Kuidas kärulaps soojas hoida ehk Voksi Explorer soojakott

Mul on selles osas vedanud, et kõik lapsed on väiksena olnud tublid kärus magajad, kes rohkem kes vähem, aga näiteks Joni tavapärane lõunauni on õues igapäevaselt 2-3 tundi kindlasti. Sügis hakkab vaikselt siiski talvele alla andma ning ega siin see ilm ilmselt palju soojemaks enam ei lähe, seepärast oli ka meil vaja kevad-sügis õhuke soojakott vahetada millegi soojema vastu ning valituks osutus Voksi Explorer.

img_2778

Koti serva saab üle käru turvakaare kinnitada, et soojemate riietega lapsel palav ei oleks (mugav variant ka lühidalt poodi vms siseruumi minnes)

Miks just see mudel?
Voksil on erineva lõike ja soojusega kotte päris mitu, nii pikendatavaid kui ka ühes pikkuses variante, kaalusin ausalt öeldes neid kõiki, aga põhilised valiku kriteeriumid olid sellised – Jon magab pikad uned kärus, AGA samas on meil temaga käruga ka selliseid sõite, kus ta vahepeal välja tuleb, kas mänguväljakule kiikuma või hoopis mulle kandmisjope alla lina/kotiga, mis tähendab, et ta ei ole seal üldiselt päris toariietes vaid pigem mingi selline mõnus villakiht peal, millega kõike seda mugav ette võtta ja me elame Tallinnas, kus talved on siiski pigem mahedad ning kogu talve jooksul päris raju krõbedaid miinuseid ehk loetud päevad.
Nende mõtete juures langesid mu valikust välja soojakotid, mis eriti soojad ja mõeldud päris korraliku miinuse jaoks ning kus hea laps toariietega sisse panna. Päris kevad-sügis kott samas oleks ikkagi liiga õhuke olnud. Ja nii tunduski, et meile sobivaim on täiesti uus Explorer mudel, mis mõeldud soojemaks talveks, aga mida siis vastavalt lapse riietusele saab minu arust kasutada päris laias temperatuuride vahemikus. Selle mudeli tagumine osa on tehtud sisseõmmeldud villast ning peal on suled, see kombo teeb koti ka kaalult kergeks.

img_2829

100cm pikk

Ligi +10 kraadi juures magas ka Jon vaid ühe villakihiga ja oli soe mis soe, aga mitte palav, suuri miinuseid pole olnud, aga väiksemad miinused on siiani piisanud kahest pigem õhemast villakihist ja ka mitme tunnise uinaku järel on laps soe, samas pole palav ning uni on rahulik.
Ühtlasi tundub see Explorer hästi ideaalne ka vankrikorvis väikse beebiga kasutamiseks (vajab suuruse poolest veidi sättimist küll), sest arvestades, et korvis on alati soojem kui nt lahtisemas istmes, siis sinna ülisooja kotti ma ei paneks.

img_2485

Krõpsudega rihmade avad ja piisavalt avasid erinevate kärude jaoks

Mis mulle selle soojakoti juures meeldib?
On eriti mugav, et rihma avad on krõpskinnitustega, seega kui kärul rihmad sellised, mis muidu vajaks lahti harutamist, siis Exploreriga saab need avad lihtsalt lahti teha ja rihmad ilma suurema vaevata läbi panna, ka teeb see mu meelest koti kasutamise mugavaks kui vaja kahe käru vahel tõsta seda. Lohuga istmes istub kott kui valatult, aga tänu libisemistõkkele koti tagumisel küljel võiks see hästi toimida ka ilma lohuta istmes.
Vooder – mõnusalt pehme puuvillane, lapsel tõesti tunne nagu magaks voodis. Samas on jalanõude alla jääv osa tehtud samast materjalist, mis koti pealmine osa, et oleks kergem puhastada ja ei vettiks läbi nagu puuvill.
Väiksed asjad, mis pakuvad lisamugavust – näiteks saab koti lapse pea ümbert tihedalt kokku tõmmata, et kuskilt midagi sisse ei puhuks, koti ülemises servaks on selleks stopperiga nöörid, mille saab kenasti taskusse ära peita. Sellise üle aastase lapsega nagu Jon, meeldib mulle ka võimalus, et saab koti pealse ülemise serva ümber käru turvakaare nö tagasi keerata ja kinnitada, et kui laps soojemate riietega kotis (näiteks villafliis praegusel ajal), siis ei hakka palav, väiksed käed on ka vabad igale poole osutama jne 😀 nõnda toimib kott natuke nagu jalakate. Explorerlil saab ka pealmise osa täiesti pealt ära võtta ning kasutada alumist osa kui sooja istmepehmendust.

img_2826

Jalanõude alla jääb tumeadm vett hülgav materjal

img_2793

Pea juurest saab koti täiesti kokku tõmmata

Pikkusest ka
Explorer on 100cm pikk ja ilma pikendamise võimaluseta. Arvestades, et mu suuremad lapsed reaalselt kotti ei kasuta ning samas proovides oli kott paras ka kolmesele Jennile tundus see pikkus meie jaoks praegu täiesti piisav ja mõistlik.

Ma olen meie valikuga igatahes rahul ja läheme saabuvale talvele mõnusalt ning soojalt vastu.

