Oi, kuidas linatamine meile jätkuvalt meeldib, Jenni hakkab iga kord naeru lõkerdama kui teda linasse panen, aga nagu mul juba päris alguses plaanis oli, tahtsin, et asjatundja meil selle sidumise ka üle vaataks ja vajadusel nõu annaks.

Õnneks on selline inimene täiesti olemas, lapsekandmisnõustaja Kadri (kellel on ka oma väga hea infoga blogi, mida soovitan lugeda), kes oma sammud eile meie juurde seadis. Et aga seltsis ikka lõbusam, siis kutsusin kampa mõned lapsekandmishuvilised emmed ja beebid ka Jenni beebigrupist.

Kadri tutvustas meile põgusalt lapsekandmise ajalugu, rääkis sellest, miks lapse kandmine hea on ja millist positiivset mõju see avaldab. Samuti tutvustas ta erinevaid kandmisvahendeid ning seejärel siis said kõik ka ise oma lapsed linasse panna. Kuna meil olid kõigil pikad kootud linad (eriline kiitus emmedele, sest paljud jätavad selle hoopis viimaseks variandiks, kuna tundub kõige keerulisem – aga ei ole), siis just nende jaoks sobivatele sidustele sai eile ka keskendutud.
Ma siin ei hakka meie kohtumise sisu ümber jutustama, kel huvi, soovitan lugeda  Kadri blogi ja väga soovitan ka minna ise tema juurde nõustamisele (siin olemas tema kontakt).

Ma tunnen end lina sidudes aina kindlamalt ja väga hästi (loomulikult seda siis hetkel selle ühe sidusega), kuid eilsest oli siiski tõesti palju kasu,  eriti ikka seoses lina pingutamisega – et kuidas seda õigesti teha, sest sellest sõltub, kas nii lapsel kui kandjal on mugav (ja ka ohutu). Just sellised väiksed nipid ja võtted on need, mida videodest on pigem raske õppida ja mis nõustamise juures on suurimaks plussiks. Ja kui juhtub, et miski jääb segaseks, siis saab ka kohe küsida ja arutada.
Lisaks oli see meie eilne kohtumine kuidagi väga inspireeriv – tekitas tahet proovida ka teisi siduseid kui ainult see üks tuttav ja turvaline FCC (front cross carry) ja üldse soovi rohkem lina kasutada – kui varem plaanisin reisile pigem Ergobaby kaasa võtta, siis hetkel tundub, et see jääb koju ja kaasa tuleb lina…. küsimus on vaid – milline? 😉

Ma mõistan neid, kes proovivad kuidagi lina siduda ja seejärel käega löövad, sest tundub, et ei sobi või, et lapsele ei meeldi, sest see lina maailm on ikka omaette kunst. Samas, ei ole see tegelikult üldse raske, kui veidi süveneda, uurida ja näiteks asjatundjal end aidata lasta. Ei pea ju alati ise ja omaette pusima kui koos saab paremini 🙂 Kindlasti ei tasu pärast paari korda proovimist loobuda, sest eks vajab nii laps kui ema/isa ka selle uue asjaga harjumist.

Ja no edasi tuleb lihtsalt praktiseerida, sest harjutamine teeb meistriks ja lapsekandmine on vahva!