Kogemus reisikäruga – Easywalker Miley 2

Posted in Kärudest, koostöö, Reisimine, Uncategorized by beritp

Reis nelja lapsega Hispaaniasse on selleks korraks läbi ja jagan natuke kogemust meiega kaasas olnud reisikäru kohta, milleks sel korral sai valitud eriti värskelt saabunud Easywalker Miley2.

See roheline Miley toon võlus mind suht kohe, kui seda nägin

Kohe algatuseks tuleb mainida, et ma ei pea end just “minikärude” inimeseks ja ka reisidele olen eelistanud kaasa võtta kärusid, mis tunduvad selleks mugavad ja vähem mõelnud sellele, et need oleks väiksed ja kerged. Aga sel korral olid võimalikud käru kasutajad ka kõik suuremad kui meil varasemalt ja siis tundus, et mõned omadused – nagu nt selg sõidu suunas istme võimalus, ei olegi nagu enam niiii olulised. Ja kuna pagasi suurust tahtsime ka minimeerida tundus mingi pisema käru valik igati mõistlik.

Kaalutud sai erinevaid, aga Miley2 kasuks rääkisid nii soodne hind, super lahe roheline värv kui ka kerge kaal (7kg) ning samas ruumikas iste. Lisaks tulevad käruga kaasa trnaspordikott (määrdumise eest kaitseks) ja vihmakile.

Käru saabudes oli muidugi korraks natuke error endal, sest terve pika talve ja sellele eelnenud suvegi oleme ju sõitnud oma Easywalker Harvey3 Premium mudeliga ja see käru oma võimekusega nii käe sees. Aga tuli endale meenutada, et tegemist ongi täiesti erinevast kategooriast kärudega ja nad ei peagi nö sarnased tunduma.

Nii jõudsimegi enne reisi ka mõned kodused toimetused just Miley2-ga teha ja vaikselt hakkas seegi käru nö omaks saama. Minu jaoks oli esialgu harjumatu, et laps ainult nägu sõidu suunas ja ma teda ei näe, samas Jonasel oli sellest täitsa suva ja istus kärus suurima hea meelega.

Reisitarbeks kasutasime ka natuke lisavarustust – juba varasemast olid olemas telefonihoidja lükkesangale ning suvine Easygrow istmepehmendus, lisaks tahtsin ma ka mingisugust organisaatorit sangale, et reisil mugavam oma esmavajalikku kraami kaasas hoida ja, et alati ei peaks omale õlakotti vms külge panema. Easywalkeri enda organisaator jäi mu maitse jaoks natuke liiga madalale, aga Tinkafu organisaator tundus sangal täpselt õige. Ideaalis oleksin valinud musta värvi variandi, aga kuna ostuhetkel seda polnud, tuli hall ja ausalt ei häirinud see ka selle rohelise käru küljes. Organisaatorit kasutasime tõesti igapäevaselt, nii varumähkmete, päikesekreemi, veepudelite aga ka snäkkide ja plaastrite jms asjade hoiustamiseks. Eriti hea oli see suures lõbustuspargis, kus ei pidanud muretsema, et kellegi käsi nt seljakotist või õlakotist midagi väärtuslikku kaasa viib 😅

Organisaatorisse mahub kiirest haaratavalt kaks joogipudelit ning lisaks on kaks lukuga taskut.

Eriti hea, et organisaator ei jää ette õhutusavadele, kui need avatud

Miley2 oli meie reisil väga eeskujulik kaaslane, hätta ei jäänud temaga ka metsikumat parki külastades, linnast ja basseini ääres veeremisest rääkimata. Jonase jaoks sai sellest kärust tema täielik lemmik koht, kus end turvaliselt ja mõnusalt tunda ja mitmel korral avaldas ta ise soovi sinna chillima minna. Ka oma uinakud tegi ta kärus ja isegi kui väljas oli 26C, siis avasime Miley2 tuulutusavad (mida on päris mitu) ja palavus teda seal ei seganud. Jonas eelistab magada nii, et iste on kerge kalde all, aga pisikeste beebide jaoks käib iste ka päris lamavasse asendisse.

Ka ebaühtlasel pargiteel ei jäänud Miley hätta

Boonusena sai käru kasutada ka peagi neljaaastane, kui ikka jaks otsa sai ja jalad puhkust vajasid, siis oli lihtsam Jonas omale kandekotiga selga panna ja Joni kärus lükata. Sõidumugavus raskemat last sõidutades ei kannatanud ja kaalupiirangu pärast ei pidanud ka muretsema, sest kandevõime on Miley2 mudelil 22kg.