Voksi Explorer kotti on saadaval 6 erinevas värvitoonis, meie oma on “Star Green” (mu meelest ilusaim) ning hetkel on see mudel ka hea hinnaga saadaval Babyshop.ee

img_2787

Lapsekandmine: Limas Flex – eriti mitmekülgne kandevahend

Esialgu ei reeda Limas Flexi tagasihoidlik ja malbe välmus kõiki neid võimalusi, mis temas peidus on, et olla sobilik juba päris pisikestele beebidele ja ka suurematele lastele. Aga tasub lähemalt uurida, sest tegu on ühe tõeliselt mõnusa kotiga.

img_0580

Nagu mainitud, siis kasutusaeg on lai, sobilik tõesti juba alates 3.5kg piirist ja ka pikkuse poolest juba veidi enne 56cm, aga kuna tegu on lapsega koos kasvava mudeliga, siis meie kogemuse põhjal on hea kanda kuni 98 suuruses last. Limas ise küll on kirjutanud lausa 104 pikkuseni, kuid proovisime oma JJ-ga ja kui suure hädaga jah, saaks ta seal kantud, siis ma pigem jääksin siiski selle 98 juurde.

img_0557

98 suuruses Jenni

img_8203

74/80 suuruses Jon

Selleks, et üks kott saaks olla juba nii pisikestele sobilik, peab seal ikka mingi eriline lahendus olema ja Limas Flexi puhul on selleks siis rihmade kahel viisil kinnitamine – kuni pooleaastaste laste puhul kinnituvad rihmad pihavöölt tulevana, et võimaldada beebi seljale maksimaalne kumerus ja pehmus ning hiljem, suurema lapsega kinnituvad rihmad paneeli küljele – nii nagu klassikalistel kottidel ikka, et suurema lapse kaal oleks kandjale mugavamalt jaotatud. Väga meeldib mulle see, et kui külgmisi rihmasid veel ei kasuta, saab need peita külgedel olevatesse taskukestesse, nii ei jää midagi ette ja on visuaalselt ka väga ilus.
Loomulikult saab teha koti paneeli kitsamaks, selleks on pihavööl takjakinnitus, kust saab paneeli kokku lükata ja mis tänu õhukesele olemusele ei jää ka pisikese beebi jaoks kuidagi ebamugavalt paks. Paneli kõrguse muutmiseks on üleval servas rihmad, millest kokku tõmmata või järgi lasta, ning samuti on ülemises servas stopperiga nöörid, et ka seda serva kitsamaks teha (just väikse beebiga, kelle kaela nii saad paremini toetada).
Paneeli ülemise serva külge kinnitub trukkidega ka kapuuts suurema lapse pea toetamiseks uinaku ajal, kuid soovi korral saab selle kergesti eemaldada – mina eelistan tavaliselt kottidel kapuutsid ära võtta.

img_9048

Max suur asetus

img_0574

Limas Flex väikseks tehtud

img_0575

paneeli laiuse muutmine krõpsuga

Õlarihmad on pehmed, mitte liiga laiad ega ka liiga kitsad, pigem levinud variantidega võrreldes kuskil seal keskel olevad, pikkuse poolest sobivad ka väiksemat kasvu kandjale, aga annab rihmade pealt pikemas reguleerida, et oleks mugav ka suuremat kasvu kandjal. Rihmad liiguvad kergelt ja ei vaja suurt sissetöötamist, samas ei anna muidugi kandes kuskilt järgi.
Olles seda kandevahendite konsultatsioonide ajal selga proovinud väga erinevas kasvus lapsevanematele olen olnud päris üllatunud selles laias sobivuse vahemikus, peale vaadates, ei oleks seda ilmselt oodanud.
Pihavöö on keskmine, pigem üsna pehmelt mõjuv (tänu kaares lõikele), aga ei ole kindlasti ekstreemselt peenikesele pihale sobilik (minimaalselt tundub see piir olema 64cm).

Pihavöö aga avab selle koti juures veel täiesti ainulaadse ja uue tahu, nimelt saab selle pihavöö täiesti eemaldada, et kotist teha Onbuhimo, mis on pihavööta kandevahend ise istuva lapse seljas kandmiseks. Onbuhimo pluss on see, et lapse saab kõrgemale kui niisama kotiga ja keda vöö rõhub, siis ei tohiks see enam probleem olla (näiteks rasedana), samas tuleb arvestada, et kandmine onbuhimoga on teistmoodi kui kotiga ja näiteks võivad ka õlad pigem kiiremini koormusest väsida.  Küll aga on onbu ideaalne kiireteks seljas käikudeks, sest kui asi käpas on see paigaldus imekiire ja lihtne. Samas, kuna onbuhimo on kandevahendina väga-väga individuaalse sobivusega, siis võib olla ka nii, et kotina on Limas Flex sulle täiesti ideaalne, aga onbuhimona mitte nii väga, sellest ei tasu siis liiga löödud olla.

img_8368

Onbuhimoga seljas

img_9054

Pihavöö eemaldatud

Nii on Limas Flex tõesti väga “paindlik” kandevahend – pakkudes mõnusat olemist vastsündinule aga ka rohkem ilma uudistavale väikelapsele.

