kuid soovi korral saab selle kergesti eemaldada – mina eelistan tavaliselt kottidel kapuutsid ära võtta.

img_9048

Max suur asetus

img_0574

Limas Flex väikseks tehtud

img_0575

paneeli laiuse muutmine krõpsuga

Õlarihmad on pehmed, mitte liiga laiad ega ka liiga kitsad, pigem levinud variantidega võrreldes kuskil seal keskel olevad, pikkuse poolest sobivad ka väiksemat kasvu kandjale, aga annab rihmade pealt pikemas reguleerida, et oleks mugav ka suuremat kasvu kandjal. Rihmad liiguvad kergelt ja ei vaja suurt sissetöötamist, samas ei anna muidugi kandes kuskilt järgi.
Olles seda kandevahendite konsultatsioonide ajal selga proovinud väga erinevas kasvus lapsevanematele olen olnud päris üllatunud selles laias sobivuse vahemikus, peale vaadates, ei oleks seda ilmselt oodanud.
Pihavöö on keskmine, pigem üsna pehmelt mõjuv (tänu kaares lõikele), aga ei ole kindlasti ekstreemselt peenikesele pihale sobilik (minimaalselt tundub see piir olema 64cm).

Pihavöö aga avab selle koti juures veel täiesti ainulaadse ja uue tahu, nimelt saab selle pihavöö täiesti eemaldada, et kotist teha Onbuhimo, mis on pihavööta kandevahend ise istuva lapse seljas kandmiseks. Onbuhimo pluss on see, et lapse saab kõrgemale kui niisama kotiga ja keda vöö rõhub, siis ei tohiks see enam probleem olla (näiteks rasedana), samas tuleb arvestada, et kandmine onbuhimoga on teistmoodi kui kotiga ja näiteks võivad ka õlad pigem kiiremini koormusest väsida.  Küll aga on onbu ideaalne kiireteks seljas käikudeks, sest kui asi käpas on see paigaldus imekiire ja lihtne. Samas, kuna onbuhimo on kandevahendina väga-väga individuaalse sobivusega, siis võib olla ka nii, et kotina on Limas Flex sulle täiesti ideaalne, aga onbuhimona mitte nii väga, sellest ei tasu siis liiga löödud olla.

img_8368

Onbuhimoga seljas

img_9054

Pihavöö eemaldatud

Nii on Limas Flex tõesti väga “paindlik” kandevahend – pakkudes mõnusat olemist vastsündinule aga ka rohkem ilma uudistavale väikelapsele.

Pere ainsaks kandevahendiks sobib Flex ilmselt ka, sest saab eri kandjatele mugavaks seadistada, küll aga võib seadistamine suurema kasvu vahe korral rohkem aega võtta ning kui kandjad vahetuvad tihti, siis võib hoopis mõni seotav variant olla sobilikum – nagu Limas või Limas Plus, mis mõlemad pandlaga pihavööga kuid seotavate õlarihmadega. Limase pandlaga ruutlinade puhul on tore ka see, et kandja saab ise jooksvalt valida, kas tahab kasutada õlarihmadel pehmendusi või eelistab rohkem linalaadset kogemust ja õhemaid õlarihmasid/lina – sest mõlemal mudelil saab pehmenduse lisada ja ära võtta.
Seotavad õlarihmad ei vaja kandja vahetudes eelseadsitamist ja on nii kiiremini kasutatavad.

img_0576

Limas pandlaga ruutlina

img_0578

Sellised toredad kandevahendid Limaselt, kel tekkis huvi mõni neist omale soetada, saab seda teha babyshop.ee ja kasutage ka sooduskoodi “lifeatlucky13

Kärumaraton ja Mountain Buggy Terrain arvustus

Eelmisel nädalavahetusel käisime kaua oodatud Kärumaratonil, ilmaga vedas ja üritus õnnestus vähemalt meie perel küll igati.

img_0353

Suurim üllataja oli mu jaoks JJ, kes kogu selle ligi 10km distantsi omadel jalgadel läbis ja seda pigem tempot tehes kui et järel lonkides. Olime ju valmistunud, et vajadusel kannataks meil käru ka temal jalga puhata või saaks kotiga selga võtta, aga ei, polnud vaja – iga tõus tekitas temas elevust ja samm oli kerge kuni lõpuni.

