Lapsekandmine: Tula Free-to-Grow ja Tula Coast

Posted in lapsekandmine by beritp

Kuna mul on hetkel võimalus teha selline hea võrdlus, siis kasutan seda ära ja näitan kolme kandekotti Tulalt – kaks neist on free-to-grow mudelid, mis tähendab, et neid saab kasutada alate sünnist (3.2kg) ilma beebisisuta.

Alustamegi neist FtG mudelitest, mõlemal saab koti põhja sättida kitsamaks, et ka pisike beebi saaks olla toestatud põlve alt põlve alla, aga samas ei tõmbaks jalgu liigselt laiali, samuti saab selja osa ülevalt rihmadega lühemaks pingutada.
Erinevus neil kahel kotil on tegelikult juba peale vaadates näha, lilleline ehk “Blossoms” muster on nö tavamudel, mis on pehmest ja mõnusast riidest, südametega “Wild hearts” on Coast versioon, mis tähendab, et seljal see must ruut on ekstra õhku läbilaskev võrk (mesh) kangas, see peaks eriti hästi sobima soojale maale reisides või lihtsalt palavama ilmaga. Coast mudelil on ka kapuuts sellest samas võrkkangast, tavamudelil ülejäänud kotiga samast pehmest riidest.
Koti põhja kitsamaks ja laiemaks seadistamine käib trukkidega ja võimalik on 3 eri laiust panna. Seadistamine on hästi lihtne ja kiire.

Tula Free-to-Grow Blossoms

Tula Free-to-Grow Coast Wild Hearts

Free-to-Grow 3 suurust

Kolmas kott on samuti Coast, aga standard ehk baby suurus, mis tähendab, et pisikese beebiga on vajalik kasutada beebisisu, tavaliselt umbes 6. elukuust saab juba ilma selle ekstra sisuta. Ka sellel on seljaosa võrkkangast, samuti kapuuts, aga standardil kinnitub kapuuts kummiaasadega õlarihma “konksu” külge, FtG mudelil on kinnitamiseks kapuutsi küljes trukkidega paelad. Kõigil mudelitel saab kapuutsi ka eemaldada – sest ega seda muul ajal vaja ei lähe kui vaid siis kui beebi magama jääb – siis on see hea toestus peale.

Tula Coast Prance

Kas kasutades on vahet tunda coast ja tavamudelil?
Jah, ma ütleks, et veidi ikka on. Eestis ilmselt tegelikult ei ole see coast mudel eriti oluline, sest meie suve juures on umbes täpselt 3 päeva ehk sellised, kus ilm nii palav, et see võrkkangas rolli mängiks. Õnneks on ka tavamudelid ju lihtsalt riidest ilma igasugu paksu polsterduseta, mida ei tohiks koti seljaosas kindlasti olla nii või naa, sest see ei laseks lapse seljal loomulikus asendis olla. Mulle meeldivad mõlemad mudelid, Blossoms muster on neist üks kauneimaid mu meelest ja no see lilla “Prance” on oma ükssarvikutega lihtsalt nagu loodud väikestele preilidele – ja samas on see Wild hearts neist kahest justkui kokku pandud 2in1, seega ainsaks kotiks hirmus praktiline – eriti kui reisimist ka ette tuleb. Seepärast jääbki see südametega kott hetkel meile ja teised kaks lähevad uusi seiklusi otsima, kuigi pean tunnistama, et ostaks mõlemad silmagi pilgutamata uuesti, sest need on lisaks praktilisusele ju ka imeilusad.

Lisainfoks veel nii palju, et loomulikult on seda võrkkandgast coast mudelit saadaval ka Toddler suuruses, mis sobilik lastele 11-27kg ja mis on paras siis, kui laps kannab vähemalt suurus 86 pükse.

4Dec2016

Lapsekandmine – Ergobaby Organic

Posted in lapsekandmine, Ostud by beritp

Enne Jenni sündi arvasin ma pigem, et ei soeta ei kandekotti ega kandelina, aga kui mu pilku püüdis see imeilus Ergobaby organic kott, siis mõtlesin puhtalt edevusest ja nõrkusest ilusate asjade vastu, et no prooviks ikka ära. Muidugi ei saa kandekoti valikul lähtuda ainult selle välimusest – kõige olulisem on ikka see, et laps oleks seal sees õiges asendis (nö konna asend) ja et see kott ka kandjal siis mugav oleks.