Pere ainsaks kandevahendiks sobib Flex ilmselt ka, sest saab eri kandjatele mugavaks seadistada, küll aga võib seadistamine suurema kasvu vahe korral rohkem aega võtta ning kui kandjad vahetuvad tihti, siis võib hoopis mõni seotav variant olla sobilikum – nagu Limas või Limas Plus, mis mõlemad pandlaga pihavööga kuid seotavate õlarihmadega. Limase pandlaga ruutlinade puhul on tore ka see, et kandja saab ise jooksvalt valida, kas tahab kasutada õlarihmadel pehmendusi või eelistab rohkem linalaadset kogemust ja õhemaid õlarihmasid/lina – sest mõlemal mudelil saab pehmenduse lisada ja ära võtta.
Seotavad õlarihmad ei vaja kandja vahetudes eelseadsitamist ja on nii kiiremini kasutatavad.

img_0576

Limas pandlaga ruutlina

img_0578

Sellised toredad kandevahendid Limaselt, kel tekkis huvi mõni neist omale soetada, saab seda teha babyshop.ee ja kasutage ka sooduskoodi “lifeatlucky13

Kärumaraton ja Mountain Buggy Terrain arvustus

Eelmisel nädalavahetusel käisime kaua oodatud Kärumaratonil, ilmaga vedas ja üritus õnnestus vähemalt meie perel küll igati.

img_0353

Suurim üllataja oli mu jaoks JJ, kes kogu selle ligi 10km distantsi omadel jalgadel läbis ja seda pigem tempot tehes kui et järel lonkides. Olime ju valmistunud, et vajadusel kannataks meil käru ka temal jalga puhata või saaks kotiga selga võtta, aga ei, polnud vaja – iga tõus tekitas temas elevust ja samm oli kerge kuni lõpuni.

Tõuse oli rajal ikka oma jagu, mäletan, et nende eest meid hoiatati, kui kevadel selle Kärumaratoni plaaniga välja tulin, õnneks midagi hullu ka polnud ja üldse, kuidas sa saaks lõõtsutada, kui 4.5-aastane kõrval põhimõtteliselt keksib üles 😀
Okei, käru koos lapsega on muidugi lisaraskus (kuigi meie Terrain on päris mõistliku 12.9kg kaaluga) ja praktliselt seinast üles ikka annab lükata, aga hakkama saime sellegipoolest.

img_0518

Siis kui Jennil oli kriis (sest kaasa sai vale joogipudel) ja ta teekonda Teedu seljas jätkas (kotiks Soul Slings toddler). Pilt:Elamusmaratonid veebilehelt

img_0356

Käru oli meil ideaalne – Mountain Buggy Terrain, millega sai suvi läbi soojendust tehtud ja nüüd siis tema võimeid täielikult realiseeritud. Polnud vahet, kas pinnaseks olid puujuurikad, liiv, kivid või puuklibu, kõigest läks läbi ja üle. Mida ma kõige enam armastasin just neid mainitud tõuse silmas pidades oli tegelikult käsipidur, sest tõusule järgnes tavaliselt langus ja hea oli hoog piduriga mõistlikuks võtta ning samal ajal ei pidanud seda tegema ise täiest jõust käru tagasi hoides. See on mugavam, ohutum, ning näiteks omas tempos kulgedes/joostes aitab see pidur just seda oma rütmi ja tempot hoida, nii ei teki lõike, kus end liialt väsitad ja siis pärast kannatad 😀
Seega jah, sportkäru juures on käsipidur minu jaoks täiesti asendamatu.

img_0359

Morsipaus teeninduspunktis

img_0360

Jonil oli ka mähkmevahetuspaus

img_0368

Tegime väikse lõigu ka nii, et Jon oli mul seljas…

img_0375

… ja Jenni oli kärus. Ma jäin oma Vivobarefoot tossudega ka väga rahule, ei pidanud kevadel suht pimesi tehtud valikus kuidagi pettuma.

Päike küttis sel päeval üsna intensiivselt, isegi siis kui vahepeal sai metsa all varjus olla, õnneks on Terraini vari nii piisavalt suur, et Jon sai kärus päris mõnusalt ja jahedalt olla. Lemmik asend oli tal turvakaarest kinni hoides teed juhatada. Lootsime küll, et ehk teeb ta ka väikse uinaku, kuid ilmselt oli see matk tema jaoks piisavalt põnev, et uni kuidagi tulla ei tahtnud (õnneks autosse saades läksid silmad kohe kinni).

Terraini pakikorvi mahtusid paar kandekotti, üks kandelina, Joni tuubisnäkid ja mähkmed suurepäraselt ära ning ruumi jäi ülegi, kahest joogipudeli hoidjast ka täitsa piisas, et kogu pere vedelike varusid täita. Muidugi kohe alguses oli pudelitega meil suur draama, sest Jennile sai vale kaasa võetud ja see mõjus temale paraku nii demotiveerivalt, et pärast suuremat hala oli ta nõus jätkama vaid issi seljas #kolmenedraamakuninganna