Lõbustuspargis keerasin selle organisaatori teistpidi, et pisike lukuga tasku jäi vastu käru, sinna oli hea oma väärtuslikum kraam peitu panna.

Alumine kaubakorv on väikse käru kohta väga hea suurusega, poes käies sai sinna kõvasti toidukraami laduda, samuti mahtusid sinna ära kogu pere jaoks rätikud jms, et kõik vajalik saaks basseini äärde kaasa võetud.

Peale peaaegu kahte nädalat igapäevast kasutust olen meie käru valikuga igati rahul, kui ma midagi muudaks siis tahaks selliseid magnetiga rihmakinnitusi nagu nt Harveyl ja no turvahälliga kasutuse võimalus oleks ka boonus, samas hetkel meie jaoks see võimalus ei olnud oluline ja käru sai just Jonasele valitud, kes juba kaheaastane. Minu hinnangul on Miley2 tõesti hea reisikäru ja hea variant ka kodus kui on vajadus nö auto-poe käru järele, sest avastasin ennastki just Mileyt kaasa haaramas kui kodus olles kuskile kiirem käik oli vaja teha.

Soodsast hinnast rääkides on Easywalker Miley2 mudeli täishind 299€ (kaasas siis vihmakile ja transpordi kott), aga koodiga lifeatlucky13, saab selle käru (ja muu täishinnaga kauba) koostöös Babyshop.ee poega neilt 15% soodsamalt ning eriti magusa pakkumisena tuleb Miley2 ostuga juuni lõpuni kingituseks kaasa ka rool turvakaarele (meie laste lemmik lisa 😆) ja topsihoidja. Ehk kellel on plaanis omale just mõni selline väike käru hankida, siis meie kogemusel võime Miley2 mudelit soovitada küll.

9Oct2021

Meie Hispaania nelja lapsega

Posted in elu nelja lapsega, Reisimine by beritp

Pole ammu midagi kirjutanud, aga mõtlesin, et panen siia siiski kirja natuke muljeid meie reisist nelja lapsega Hispaaniasse.

Alustame algusest… see reis oli plaanitud esialgu hoopis septembrisse 2020, aga me kõik teame kui vahva aasta see 2020 oli ja, et reisimine oli tol hetkel suht kahtlane. Lükkasime oma plaanid edasi ja otsustasime vaadata, et kas minek oleks 2021 kevadel või sügisel. Ja siis algasid jamad Jonase tervisega, operatsioon, ebakindlus, ebaõnn ja veel üks operatsioon – kõige selle keskel oli kevad ammu möödas ja vahepeal tundus juba ebatõenäoline, et seegi september reisima saaks. Aga Jonas oli vapper, arstid olid kiired ja selles osas oli roheline tuli.

Tegelikult me tegime majutuse bronneeringud ja lennupiletite ostu juba hiliskevadel-suve alguses ära, lihtsalt lootsime, et kõik läheb hästi. Natuke lisakindlust andis ka see, et kevadel kõik covidi läbi põdesime – et ausalt öeldes ei tundnud tänu sellele ka mingit hirmu, lisaks saime suve peale ka vaktsineeritud, nii et takistusi reisimiseks väga polnudki. Jälgisime kohalikke olusid ja piiranguid, aga midagi hullu polnud ja reisi algus aina lähenes.

Muidugi jäid lapsed enne reisi haigeks, sest said peale suvepuhkust natuke lasteaias käia 😅 Õnneks õnnestus nad kõik õigeks ajaks siiski tervisele turgutada ja kuigi ma kogu eelnevat aastat silmas pidades ei julgenud veel hõisata, siis tundus, et omg, me tõesti tõesti lähemegi.

Pakkima hakkasin juba peaaegu nädal varem, nelja lapse ja kahe täiskasvanu jaoks kolme nädala asjad oli nii stressivabam kokku saada – kui miski sai puhtaks pestud, viskasin kohvrisse ja siis vahetult enne mienkut voltisin kõik kenasti ära, et asjad mahuks paremini ja oleks ülevaade ka, et kus mis asub. Minu ja nelja lapse asjad mahtusid ühte suurde kohvrisse. Teet pani enda asjad eraldi väiksemasse ja lisaks oli eraldi kohver Jonase riidest mähkmetele ja kandelinadele (sest ma ei suutnud ainult ühte valida 😅). Oleks saanud hakkama ka kahe suure kohvriga, aga kuna meil olemas oli 1 suur ja 2 väiksemat, siis kasutasime neid.