Enamasti liigume me ringi käruga, sest minu jaoks tundub see kõige mugavam nii vanema kui ka lapse seisukohast – keegi pole kellegi küljes ja saab üsna vabalt liigutada. Tean, et paljud kasutavad kotti või lina hoopis kodus toimetades (või et üldse saaks midagigi lapse kõrvalt teha), samas ka seda muret meil ei ole, sest Jenni on hea meelega oma tegelustekil või (veel) hällis või Baby Björni toolis ja mul ei ole üldiselt üldse vaja teda süles hoida või tassida.
Niisiis on meil see kott rohkem vahelduseks ja niisama rõõmuks, aga õnneks päris nurka seisma pole see ikka jäänud.
Toas olen Jennit kandnud näiteks siis kui olen veidi tube koristanud. Reedel oli Jennil taas ujutamine ja siis tuli mõte, et võiksin ka sinna käru asemel Ergobabyga minna.
Esimene küsimus oli muidugi riietuse osas, mida panna lapsele selga ja mida endale, eriti kui väljas on -2 kraadi külma. Mõtlesin ja proovisin, et millega oleks Jennit mugav kotti panna ja et mis temal seal ka seljas mugavalt istuks. Valituks sai selline komplekt: õhem villane tuukrimüts ja selle peal villane müts, siidi-villa body, villased püksid, villane kampsun, villased sokid ja tuuletõkke kapukad ning kõige peal tuletõkkefliisist kombe koos kapuutsiga.
Endale panin selga topi, kampsuni ja talvjope, kaela panin tuubsalli ja lisaks ühe pika paksema salli, selle salli otsad panin siis üle kandekoti risti, et lisada veel ekstra kaitset külma eest, samas siseruumides oli hea kohe salli hõlmad pealt ära võtta. Kuna spets jopet mul ei ole, siis oli tavaline jope eest lahti, külm ei hakanud igatahes, samas pikemat maad nii ikka vast ette ei võtaks.
Nii palju kui selle kohta uurisin, siis lapsele on kandmise ajal parimad just taolised materjalid nagu siidi-villa segu seda on ja et silmas tuleb pidada just lapse jalgu, kuna need on kotist väljas ja võivad külma saada. Meie villase soki ja tuuletõkkefliisist kapuka kombo tundus, et töötas, lisaks olid jalad minu jope hõlmade all muidugi.
Kogu selle sisse pakkimise juures tuleb silmas pidada ka seda, et lapsel peab olema ikka ruumi hingata ka, eriti just sellise väikse beebi puhul, keda ehk kipuks liialt salli alla peitma vms. Isegi kui uksest väljudes on laps kotis kenasti paigas, peaks ikka kandmise ajal aeg-ajalt pilgu temale heitma, et ega pole salli äär või kombe kapuuts näole liikunud ega lõug rinnale liialt kokku surutud.

Veel lugesin, et laps tuleks koti või linaga panna siis ikka keha ligi ja mitte enda jope peale, see on ka igati loogiline, sest näiteks ujutama minnes sain lihtsalt jope ja sallid anda garderoobi ja siis kohe suunduda treppe mööda ujutamise ruumi – vahepeal ei pidanud Jennit kuidagi väntsutama, ka tema uuesti sissepakkimine oli nii mugav.

Kasutusmugavuse poolest ma Ergobaby kotile midagi ette heita ei saa, seljas on mugav ja selga saab ka üksi – kuigi selleks on esialgu vaja rihmad kõik parajaks timmida, et ulatuks siis pannalt selja ülemises osas kinnitama. Hilisem rihmade pingutamine, mis lapse rohkem kandja keha ligi hoiavad on väga lihtne.
Koti peal on ka väike lukuga tasku, kuhu on hea panna näiteks telefon, võtmed või pangakaart.
Lisaks on olemas ka nö kapuuts, mille saab üle lapse pea tõmmata kui tal peaks olema vaja rohkem varju. Juurde võtsin ma ka õlarihmade katted, mis on abiks siis kui veidi suurem laps kipub ilastama või neid rihmasid närima. Nii kott, beebisisu kui ka need katted on meil kõik orgaanilisest puuvillast.