Ma arvan, et Terraini puhul on minu jaoks vaid üks miinus ja see on ainult nss olev iste, samas, ohutu sportkäru puhul on see üsna paratamatu omadus ning kõik muu on samal ajal tõesti suurepärane ning lapsel saab silma peal hoida magnetiga sulguvast piiluaknast. Kui vaja saab seda kasutada ka tavalise igapäeva käruna, sest kaasas on kohe komplektis ka esirattaga samas mõõdus väiksemad tagumised rattad (12 tolli), nendega on mugavam poes ja ühistranspordis liigelda, jooksma või maastikule minnes saab kiirelt suuremad rattad (16 tolli) alla panna ja lust võib alata. Igapäeva käru mõistes on võimalus iste panna täslamavasse, et laps seal mugavalt magada saaks, ka jalatoe osa saab veidi tõsta, et nt aastane Jon saaks seal täies pikkuses pikutada. Ja kes plaanib talvel lumehangedes kärutada… peaks Terrainiga ka seal hakkama saama.

img_0522

16 tolli õhkkumm tagumiste ratastega

img_0525

istmel on 5-punkti turvarihmad ning turvaar ja joogipudeli hoidjad on kohe komplektis kaasas

Nagu ma varem vist juba maininud olen, siis on Mountain Buggy Terrain olnud just täpselt nii hea käru, et muidu ikka üdini jalgratturist Teet sellega jooksmas hakkas käima – mu meelest super!
Ma pole kindel, kas jõuame veel järgmisel nädalal Saaremaale Ultima Thule 10km jooksule/matkale, aga kogu sellest kärutamisest on mingi pisike pisik sees ja täna Tallinna Maratoni ülekannet vaadates tekkis ikkagi mõte järgmisel aastal ehk sinna osalema minna – eriti kuna hoolimata juhendis seisnud kärude keelust siiski kärusid rajal näha oli, tuleb ehk ka ikka edaspidi täpsemalt üle uurida ja küsida, et vahvad asjad tegemata ei jääks.

Igatahes – liikumine on äge ja teha seda koos perega on veel ägedam!

img_0378

Mu tublid sportlased!

Phil&Teds Voyager – müüdimurdja ehk kuidas tandem käru end meie perre smuugeldas

See oli enne Jenni sündi, kui kahelapse kärusid valides vandusin, et mina neid teineteise all kärusid ei osta, et miks see üks laps peab kuskil all “orvuistmes” olema ja nõnda valisime vaid kõrvuti istmetega variante. Nüüdseks on minu mõtted ja tunded tandem kärude suunas siiski leebunud ja pigem selline põnevus ja huvi tekkinud (ja arusaam, et tegelikult on lastel tihti suva, kus nad istuvad 😀 )
Ja siis saabusidki Phil&Teds uued Inline seeria kärud ehk kõik nende varasemad tandem võimalusega kärud läbisid uuendused ning aeg oli küps, et see variant ise ära proovida (koostöö Babyshop.ee), valituks osutus Phil&Teds Voyager.

img_7052

Alumisel istmel on piisavalt ruumi ja õhku ja ei ole tunnet, et tal seljas elatakse

Natuke on hetkel selle tandemkäru osas tunne, et kui seda proovid, siis pole enam tagasiteed, lihtsalt vaimustud iga kord kui käru kasutad ja saad sellel istmed sättida nii nagu su lastel hetkel mugavaim ja ka lahedaim on. Meie puhul siis oluline ka see, et soovi korral saab käru kiirelt teha nii ühele lapsele sobilikuks kui ka kahega kasutatavaks – lihtsalt eemaldad või lisad istme.

img_6965

Võimalusi erinevateks istmete asetuste kombinatsioonideks on Voyageril päris mitu, saab panna mõlemad istmed näoga sõidu suunda, aga saab panna ka mõlemad lapsed vanemat vaatama ning muidugi saab teha nii, et üks on ühes suunas ja teine teises.
Ilmselt ägedaim variant selle käru juures on võimalus panna mõlemad istmed nii, et näod on vastamisi  – selliselt on lapsed suhteliselt madalal ning see on eriti ideaalne kui nad tahavad omavahel suhelda. Seda näod vastamisi asetust on mõnus kasutada ka siis, kui lapsed tahavad tihedalt kärust sisse-välja käia, sest pole vaja neid kõrgele tõsta ja on mugavam toimetada, meil oli see kasutuses näiteks loomaaias käies. Erinevate kombinatsioonide kasutamiseks on kaasas adapterid, ka on võimalik lisaks osta kõrguse adapterid, mis näiteks tagumise istme üles poole tõstavad, et lapsel oleks parem vaade ning alumisel istmel olijal oleks rohkem ruumi.

img_7123

Istmete suurus on hea, alati võiks vist suurem olla ja hiigelistmetega tegu pole, kuid Jenni, kes on kohe kolmeaastane ja suurus 92/98, mahub nii põhi- kui ka lisaistmesse kenasti ära. Põhiistmesse, mis on veidi suurem saaab ka 4.5-aastase JJ istuma panna, et jalga puhata – just loomaaias oli ta päeva lõpuks nii väsinud, et kulus see võimalus täiega ära. Jon oma 74 pikkusega läheb mõlemasse istmesse loomulikult probleemideta. Seega hoolimata esilagsest tundest neid istmeid vaadates ning kahtlusest, et ega sel kärul pikka kasutust pole, tundub, et tegelikult on kõik täiesti mõistlik.

img_6987img_7016

Ja kuigi meie kasutasime seda käru pigem kahe lapsega, siis tegelikult on see muidugi vabalt kasutatav ka vaid ühe lapsega, seega näiteks hea variant siis kui plaanis väikse vanusevahega lapsed, ei pea hiljem uut käru ostma.