Tõuse oli rajal ikka oma jagu, mäletan, et nende eest meid hoiatati, kui kevadel selle Kärumaratoni plaaniga välja tulin, õnneks midagi hullu ka polnud ja üldse, kuidas sa saaks lõõtsutada, kui 4.5-aastane kõrval põhimõtteliselt keksib üles 😀
Okei, käru koos lapsega on muidugi lisaraskus (kuigi meie Terrain on päris mõistliku 12.9kg kaaluga) ja praktliselt seinast üles ikka annab lükata, aga hakkama saime sellegipoolest.

img_0518

Siis kui Jennil oli kriis (sest kaasa sai vale joogipudel) ja ta teekonda Teedu seljas jätkas (kotiks Soul Slings toddler). Pilt:Elamusmaratonid veebilehelt

img_0356

Käru oli meil ideaalne – Mountain Buggy Terrain, millega sai suvi läbi soojendust tehtud ja nüüd siis tema võimeid täielikult realiseeritud. Polnud vahet, kas pinnaseks olid puujuurikad, liiv, kivid või puuklibu, kõigest läks läbi ja üle. Mida ma kõige enam armastasin just neid mainitud tõuse silmas pidades oli tegelikult käsipidur, sest tõusule järgnes tavaliselt langus ja hea oli hoog piduriga mõistlikuks võtta ning samal ajal ei pidanud seda tegema ise täiest jõust käru tagasi hoides. See on mugavam, ohutum, ning näiteks omas tempos kulgedes/joostes aitab see pidur just seda oma rütmi ja tempot hoida, nii ei teki lõike, kus end liialt väsitad ja siis pärast kannatad 😀
Seega jah, sportkäru juures on käsipidur minu jaoks täiesti asendamatu.

img_0359

Morsipaus teeninduspunktis

img_0360

Jonil oli ka mähkmevahetuspaus

img_0368

Tegime väikse lõigu ka nii, et Jon oli mul seljas…

img_0375

… ja Jenni oli kärus. Ma jäin oma Vivobarefoot tossudega ka väga rahule, ei pidanud kevadel suht pimesi tehtud valikus kuidagi pettuma.

Päike küttis sel päeval üsna intensiivselt, isegi siis kui vahepeal sai metsa all varjus olla, õnneks on Terraini vari nii piisavalt suur, et Jon sai kärus päris mõnusalt ja jahedalt olla. Lemmik asend oli tal turvakaarest kinni hoides teed juhatada. Lootsime küll, et ehk teeb ta ka väikse uinaku, kuid ilmselt oli see matk tema jaoks piisavalt põnev, et uni kuidagi tulla ei tahtnud (õnneks autosse saades läksid silmad kohe kinni).

Terraini pakikorvi mahtusid paar kandekotti, üks kandelina, Joni tuubisnäkid ja mähkmed suurepäraselt ära ning ruumi jäi ülegi, kahest joogipudeli hoidjast ka täitsa piisas, et kogu pere vedelike varusid täita. Muidugi kohe alguses oli pudelitega meil suur draama, sest Jennile sai vale kaasa võetud ja see mõjus temale paraku nii demotiveerivalt, et pärast suuremat hala oli ta nõus jätkama vaid issi seljas #kolmenedraamakuninganna

Ma arvan, et Terraini puhul on minu jaoks vaid üks miinus ja see on ainult nss olev iste, samas, ohutu sportkäru puhul on see üsna paratamatu omadus ning kõik muu on samal ajal tõesti suurepärane ning lapsel saab silma peal hoida magnetiga sulguvast piiluaknast. Kui vaja saab seda kasutada ka tavalise igapäeva käruna, sest kaasas on kohe komplektis ka esirattaga samas mõõdus väiksemad tagumised rattad (12 tolli), nendega on mugavam poes ja ühistranspordis liigelda, jooksma või maastikule minnes saab kiirelt suuremad rattad (16 tolli) alla panna ja lust võib alata. Igapäeva käru mõistes on võimalus iste panna täslamavasse, et laps seal mugavalt magada saaks, ka jalatoe osa saab veidi tõsta, et nt aastane Jon saaks seal täies pikkuses pikutada. Ja kes plaanib talvel lumehangedes kärutada… peaks Terrainiga ka seal hakkama saama.