Mulle tundus, et Jenni kiitis meie esimese käigu igatahes heaks, sest kui olime paarkümmend meetrit kõndida jõudnud, siis oli tema juba unne suikunud ja magas kodus veel magusasti edasi – kotist magava lapse voodisse asetamine oli näiteks äärmiselt lihtne.

Meie puhul sai koti valiku juures ostustavaks veel üks omadus – Ergobaby organic mudeli kandevõime on kuni 20kg ja kuna seda saab kasutada ka lapse seljal kandmiseks, siis on see näiteks reisil eriti hea lahendus kui käru pole käepärast ja JJ kõndida ei jaksa. Teet oli muidugi selles osas üsna skeptiline, kuna JJ-ga matkamiseks kasutavad nad Vaude spets lapse kandmiseks mõeldud nö matkakotti, et kas ja kuidas see palju väiksem Ergobaby siis asja ära ajab. Aga pärast esimest selga proovimist oli ta väga positiivselt üllatunud – mugav oli temal kandjana ja JJ oli ka seal üsna lustlik, mängis isegi oma legodega samal ajal 😀
Lisaks saab selle mudeliga last kanda ka puusal, kuid seda pole me veel proovinud.

Mulle tundub, et päris seisma meil see kott kindlasti ei jää, kuigi ma pean jätkuvalt käruga liiklemist mugavamaks, on see lapse kandmine täitsa tore vaheldus ja suvisemal ajal kui riietumine on natuke vähem peavalu tekitav, on see kandmine ka oluliselt lihtsam. Ja nagu ma varem ühes postituses mainsin, siis oli mõte, et kui see kott Jennile sobib võiks ka kandelina ära proovida – eks tuleb nüüd siis õige lina valida ja proovida. Tänu kogenumatele linatajatele leidsin absoluutselt vingete värvide, materjalide ja disainidega kandelinade firma, aga eks sellest kirjutan juba siis, kui esimene lina tellitud ja käes, siis saan ka päriselt võrrelda koti ja lina kasutuse plusse ja miinuseid.

Praeguse katsetamise järel võin kandekoti plussideks nimetada selle väikest mõõtu, mis tähendab, et seda on lihtne kaasas hoida, kui laps on kotis, siis mahud kindlasti igasse poodi jms kohta, käed on vabad, laps saab olla ema/isa lähedal. Samas on miinusteks see, et külmal ajal tuleb riietus väga läbi mõelda ja kui on palju õue ja siseruumide vahelist käimist, siis on päris raske leida varianti, kus kellelgi külm ega palav ei hakkaks, reedel ujutama minnes kartsin natukene ka seda, et äkki on kuskil teel libe koht ja käime koos Jenniga pikali, seega selliste olude korral eelistan kindlasti pigem käru.

Mainin ära, et tegemist ei ole sponsoreeritud postitusega ja kõik kraam on ikka ostetud oma raha eest 🙂 Kõige soodsama variandi leidsin Windeln.de lehelt.

Kellel on rohkem huvi või küsimusi seoses lapse kandmisega, siis soovitan Facebookis gruppi: Lapsekandmine (kandelinea, – märsid, -kotid jm). Lisaks on palju kasuliiku infot lapsekandmisnõustaja blogis (usun, et kui olen ka lina ostnud, siis lasen just kandmisnõustajal endale ka selle sidumist õpetada).

Ergobaby Organic, tooniks rose harmony

Lutt tasub alati kuhugi kinnitada, muidu on see õigepa maas

Tulime ujutamast

Vasakul ilma beebisisu padjata, paremal on padi Jennil all ja väljavaade kotis parem

Teet ja JJ testivad

21Dec2015

Testisime Thule lapsekandmiskotti

Posted in Elu lapsega, Toote-test by beritp

Saime Autoeksperdilt testimiseks Thule lapsekandmise seljakoti, millega esialgu oli plaan minna Vana-Aasta jooks/matkale, kuid kuna ilm oli heitlik ja kord ladistas vihma, kord oli vinge tuul, siis pidasime õigemaks JJ-ga sel korral see üritus vahele jätta. Samas kotti proovida tahtsime ikka ja nii otsustasime teha väikse linnasisese jalutuskäigu, et veel viimasel advendil Raekoja platsil kuuske vaadata ja jõuluturul väike glögi võtta. Lisaks veel muidugi seik, et meil ju praegu oma käru pole, Bugaboo sai müüdud ja uus käru jõuab ehk alles hetk enne jõule meieni (ja ega käruga vanalinnas eriti mugav ei ole ka).