img_6270

Tooksin Voyageri juures välja mõned asjad:
– kaarvarjud on pikendatavad ja varjavad last liigse päikese või tuule eest, põhiistmel on ka tuulutusava olemas, mis võrguga kaetud
– 5-punkti turvarihmad, mida saab kõiki eraldi kinnitada
– komplektis on kaasas valitud värvi istmepehmendused, mis on eriti pehmed ja mõnusad, aga kui soovid istmesse ruumi juurde, siis võtaksin ma need välja
– kaldenurka saab muuta sangast ja vabalt ka ühe käega
– mõlema istme jalatugede nurk on muudetav ja saab panna mitmesse asendisse, ka on mõlemal istmel kaasas turvakaar
– istmed on lohuga, väikese beebi jaoks saab osta eraldi vankrikorvi
– lükkesanga asendit saab muuta liigendiga (st ei ole teleskoop)
– kasutusvõimalusi on palju,  ja kuna käru saab kasutada ka kahe korvi ja kahe turvahälliga, on see sobilik ka kaksikutele
– Inline seeria kärude lisad (ka lisa istmed) on mudelite vahel ristkasutatavad ehk siis ühilduvad kõigiga

img_7207img_7202img_7206img_7203

Pakikorv on all suur, mahutab hõlpsasti mitme lapse kraami, kuid tasub arvestada, et näod vastamisi istmete asetuses on korvist oluline osa istmete all kinni ja asju mahub vähem.
Rataste suuruse üle ei saa nuriseda, on piisavad nii linnatänavatel kui ka veidi kehvemal maastikul sõitmiseks, lumes pole õnnestnud proovida, kuid linnatalves ilmselt saavad hakkama, suurtesse hangedesse pigem ei roniks.

Tandemkäru kasutades on muidugi kergemaks manööverduseks mõistlik alla/ette paigutada alati kergem laps, seda eriti siis kui tead, et tuleb palju kuskilt äärekividest üles minna ja “nokka” tõsta.
Juhitavus on Voyageril küll täiesti suurepärane ja seda hoolimata kogu sellest koormast, mida see käru kanda suudab, sest kokku saab peale laadida 20kg põhiistmele, 15kg lisaistmele ja lisaks veel 10kg pakikorvi. Kes tahab ka kolmandale lapsele kohta, siis saab nö seisulauana kinnitada spets tõukeratta, mis on mu meelest eriti praktiline lahendus.

Minu jaoks on see varasem hirm tandemkärude osas küll täiesti kadunud ja kõige olulisem – lapsed on väga rahul nii üleval kui all istudes, liikuma pääseb igale poole ja no mida sa hing veel ihkad eks – nii et kel kahe lapse käru vaja aga võimalusel ka ühega kasutatavat – see Voyager on igati hea valik.

Eestis saab uusi Phil&Teds kärusid osta babyshop.ee 

img_6993

 

Lapsekandmine: Integra kandekotid

Tihti kuulen omale sobiva lapsekandmisvahendi otsijatelt, et neile ei meeldi, kui kandekotil on väga tugev pihavöö, seega läheb valik kiirelt mitmetele pehme vööga kandelina kangast kottidele, mis aga suvisel ja soojal ajal võivad samas üsna palavad tunduda – nüüd olen proovinud varianti, mis võiks täita mõlemad kriteeriumid – olla pehme vööga ning samas õhuke – sellised need Integra kotid on.

img_6416

Mis teeb selle Integra siis nii eriliseks ja teistmoodi kui teised?
Sel kotil just kui ei olegi päris klassikalist pihavööd, sest suur osa vööst tekib hoopis paneeli alumisest servast, seljataha ja külgedele jääv osa on vaid rihm. Ka õlarihmad on suhteliselt õhukesed, aga ometi piisavalt laiad, et mugavat toetust pakkuda ning samuti on õhuke kogu paneeli materjal koos kapuutsiga, millest saab paneeli teha kõrgemaks või mida saab peale-kaelale toeks sättida. Paneeli kõrgust saab lisaks muuta lapse istme sügavusega või vöö osa keeruga. Laiuse muutmiseks on kaasas eraldi rihm, mille saab paneeli ümber panna ning mida kokku tõmmates kott lapsele täpselt parajaks teha, et toetus jalgadele oleks põlve alt teise põlve alla (suurematel lastel on ok kotti kasutada kuniks toetus on vähemalt poolde reide, siis võiks vaadata juba suuremat kandevahendit).

img_6409

Kõik 3 suurust üksteise peal laotatuna

Suurustest edasi rääkides on valikus 3 erinevat  –
Suurus 1, mis sobilik pisikestele beebidele alates ca 4kg/56cm. Minu hinnangul on see kasutatav ca 74, max 80 suuruseni (ja ka tootja ise markeerib selle suuruse mugavuspiiri ca 10kg täitumise juures – samas, alati tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ning pikkusest ja kaalust mõlemast).
Suurus 2, mis kasutatav alates ca 10kg/74cm ja kuni ca 98 suuruseni
Suurus 3, mis alates 15kg/98cm ja otsest pikkuse piiri ei oskagi välja tuua, meie 104/110 suuruses JJ-l on mõnusalt ruumi ja ta on 4.5-aastane

8cfdfa9b-0469-43e2-9698-a353405abcf3-1

Integra puhul veel oluline teada, et rihmad on seljal risti, kui laps on kõhul kantud, seljas kandes võib panna rihmad tava asetusse, aga otseselt nn rinnakurihma ei ole. Kui paneeli suuruse muutmise rihm ei ole enam vajalik, siis saab seda kasutada selle rihmana soovi korral.