Selliselt pakkides oli hea ülevaade, et mis juba kohvrisse saanud

Kõigele lisaks pidi kaasa tulema meie Easywalker Harvey3 käru Jonasele, selle pakkimise jätsin reisi eelõhtule, hakkasime seda siis meie olemasolevasse transpordikotti pakkima ja peale pikemat pusimist ja proovimist sai selgeks, et sinna kotti see käru ei lähe. Variandid olid, et kas võtta käru ilma kotita, otsida uus kott või väiksem käru 😅 Ilma kotita me minna ei tahtnud, tundus natuke liiga hea käru sinna pagasisse retsimisse anda. Uut kotti ka polnud kuskilt võtta, lisaks oli aega vähe, et midagi väga organiseerida. Aga õnneks oli Perelas veel Babyshopi Easywalker Charley, mis tundus paljulubav variant ja mulle endale rohkem meeldiv kui nt Jackey mudel, sest saab istet kasutada mõlemat pidi. Ja nii Teet sellele järgi läks ja see meil kaasa pakitud saigi.

Tagantjärele võin vist tegelikult isegi natuke õnne tänada, et selle käruga nii läks, sest Charley oli absoluutselt ideaalne reisikäru. Piisavalt kompaktne, samas ruumikas iste ja suur kaarvari õhtusavadega – sest reisil oli väga soe ja õhutust oli vaja nagu ka päikese eest varju. Pakikorvi mahtus ka kõik vajalik ning basseinide ääres manööverdada oli ülimugav. Kordagi me koduse Harvey järgi ei igatsenudki 🤷‍♀️

Pakikorvi mahtus isegi meie suur Älly seljakott, mis reisimiseks ideaalne

Varasemate kogemuste pealt olin ma lootnud, et me ei peaks öiseid lendusid kasutama, paraku aga nii ei läinud ja kõige mõistlikum oli lend, mis läks 5.45 ja mis omakorda tähendas, et me olime juba nelja paiku öösel lennujaamas. Kartsin, et nelja lapse keset ööd äratamine on keeruline, aga õnneks läks kõik hästi sujuvalt, ainult Jon vajas natuke rohkem veenmist, et reis on parem kui parajasti oma voodis magamine. Üllataval kombel magasin isegi mina päris hästi ja kuna läksin magama juba 9 õhtul koos Jonasega, siis oli öösel päris värske olla.

Lend läks läbi Riia, kus õnneks oli vaja ülivähe oodata. Esimene lend oli lastele natuke nagu soojendus pikemale lennule, kõik sujus. Ainuke, kes mõlemal lennul magas ka, oli Jonas, seda ka suuresti tänu sellele, et teda imetasin. Teised lapsed olid ikka nii elevust täis, et magamisest midagi välja ei tulnud – uudistasid, jutustasid, mängisid, sõid ja küsisid miljon korda, et kas me hakkame kohale jõudma 😅 Jon oli lõpuks muidugi täiesti soss omadega ja veits halaga pooleks jõudis silmad kinni panna umbes 5 minutit enne Barcelonasse maandumist.

Süüa, süüa pakkige kaasa kui lastega lendate 🤣🤷‍♀️

Barcelonas läks kõik jälle sujuvalt – kus vaja näitasime ette tõendid ja täidetud ankeedid, saime kätte oma pagasi ning otsisime üles oma transfeeri. Oleks saanud sõita ka nn tavabussiga, aga sellist mõõtu seltskonnaga oli eraldi transfeer kindlasti mõistlikum ja mugavam. Juba mitmendat korda kasutasime firmat Ziptransfers ja siiani pigem alati rahule jäänud.

Ilm, mis meid Barcelonas tervitas oli varahommikuse Eesti omaga võrreldes ulme kontrast +27C ja meenutas meie südasuvist leitsakut, mis siis, et kell oli alles 10 hommikul. Aga kuna me just sooja olime lootnud, siis tegi see suvi ikka rõõmu.

See mahl phmt hingati sisse omale selle +27C sees

Meie majutus asus Barcelonast ca 85km kaugusel, seega sõit sinna läks ruttu ja juba enne keskpäeva olime kohal. Selle eriti varajase lennu pluss oli kindlasti see, et esimene päev ei olnud lendude all nö raisku läinud. Oma apartmendi pidime kätte saama küll alles kell 16, aga seniks sai juba mõnusasti meie resordis puhkama hakata – esimesena lõunasöök ja jahedad joogid, siis mänguväljak ja siis juba bassein.

Majutus oli Cambrils Park Resordis, kus nüüd olime neljandat korda (fun fact, et igal järgmisel korral on üks laps rohkem olnud… tea, kas viiendat korda tasub plaanidagi..). Selles kohas on olemas tõesti kõik, et lastega mõnusalt ja stressivabalt puhata. Suur pluss mu jaoks ka see, et territoorium on kinnine ja nii on vähem võimalust kellelgi ära kaduda.