Meil oli testimiseks sinine Thule Sapling mudel (olemas on ka hall variant).
Selle koti puhul on eriti mõnus see, et seda saab maksimaalselt reguleerida nii kandja kui ka kantava jaoks ning kõik see seadistamine on tehtud päris lihtsaks ja kiiresti teostatavaks – mis on oluline kui pikemal matkal kandjad vahetuvad või kui peres on näiteks 2 last, kes kordamööda kotis istuvad. Lisaks tavapärasele rihmade pingutamisele saab sellel kotil ka kandesangade kõrgust muuta, nii sobib sama kott ühtviisi hästi lühemale aga ka pikemale inimesele – meie puhul see konkreetne funktsioon siiski väga oluline pole, kuna oleme Teeduga üsna ühe pikkused.
Lapse turvarihmad on samuti lihtsalt reguleeritavad, aga mind rõõmustas väga see, et muuta saab ka lapsel istme kõrgust, kuna meie JJ on ikka pigem pisemat kasvu, siis aitab see tal seal paremini välja näha (ja samas saab lapse kasvades siis istet järjes alla poole lasta). Veidi pikematele lastele kui meie JJ on sellel kotil ka lisamugavus – mõlemal küljel asuvad reguleeritavad jalused, kuhu laps oma jalgu toetada saab, nii ei väsi jalad rippumisest ära ja ka jalanõud püsivad paremini jalas 😉
Suurim erinevus meil varem kasutuses olnud kotiga on taskute ja panipaikade rohkus – olemas on 2 suuremat taskut seljal, kuhu mahuvad ideaalselt ära mähkmed, väike piknikukraam, vahetusriided ning muu vajalik ja lisaks 2 väikest taskut külgedel ja nendele veel lisaks on lukuga taskud vööl, mis ümber kandja käib (sinna on eriti mugav panna rahakott ja telefon või muu selline väiksem kraam, mida tahaks kätte saada ilma kotti seljast võtmata).
Joogipudeli jaoks eraldi kohta ei ole, AGA pikemale matkale saab koti sisse panna spetsiaalse joogikoti, millest saab siis läbi vooliku “käed-vabad” süsteemiga juua – tõsistele matkajatele mõnus lahendus.
Lisaks saab kotile panna nii vihmakaitse kui ka päiksesirmi.
Kotti on maha pannes võimalik toetada koti küljes olevatele nö jalgadele, kuid kui meie seda proovisime, siis tundus, et iseseisvalt koos lapsega seda kotti maha seisma panna ei saa, kuna lapse raskus kallutab koti ümber – teisalt ongi see kott ju kandmiseks mõeldud ja last sinna üksi jätta ei olegi mõistlik.

Ma ütleks, et see Thule kott on täpselt selline nagu Thulelt ootaks – läbimõeldud ja tõeliselt funktsionaalne, nii et kel plaan endale perega matkamiseks taoline kott soetada tasub ka selle firma tootevalikuga tutvuda (seal samas Autoeksperdis on olemas ka teine koti mudel ja lisaks siis ka Thule jooksukärud, jalgratta järelhaagised jms).

Lisaks hakkasin ma mõtlema, et selline matkakott võiks olla suurepärane kingiidee perele – ei ole mõtet kokku kuhjata mänguasju või muud pudi-padi, hoopis parem on kinkida aega, mida koos oma perega veeta ja selleks sobib hästi ju koos matkamas käimine 🙂
Küll aga soovitan ma inimestel, kes varem pole väga matkajad olnud või pole harjunud seljas raskust kandma, võtta rahulikult. Esimestel kordadel ei tasu palju üle tunni aja kotti koos lapsega seljas hoida ja pigem tasa ja targu end treenida – nii ei tee kandja endale liiga ja rõõmu jätkub ka kauemaks 🙂

Thule Sapling on Autoeksperdis müügil hinnaga 269€