Suuruste valimisel tasub olla tähelepanelik, näiteks arvasin ma, et Jon on veel kindlasti suurus 1 kasutaja, kuid proovides temaga ka suurus 2 kotti oli momentaalselt selge, et suurem on temaga kindlasti mugavam ja parem kasutada, samas on Jenniga ka suurus 2 igati mõnus (tema on 92/98 riietes) ning JJ puhul polnud jälle kahtlust, et suurus 3 on tema jaoks õige.

img_6392

Suurus 2 ja Jenni

img_6469

Rihmaga saab koti laiust muuta

img_6431

Suurus 2 rimaga kokku tõmmatud ja Jon

Mustreid on Integral palju ja need on lihtsalt nii ilusad ja ägedad ning boonusena teevad nad pidevalt ka erinevate linatootjatega koostöös wrap conversion variante, mis siis paneeli pealmise poole pealt tehtud kandelinadest – imelised!
Meie suurus 1 on kandelina kangast, Ali Dover Hygge muster, mida ma vist aasta aega olen passinud ja kaalunud – kurb muidugi, et praegu sellega nüüd kedagi kanda pole, aga ilus siis teistel proovida lasta 😀
Suurus 2 ja 3 on nende nn tavalised versioonid, kuigi see spetsiaalselt JJ poolt valitud mustavalge ruuduline on selline pehme ja flanelline ning teine, vihmapiiskadega mudel sileda pinnaga.
JJ ja Jenni on juba nii suured, et valisid oma kottide mustrid ise ja nii tore on kui kuskile minnes ja kotti kaasa valides nad need  “enda omad” ära tunevad ja esimestena haaravad.
Teistest eristuvalt on olemas ka Integra Solar kangas, millest tehtud kotid on UV kaitsega, materjal on ekstra õhku läbilaskev ning kiiresti kuivav ja seega sobilik ka näiteks rannas või basseini ääres kasutamiseks (NB! kotiga ei minda ujuma). Hetkel on Solar versioonid vaid ettetellimisega, aga kes plaanib troopilisi reise hoopis sügis-talveks, siis see võib olla just see, mida otsida.

img_5261

Jensi kindel soov oli omale see ruuduline saada

Eestis müüb Integra kotte Babyshop.ee ning nendega koostöös saab meie blogi koodiga “lifeatlucky13” omale uue täishinnaga koti veidi soodsamalt soetada.

 

iCandy Lime – käru, mis üllatab

iCandy Lime on selline käru, et kui tootefotolt vaatasin, siis kohest vaimustust ei tekkinud – tundus tore, aga eks toredaid kärusid on teisigi. Siiski otsustasin Babyshop.ee poega koostöös selle mudeli järgi proovida ning juba pärast esimest sõitu oli WOW tunne peal, mis kasutades vaid süvenes.

img_5444

Kui kasutada kandevahendit lisaks, siis on võimalik edukalt ja turvaliselt seigelda ka kolme lapsega.

Mis siis on selle käru juures erilist ning ägedat?
Meie pere kolme last silmas pidades on ilmselt kõige lemmikum omadus minu jaoks see, et seisulaud suurematele lastele on kohe käru külge integreeritud, nii ei ole ohtu, et vajalikul hetkel on seisulaud koju jäänud või et kui parajasti ei kasuta, siis loksub või koliseb see niisama kaasa. See tagasilla peale tehtud seisulaua koht on parajalt lai, et näiteks JJ sinna mugavalt seisma mahtus ja samas jalgupidi kuidagi pakikorvis ei olnud. Pakikorv on sel kärul hiiglaslik, mahutab hõlpsasti mitme lapse asjad ning kuhjaga poekraami.

img_4779

Mõistliku laiusega seisulaud, suur ja mahukas pakikorv ning plätusõbralik pidur

Lisaks seisulauale on sel kärul loomulikult ka (lohuga)iste, mis käib mõlemat pidi ning eriti lahe, et kaasa tuleb kohe ka vankrkorvi põhi ja tekstiil seega saab vajadusel iCandy Lime kasutada ka kohe vastsündinuga. Proovisime Joniga korvi ka järgi ja mu meelest on tegu igati viisaka asjaga – ruumi jagus nii palju, et 10-kuune Jon mahtus üsna hästi veel ära (ja ta ei ole mingi minibeebi). Korvi on lubatud kasutada ka üleöö magamiseks, nii et pisibeebiga ei pea siis reisivoodit kaasa võtmagi. Korvile ja istmele käib peale üks ja sama kaarvari, mis on hea pikkusega (pikendatav lukust) ning olemas on ka õhutusava (kuumal suvepäeval üli hea ja vajalik asi). Vankrikorviga näeb see Lime niiii ilus välja, et mul oli tükk tööd end seda uuesti istme vastu vahetama panna.

