Täna oli uuesti mu viimane tööpäev, loodetavasti ma nüüd saan rahulikult puhkusele jääda ja ei pea enam töömõtteid mõlgutama. Ja juba poolest päevast suundusingi hoopis ITK perekooli, kus kavas oli 3 tunnine loengutsükkel aktiivsünnituseks ettevalmistamise teemal.

ITK sünnitustuba

Esimesena rääkis ämmaemand Annely Kärema (keda on võimalik ka endale individuaalseks ÄE-ks võtta sünnituse juurde) sünnituseks valmistumisest ja valust. Jätkas Maila Teramees (samuti võimalus võtta individuaalseks ÄE-ks) sellest, kuidas valuga toimetulla ja miks meil valu vaja on. Lõpetuseks viis ÄE Diana Leht läbi joogatunni ning näitas harjutusi, mis sünnituse ajal aitavad valu leevendada, kuidas lõdvestuda ja milliseid lihaseid tasub treenida enne sünnitust.

• Aktiivsünnitus on sünnitus, milleks naine on teadlikult valmistunud ja kus ta aktiivselt osaleb – kasutades asendeid, mis aitavad sünnitusel edeneda ning õiget hingamist, samuti teeb ta teadlikke valikuid sünnituse jooksul  – valuvaigistid, vesi jms. 
• Sünnituse edukaks kulgemiseks on oluline õigesti valmistuda – tuleb võtta vähemalt kuu enne oodatavat tähtaega aeg maha ja tegeleda endaga. Tegeleda joogaga, käia jalutamas, ujumas vms, valmistada oma kodu ette lapse saabumiseks ning mõelda läbi, millist sünnitust soovitakse ja arutada need teemad kindlasti läbi ka mehega.
• Lahkliha masseerimine õliga võib aidata kaasa rebendite ära hoidmisele.
• Soovi korral teha sünnitusplaan – kui ei ole erisoove, siis võib selle plaani teha ka vaid enda tarbeks, et kogu protsess enda jaoks läbi mõleda ja tekkida võivad küsimused ÄE-lt üle küsida. Samas, kui on tavapärasest sünnituse protsessist erinevaid soove, siis tasub teha sünnitusplaan ja see kindlasti ka sünnitusele tulles kaasa võtta. Mõned näited erisustest: soov laps enne emale andmist vannitada (tavaliselt pannakse beebi kohe ema rinnale), soov beebi esimesena isale üleanda, soov platsenta haiglast lahkudes kaasa võtta, soov vaginaalse läbivaatuse ajaks mees toast välja saata jne.
  Sünnitusplaanist on kasu ka sellisel juhul, kui sünnitus kestab pikka aega ja vahepeal ämmaemand vahetub, nii saab ta plaaniga tutvudes ülevaate naise soovidest, millega arvestada ja nii ei pea naine igale ÄE-le eraldi oma soove seletama hakkama. 
• Sünnitama minnes tasub kaasa võtta asju, mis muudavad sünnitustoa rohkem “omaks”  – oma padi, muusika (ka vahend, millega muusikat kuulata), tekk, riided (kui oma riided mugavamad tunduvad, kui haigla omad).
• Sünnituse ajal tuleb juua ja võimalusel ka süüa, et organismil oleks jõudu (seda siis juhul kui ÄE pole seda keelanud näiteks võimaliku keisrilõike vajaduse tõttu). Hea on kaasa võtta näiteks müslibatoone ja vett. Samuti saab teha ka teed. Mahlad ei ole head ja võivad pigem iiveldama ajada.
• Esmasünnitajate sünnitus kestab keskmiselt 12-16h. Reaalne sünnitegevus kestab harva sellest kauem, vahel ei oska naised seda aega õigesti hinnata ja sünnituse all mõeldakse juba eelnevaid valusid, mistõttu võib tunduda, et sünnitus kestis mitu päeva.
• Sünnitusvalu on vaja, et kehas tekikisid vajalikud hormoonid, mis sünnitusel vajalikud on. Tekkivad endorfiinid ja oksütotsiin, mis on vajalik ka hiljem rinnapiima tekkeks ja edukaks imetamiseks. Valu tekib põhiliselt emakakaela avanemisest ning tasub meelespidada, et näiteks väga krampis või pinges olles võtab avanemine kauem aega. Sellisel puhul võib epiduraal tuimestus aidata lõdvestumisele kaasa ja emakas saab segamatult avaneda, aga võib tihti olla ka vastupidine efekt, et epiduraali kasutamine pidurdab sünnitegevust ja sünnitus kulgeb kauem.
• ÄE-d julgustavad väga sünnitustoas dušši ja vanni kasutama, sünnitanud naiste tagasiside on olnud väga positiivne, kuna dušš ja ka vann on aidanud palju sünnitusvalude leevendamisel ja enese mugavamalt tundmisel.