img_0522

16 tolli õhkkumm tagumiste ratastega

img_0525

istmel on 5-punkti turvarihmad ning turvaar ja joogipudeli hoidjad on kohe komplektis kaasas

Nagu ma varem vist juba maininud olen, siis on Mountain Buggy Terrain olnud just täpselt nii hea käru, et muidu ikka üdini jalgratturist Teet sellega jooksmas hakkas käima – mu meelest super!
Ma pole kindel, kas jõuame veel järgmisel nädalal Saaremaale Ultima Thule 10km jooksule/matkale, aga kogu sellest kärutamisest on mingi pisike pisik sees ja täna Tallinna Maratoni ülekannet vaadates tekkis ikkagi mõte järgmisel aastal ehk sinna osalema minna – eriti kuna hoolimata juhendis seisnud kärude keelust siiski kärusid rajal näha oli, tuleb ehk ka ikka edaspidi täpsemalt üle uurida ja küsida, et vahvad asjad tegemata ei jääks.

Igatahes – liikumine on äge ja teha seda koos perega on veel ägedam!

img_0378

Mu tublid sportlased!

Phil&Teds Voyager – müüdimurdja ehk kuidas tandem käru end meie perre smuugeldas

See oli enne Jenni sündi, kui kahelapse kärusid valides vandusin, et mina neid teineteise all kärusid ei osta, et miks see üks laps peab kuskil all “orvuistmes” olema ja nõnda valisime vaid kõrvuti istmetega variante. Nüüdseks on minu mõtted ja tunded tandem kärude suunas siiski leebunud ja pigem selline põnevus ja huvi tekkinud (ja arusaam, et tegelikult on lastel tihti suva, kus nad istuvad 😀 )
Ja siis saabusidki Phil&Teds uued Inline seeria kärud ehk kõik nende varasemad tandem võimalusega kärud läbisid uuendused ning aeg oli küps, et see variant ise ära proovida (koostöö Babyshop.ee), valituks osutus Phil&Teds Voyager.

img_7052

Alumisel istmel on piisavalt ruumi ja õhku ja ei ole tunnet, et tal seljas elatakse

Natuke on hetkel selle tandemkäru osas tunne, et kui seda proovid, siis pole enam tagasiteed, lihtsalt vaimustud iga kord kui käru kasutad ja saad sellel istmed sättida nii nagu su lastel hetkel mugavaim ja ka lahedaim on. Meie puhul siis oluline ka see, et soovi korral saab käru kiirelt teha nii ühele lapsele sobilikuks kui ka kahega kasutatavaks – lihtsalt eemaldad või lisad istme.

img_6965

Võimalusi erinevateks istmete asetuste kombinatsioonideks on Voyageril päris mitu, saab panna mõlemad istmed näoga sõidu suunda, aga saab panna ka mõlemad lapsed vanemat vaatama ning muidugi saab teha nii, et üks on ühes suunas ja teine teises.
Ilmselt ägedaim variant selle käru juures on võimalus panna mõlemad istmed nii, et näod on vastamisi  – selliselt on lapsed suhteliselt madalal ning see on eriti ideaalne kui nad tahavad omavahel suhelda. Seda näod vastamisi asetust on mõnus kasutada ka siis, kui lapsed tahavad tihedalt kärust sisse-välja käia, sest pole vaja neid kõrgele tõsta ja on mugavam toimetada, meil oli see kasutuses näiteks loomaaias käies. Erinevate kombinatsioonide kasutamiseks on kaasas adapterid, ka on võimalik lisaks osta kõrguse adapterid, mis näiteks tagumise istme üles poole tõstavad, et lapsel oleks parem vaade ning alumisel istmel olijal oleks rohkem ruumi.

img_7123

Istmete suurus on hea, alati võiks vist suurem olla ja hiigelistmetega tegu pole, kuid Jenni, kes on kohe kolmeaastane ja suurus 92/98, mahub nii põhi- kui ka lisaistmesse kenasti ära. Põhiistmesse, mis on veidi suurem saaab ka 4.5-aastase JJ istuma panna, et jalga puhata – just loomaaias oli ta päeva lõpuks nii väsinud, et kulus see võimalus täiega ära. Jon oma 74 pikkusega läheb mõlemasse istmesse loomulikult probleemideta. Seega hoolimata esilagsest tundest neid istmeid vaadates ning kahtlusest, et ega sel kärul pikka kasutust pole, tundub, et tegelikult on kõik täiesti mõistlik.