img_4785

korv ilma adapteriteta nn normaal olekus

img_4784

korv adapteritega kaugemale viidud, et seisulaual ruumi oleks seista

img_4780

õhutusava

img_4777

komplektis kaasas ka korvi kate

Iste on lohuga ja keskmise suurusega, aga seljatoe osa võiks minu maitse jaoks olla ka pigem pikem, siis oleks see üsna ideaalilähedane. Jalatoe osa saab liigutada, et lapsel oleks alati mõnus ja mugav oma jalgu toetada nii magades kui ärkvel olles.
iCandyle omaselt ei puudu selle käru juurest ka istme/korvi/turvahälli kõrgust-kaugust muutvad adapterid. Nii saad näiteks sättida turvahälli koos beebiga kõrgemale ja omale lähemale, et oleks temaga poetiirul parem suhelda või hoopis sätid beebikorvi kaugemale, et suuremal lapsel oleks mõnusam seisulaual seista. Istmega tundus mulle, et seisulaua võimalust kasutades on parem panna ise näoga sõidu suunas, et see suuremale lapsele vähem ette jääks (selliselt on lühem istme seljatoe osa ka tegelikult mõistliku pikkusega). See adapterite süsteem meeldib mulle väga ja  mõnd teist käru kasutades on ikka vahel tulnud mõte, et tahaks last omale lähemale saada, siin on see võimalik.

img_5536

iste näoga sõidusuunas ilma adapteriteta

img_5532

iste seljaga sõidu suunas ilma adapteriteta

img_5533

lamavas asendis iste

img_5537

jalatoe asendit saab istme kaldest eraldi muuta

img_5542

näoga sõidu suunas iste, mis on adapteritega ette poole viidud ning lamavas asendis – nii on seisulaual ruumi seista ning istmes olev laps saab magada

img_5540

näoga sõidu suunas iste adapteritega ette viidud, annab seisulaual seisjale palju ruumi juurde

Kellele see käru võiks sobida?
Meie kogemuse pealt on see ideaalne sellisele perele, kus on väikse vanusevahega lapsed, kellest üks enam kärus istumisest ei hooli, kuid aeg ajalt jalavaeva vähendamiseks, tempokamalt liikumiseks või puhkehetkeks oleks mingit lahendust vaja – tundub mõnus lahendus ka näiteks suurema lapse lasteaeda ja aiast koju viimiseks. Pigem on tegu linnakäruga AGA proovisin ka ebatasasel hoovimurul ning kehvema kattega asfaldil ning olin valmis põrutuseks kuid üllatuslikult oli sõit pigem sujuv ja hästi stabiilne. Rattad on hea suurusega ja kuigi tegu pole täiskumm/õhk variantidega, siis kive ei korjanud need ka kuskilt.
Millega peab aga arvestama kui kasutada käru mitme lapsega ja/või adapteritega on raskuskeskme muutus ja see, et kui näiteks korv või iste panna raskema lapsega ette poole ning taga ei seisa kedagi, siis võib juhitavus uimaseks muutuda. Kui nn seadistus on mõistlik, läheb ka käru ludinal edasi. See on miski, mis võib esialgu olla harjumatu ning mille enda jaoks selgeks tegemiseks võib hetk aega ja kogemust minna.
Väga meeldis seda mudelit kasutada ka turvahälli ratastena, eriti kuna raam läheb nii võimeka käru kohta väga kompaktseks kokku (kokku panekut soovitan juhendist/videodest vaadata, me seda keset parklat oma peaga välja esimesel korral ei mõelnud 😀 – vajalik on ka kahe käe kasutamine).

img_5550

kokku pandud käru koos istmega

img_4786

turvahälliga ja ilma lisa adapteriteta

img_4787

turvahälliga ning lisa adapteritega ettepoole viidud, et seisulaual oleks rohkem ruumi

img_4788

lisa adaptertiega, et häll oleks käru lükkajale lähemal

Kindlasti on iCandy Lime selline käru, millega tuleb jalutama minna, et tema headusest ja võludest aru saada. Meie perele nii suurtele kui ka väikestele see käru meeldis! 

iCandy Lime on saadaval Babyshop.ee poes, valikus on 7 värvitooni.
Käru kaalub 10.2kg, turvahälli adapterid, vihmakile ning turvakaar on kohe komplektis kaasas. Koodiga “lifeatlucky13” saab Babyshopist ostes iCandy Lime mudeli  15% soodsamalt ning kuni juunikuu lõpuni kingituseks kaasa P&T Traveller reisivoodi, mida omast kogemusest ka väga soovitada saan.

 

 

 

 

iCandy Raspberry – üks lahe kergkäru

Pikalt pole ükski käru meie perre teed leidnud, ei ole lihtsalt miski oma funktsionaalsuse ja välimusega kõnetanud nii palju, et tahaks proovida. iCandy Raspberry on selle “vaikuse” nüüd murdnud ja proovisime selle mudeli ära ning jagan selles osas oma muljeid.