• Tugiisik peab olema sünnitusel toeks :), sisendama sünnitajale, et ta on tubli ja saab hakkama ja vajadusel koos sünnitajaga ka hingama (kasutades õiget hingamist valude ajal). Emad ei pruugi alati olla väga head tugiisikud, kuna neil võib oma lapsest, kes valude käes vaevleb kahju hakata ja toe pakkumise asemel hakatakse haletsema ja see pigem takistab ja häirib sünnitajat.
• Tugisikuid võib soovi korral kaasa võtta ka 2 kuid sellisel juhul peab see olema väga läbimõeldud otsus, et neist inimestest tõesti ka sünnitajale kasu oleks ja nad ei hakkaks sünnitajat segama.
• Sünnitustoas on olemas mitmed abivahendid, mida julgesti proovida tasub – tool, järi, matt, pall (soovi korral). Asendite vahetamine ja liikumine aitab sünnitusel kiiremini kulgeda ja valudega paremini toime tulla. Kui üks asend on väga mugav, siis soovitatakse ka seda mõne aja jooksul muuta, kuna ühes asendis pikalt viibimine võib samuti sünnitust aeglustada.
• Kuigi liikumine on hea, siis on täiesti normaalne ja õige ka vahepeal puhata ja kui võimalik, siis isegi tukastada, organism vajab jõudu.
• Juba varem kodus tasub mehega koos proovida millised puudutused ja mudimised olemise heaks teevad ja neid kasutada ka sünnitusel, et keha lõdvestada ja valu leevendada. 
• Mehe silitused, paitused ja kallistused võivad sünnitajale väga positiivselt mõjuda ja jõudu juurde anda.
• Lõdvestama peab ka näolihased!
• Hingamine – ninakaudu sisse (nii et rindkere tõuseb ja kõht liigub ette) ja suukaudu välja. Suu hoida koguaeg pisut avatult, et olla lõdevstunult.
• Nõmmliivatee võib aidata kaasa emakakaela avanemisele ja lõdvestumisele.
• Ära karda ja eelista JAATUST eitusele. Ole positiivse suhtumisega ja usu endasse.
• Naerata – sellega saadad kehale signaali, et tead, mida teed ja oled enesekindel. 
• Kui tunned end ebamugavalt (toas on inimesi, kes sulle ei sobi/meeldi) siis proovi leida viis, kuidas seda ka öelda – sünnitaja ei pea kannatama.
• Ära hoia ennast pinges – on loomulik, kui sünnituse käigus väljuvad gaasid või ka väljaheidet, ämmaemandad on sellest teadlikud ja sellest ei tehta mingit numbrit ja kõik koristatakse kiirelt ära. Selliseid asju ei tasu ka mehe ees häbeneda, aga sellised loomulikud teemad võib mehega varem ka läbi rääkida, et ta teaks, mis võib juhtuma hakata.
• Käi perekoolis ja võta ka mees kaasa – nii olete mõlemad teadlikumad ja oskate sünnitusele paremini kaasa aidata. Vanasti puutusid naised rohkem kokku rasedate ja sünnitusega, kuna elati mitu põlvkonda koos ja sellised teemad olid igapäevased. Nüüd on naised sellest pigem eemaldunud ja ei saa ka vajalikku infot, et iseennast aidata. Samuti igapäevaselt välditakse valu ja ei olda harjunud sellega tegelema.
• Tee joogaharjutusi ja püüa neid kasutada ka sünnitusel.
• Kui häälitsemine sind aitab, siis võid seda ka sünnitusel kasutada, kuid väldi kiledat kõrget karjumist, see võib ka last ehmatada 🙂
• Ära ole isekas! Mõtle oma lapsele, tunneta kuidas tema ennast sünniks ette valmistab ja kuidas sinu keha teda mõjutab. Julgusta teda nii mõtete kui ka sõnadega saabuma.

Need olid põhilised sõnumid, mis enda jaoks kõrvale panin. Kindlasti tasus see käik end ära ja aitas veel rohkem ja paremini varsti saabuvaks sündmuseks valmistuda. Ja kui ma alguses arvasin, et ei tea, kas tahan nii väga seal joogas osalda, siis nüüd usun, et lähen ka eraldi joogatundi, et end paremini tunnetama hakata.
Järgmiseks ootavad meid Teeduga ees tugiisiku, sünnitusvalude leevendamise ja vastsündinu hoolduse loengud ning ka ITK majatutvustus sünnitajatele. 
Kindlasti tahaks käia ka väikelapse esmaabi loengus ning ilmselt ka imetamise omas.

Oh, ootuse aeg on nii tore ja põnev!