img_6987img_7016

Ja kuigi meie kasutasime seda käru pigem kahe lapsega, siis tegelikult on see muidugi vabalt kasutatav ka vaid ühe lapsega, seega näiteks hea variant siis kui plaanis väikse vanusevahega lapsed, ei pea hiljem uut käru ostma.

img_6270

Tooksin Voyageri juures välja mõned asjad:
– kaarvarjud on pikendatavad ja varjavad last liigse päikese või tuule eest, põhiistmel on ka tuulutusava olemas, mis võrguga kaetud
– 5-punkti turvarihmad, mida saab kõiki eraldi kinnitada
– komplektis on kaasas valitud värvi istmepehmendused, mis on eriti pehmed ja mõnusad, aga kui soovid istmesse ruumi juurde, siis võtaksin ma need välja
– kaldenurka saab muuta sangast ja vabalt ka ühe käega
– mõlema istme jalatugede nurk on muudetav ja saab panna mitmesse asendisse, ka on mõlemal istmel kaasas turvakaar
– istmed on lohuga, väikese beebi jaoks saab osta eraldi vankrikorvi
– lükkesanga asendit saab muuta liigendiga (st ei ole teleskoop)
– kasutusvõimalusi on palju,  ja kuna käru saab kasutada ka kahe korvi ja kahe turvahälliga, on see sobilik ka kaksikutele
– Inline seeria kärude lisad (ka lisa istmed) on mudelite vahel ristkasutatavad ehk siis ühilduvad kõigiga

img_7207img_7202img_7206img_7203

Pakikorv on all suur, mahutab hõlpsasti mitme lapse kraami, kuid tasub arvestada, et näod vastamisi istmete asetuses on korvist oluline osa istmete all kinni ja asju mahub vähem.
Rataste suuruse üle ei saa nuriseda, on piisavad nii linnatänavatel kui ka veidi kehvemal maastikul sõitmiseks, lumes pole õnnestnud proovida, kuid linnatalves ilmselt saavad hakkama, suurtesse hangedesse pigem ei roniks.

Tandemkäru kasutades on muidugi kergemaks manööverduseks mõistlik alla/ette paigutada alati kergem laps, seda eriti siis kui tead, et tuleb palju kuskilt äärekividest üles minna ja “nokka” tõsta.
Juhitavus on Voyageril küll täiesti suurepärane ja seda hoolimata kogu sellest koormast, mida see käru kanda suudab, sest kokku saab peale laadida 20kg põhiistmele, 15kg lisaistmele ja lisaks veel 10kg pakikorvi. Kes tahab ka kolmandale lapsele kohta, siis saab nö seisulauana kinnitada spets tõukeratta, mis on mu meelest eriti praktiline lahendus.

Minu jaoks on see varasem hirm tandemkärude osas küll täiesti kadunud ja kõige olulisem – lapsed on väga rahul nii üleval kui all istudes, liikuma pääseb igale poole ja no mida sa hing veel ihkad eks – nii et kel kahe lapse käru vaja aga võimalusel ka ühega kasutatavat – see Voyager on igati hea valik.

Eestis saab uusi Phil&Teds kärusid osta babyshop.ee 

img_6993

 

Lapsekandmine: Integra kandekotid

Tihti kuulen omale sobiva lapsekandmisvahendi otsijatelt, et neile ei meeldi, kui kandekotil on väga tugev pihavöö, seega läheb valik kiirelt mitmetele pehme vööga kandelina kangast kottidele, mis aga suvisel ja soojal ajal võivad samas üsna palavad tunduda – nüüd olen proovinud varianti, mis võiks täita mõlemad kriteeriumid – olla pehme vööga ning samas õhuke – sellised need Integra kotid on.