IMG_3559

Kui sul on peres kolm last erinevates vanustes ja kõik kuskil seal piiril, et võiks vajadusel korra kärus jalga puhata, siis suhteliselt esimene asi, mida käru puhul vaatad on selle kandevõime. Mul on lapsed küll üsna sulgkaalus, aga hea kindel on tunne küll, kui tead, et käru jaksab sõidutada kuni 25kg, nagu seda teeb Raspberry. Ka pikkuse poolest on 98/104 suurust kandev JJ veel täiesti mõnusalt seal istmes, jah jalad on üle ääre, aga olulisem pigem see, et vari ei ole peas kinni, piltidel on kärus 80/86 suuruses kaheaastane Jenni ja temal on käru veel ideaalne.
Vedrustus kergkärul on selline so-so asi, see tähendab, et no selgelt see käru ei õõtsu kuidagi, AGA mida raskema lapsega seda lükata, seda rohkem on kõigil ratastel olevat vedrustust siiski tunda ja see teeb sõidu mugavamaks küll, eriti kui teeolud pole päris siledad. Muidugi ei ole Raspberry miski maastiku tank, ikka mõnus linnakäru, aga pargis ja murulapil sõites ei pea ennast käruvaliku pärast siunama ka, saab täitsa tublisti hakkama. Rattad on kummised, aga ma ei ütleks, et käru hääletult tänaval liugleb, miski krabin on ikka saatjaks, samas linnamüras on sellest ka üle keskmise suva.

 

Tulles tagasi selle kolme eri vanuses lapsega kasutamise vajaduse juurde, siis on paarikuuse beebiga oluline täislamav iste, mis Raspberryl täiesti olemas, iste käib mõlemas suunas, kaldenurga muutmiseks on “link” ja istme tagaküljel on olemas lukuga tasku, kuhu hea nt telefon või tuubipüree või mähe pista ning ERITI äge lisaomadus on võimaldatud kaasas olevate adapteritega – nimelt saab nendega Raspberry istme kõrgemale kinnitada. Miks see hea või oluline on? – no näiteks tuleb pisibeebile tihedamini kärutamise ajal lutti suhu panna, mütsi peast võtta, tekikest kohendada vms ja seda on mugavam teha kui pead vähem kummardama. Teiseks on mul küll rahvarohkemas kohas veidi parem tunne kui laps ei ole nii maapinna ligi ja ei pea aind inimeste jalgu passima. Nii et beebiga on see võimalus super, AGA vähemalt iste seljaga sõidu suunas ma suurema lapsega neid adaptereid ei kasutaks, tegelt üldse ei kasutaks, sest näiteks Jenni on selline, kes tahab ise kärru ja kärust välja ja kui ta sealt kõrgustest alla hakkab ukerdama, siis ta koos käruga kolinal maas ka – NB! neid adaptereid kasutades on istme kandevõime väiksem ehk 15kg, mis juba ka ise viitab sellele, et see võimalus pigem pisematega mõeldud.
Mis aga beebiga kasutamisse puutub, siis lisaks lamavas asendis istmele on võimalik raamile peale panna ka turvahäll ning olemas on ka Raspberryle sobiv vankrikorv nii et võimalusi jagub.

IMG_2426

Siis kui väljas oli veel soe

Raspberry raam on tugev, aga silmale ehk esialgu veidi veidra joonega, küll aga teeb see disain selle väikese käru uskumatult stabiilseks ja mõnusalt juhitavaks, kordagi ei teki hirmu, et äkki kuidagi ümber käiks. Lükkesanga kõrgust saab loomulikult muuta – tegemist siis teleskoop sangaga, pidur on jalgpidur, aga toimib nii kergelt, et saab ka flip-flopse kandes kasutada. Raamist rääkides ei saa mainimata jätta pakikorvi, mis on HIIGLASLIK, käsi südamel, see on vist tõesti mahukaima ka mõnusaima pakikorviga käru, mis meil olnud on. Ligipääs asjade juurde on mugav ja samal ajal ei ole ohtu, et miskit kuskilt sealt välja pudeneks.

Kuigi käru kandevõime on märkimisväärne, siis Raspberry ise on tõeline KERGkäru olles koos istmega vaid 9kg. Kokkupandult on temast muidugi pisemaid olemas, aga ma ütleks, et jääb sinna täitsa keskmise suurusega kärude juurde, et mahub autosse peale käru ka asju ning poleks tülikas ka reisile võtta.

Päikesereisile minnes on oluline kindlasti hea suurusega kaarvari – Raspberry oma on selline OK, kas võiks olla pikem? – jah, aga kas on piisav? – ka jah. Meeldib, et ääres on selline “nokk”, mille saab vajadusel ka sisse keerata, varjul on ka pikendatav osa, mis avaneb lukuga, ning õhutusava, mida saab kasutada nii istuvas kui lamavas asendis ja mis on kindlasti hea asi kui kuskile soojemasse kohta minna kärutama.
Istme riie on hõlpsasti puhastatav, aga ma pigem eelistaks mõnd istmepehmendust kasutada. Rihmad on 5-punkti omad, saab kinnitada ka ainult puusade ümbert. Avamiseks on vaja vaid korra nupule vajutada.

Ostes on käruga kaasas kohe vihmakile ja istme kõrguse muutmise adapterid, Lisavarustusena saab osta turvahälli adapterid, transpordikoti, soojakoti, topsihoidja. Värvivalikut on 5 erinevat – must, hall, khaki, roosa ja beež ning kroomi ja tumehalli värvi raamiga

Eestis müüb iCandy kärusid Babyshop.ee ja eriti tore on see, et oktoobris on kõik need kärud – Raspberry kaasaarvatud, 10% soodsamad.

IMG_3560

Selle käruga shoppama minek on lausa lust – kõik ostud paigutad hõlpsasti alla korvi