img_6416

Mis teeb selle Integra siis nii eriliseks ja teistmoodi kui teised?
Sel kotil just kui ei olegi päris klassikalist pihavööd, sest suur osa vööst tekib hoopis paneeli alumisest servast, seljataha ja külgedele jääv osa on vaid rihm. Ka õlarihmad on suhteliselt õhukesed, aga ometi piisavalt laiad, et mugavat toetust pakkuda ning samuti on õhuke kogu paneeli materjal koos kapuutsiga, millest saab paneeli teha kõrgemaks või mida saab peale-kaelale toeks sättida. Paneeli kõrgust saab lisaks muuta lapse istme sügavusega või vöö osa keeruga. Laiuse muutmiseks on kaasas eraldi rihm, mille saab paneeli ümber panna ning mida kokku tõmmates kott lapsele täpselt parajaks teha, et toetus jalgadele oleks põlve alt teise põlve alla (suurematel lastel on ok kotti kasutada kuniks toetus on vähemalt poolde reide, siis võiks vaadata juba suuremat kandevahendit).

img_6409

Kõik 3 suurust üksteise peal laotatuna

Suurustest edasi rääkides on valikus 3 erinevat  –
Suurus 1, mis sobilik pisikestele beebidele alates ca 4kg/56cm. Minu hinnangul on see kasutatav ca 74, max 80 suuruseni (ja ka tootja ise markeerib selle suuruse mugavuspiiri ca 10kg täitumise juures – samas, alati tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ning pikkusest ja kaalust mõlemast).
Suurus 2, mis kasutatav alates ca 10kg/74cm ja kuni ca 98 suuruseni
Suurus 3, mis alates 15kg/98cm ja otsest pikkuse piiri ei oskagi välja tuua, meie 104/110 suuruses JJ-l on mõnusalt ruumi ja ta on 4.5-aastane

8cfdfa9b-0469-43e2-9698-a353405abcf3-1

Integra puhul veel oluline teada, et rihmad on seljal risti, kui laps on kõhul kantud, seljas kandes võib panna rihmad tava asetusse, aga otseselt nn rinnakurihma ei ole. Kui paneeli suuruse muutmise rihm ei ole enam vajalik, siis saab seda kasutada selle rihmana soovi korral.

Suuruste valimisel tasub olla tähelepanelik, näiteks arvasin ma, et Jon on veel kindlasti suurus 1 kasutaja, kuid proovides temaga ka suurus 2 kotti oli momentaalselt selge, et suurem on temaga kindlasti mugavam ja parem kasutada, samas on Jenniga ka suurus 2 igati mõnus (tema on 92/98 riietes) ning JJ puhul polnud jälle kahtlust, et suurus 3 on tema jaoks õige.

img_6392

Suurus 2 ja Jenni

img_6469

Rihmaga saab koti laiust muuta

img_6431

Suurus 2 rimaga kokku tõmmatud ja Jon

Mustreid on Integral palju ja need on lihtsalt nii ilusad ja ägedad ning boonusena teevad nad pidevalt ka erinevate linatootjatega koostöös wrap conversion variante, mis siis paneeli pealmise poole pealt tehtud kandelinadest – imelised!
Meie suurus 1 on kandelina kangast, Ali Dover Hygge muster, mida ma vist aasta aega olen passinud ja kaalunud – kurb muidugi, et praegu sellega nüüd kedagi kanda pole, aga ilus siis teistel proovida lasta 😀
Suurus 2 ja 3 on nende nn tavalised versioonid, kuigi see spetsiaalselt JJ poolt valitud mustavalge ruuduline on selline pehme ja flanelline ning teine, vihmapiiskadega mudel sileda pinnaga.
JJ ja Jenni on juba nii suured, et valisid oma kottide mustrid ise ja nii tore on kui kuskile minnes ja kotti kaasa valides nad need  “enda omad” ära tunevad ja esimestena haaravad.
Teistest eristuvalt on olemas ka Integra Solar kangas, millest tehtud kotid on UV kaitsega, materjal on ekstra õhku läbilaskev ning kiiresti kuivav ja seega sobilik ka näiteks rannas või basseini ääres kasutamiseks (NB! kotiga ei minda ujuma). Hetkel on Solar versioonid vaid ettetellimisega, aga kes plaanib troopilisi reise hoopis sügis-talveks, siis see võib olla just see, mida otsida.

img_5261

Jensi kindel soov oli omale see ruuduline saada

Eestis müüb Integra kotte Babyshop.ee ning nendega koostöös saab meie blogi koodiga “lifeatlucky13” omale uue täishinnaga koti veidi soodsamalt soetada.