Majutuseks pakutakse kolme tüüpi elamisi – väiksemad ja tagasihoidlikumad Aloha bungalod, veidi suuremad ja lisamugavustega Villa Bonitad ning kõigi mugavustega Mediterrania Apartmendid. Meie valik on siiani olnud just nende apartmentide kasuks, sel korral siis 3 magamistoaga (iga toa juures oma wc ja vannituba), elutuba-köögi ja terrassiga variant. Terrass on esimese korruse omadel, teise korruse aprtmentidel on rõdu – olles olnud mõlemas, siis lastebandega on esimene korrus mugavam, eriti kui kaasas ka käru.

Kuigi söögilaud oli ka toas, eelistasime pigem süüa õues terrassil

Villa Bonitade vahel Jonast lõunaunne kärutamas

Elamine on olnud piisavalt asjaliku köögiga, et süüa oleme alati ise teinud. Vahelduse mõttes saab muidugi käia ka restoranides, mida resordi enda alal on 3, hommikuti läbi hüpata pagaripoest värskete saiade ostmiseks või õhtuti hoopis kaasa osta pitsad oma terrassil nautimiseks, muidugi ei puudu ka jäätise lett.

Väike toidupood on resordi alal olemas, kust saab sellised basic asjad omale osta, aga suur market asub ca 200m kaugusel, kust saab kõik vajaliku, mis toidu tegemisel ära kulub.

Poes käies on käru pakikorvist alati kasu

Sel korral meil ei olnud erilisi plaane, põhiline eesmärk oligi puhata ja lasta lastel lustida. Mulle tundus, et see eesmärk sai ka täidetud. Suurema osa ajast olime kuskil basseini ääres, mida kogu alal ka piisavalt. On täitsa väikestele sobilikke, aga ka juba suurematele lahedaid – kus nt ka liumäed olid olemas (aga mitte siis veepargi mõõtu). Eriline pärl on resordi keskel nn Vahemere bassein, mille mõlemad kaldad on liivased, seal oli lastega mu meelest eriti tore, sest kui veest välja saadi, siis kaevati ja ehitati liivaga, et igav ei hakanud ja nii oli täiskasvanutel ka natuke lebom olla.

Selles basseinis oli eriti hea ujumist ka harjutada

Aga puhkust tahtis ka Jon, mingis meeltesegaduse hoos unustasin ma maha kandekoti, mis oleks temale sobinud, järgmine kord seda viga ei teeks. Õnneks ajas rõngaslina ka tema puhul asja siiski ära.

Lisaks basseinidele on muidugi olemas ka mänguväljak ja eraldi ka batuudid ning ronimislinnak + saab laenutada minigolfi varustust või erinevaid pallimänge.

Meie lastel oli tegevust piisavalt, nende puhul on pluss muidugi see ka, et neid on palju 🤣 ehk siis neil on omavahel ka hea mängida, seega alati ei pidanud isegi kuskile ronima või seiklema minema. Ja noh, hispaaniakeelseid multikaid vaadati ka vabal hetkel hea meelega.

Mini Halloweeni paraadil, mis lastele korraldati (kuna päris Halloweeni ajal on see koht juba suletud talveks)

Varasemalt oleme me oma apartmendi valinud õhtusest show melust võrdlemisi kaugele, sel korral olime aga päris lähedal ja kuna lapsed tahtsid muusikat kuuldes “peole” minna, siis nii tegime. Ja tegelikult oli seal ka päris tore (kuigi ma tavaliselt sellistest programmidest midagi ei arva), laste mega lemmik oli kindlasti mustkunsti etendus, aga ägedat muusikat ja tantsu oli seal ka.

Suuri plaane meil polnud, aga külastatud sai nt Parc Sama-d, mille eelmine kord suht reisi lõpus avastasime. See on nagu botaaniaaia-pargi ja miniloomaaia hübriid koht. Kevadel oli seal palju õitsvaid taimi + imeline lavendli väli, sügisel aga oli kõik selline natuke vähem värvikam aga ikka ilus ringi uitada. Elamus omaette on seal vabalt ringi jalutavad paabulinnud, aga laste hitt oli ka keset veesilma asuvast tornist vaadata all ujuvaid väikseid kilpkonnasid. Nii sinna parki kui lähematesse linnadesse – Cambrils, Tarragona, Reus, Salou saab hõlpsasti taksoga, aga ka bussidega. Kasutasime ise ka mõlemat varianti. Arvestades, et bussides väga kärude kohti ei ole, siis väike ja kompaktselt kokku käiv käru oli siin kohal eriti tervitatav.

Poisid uurivad, kas kilpkonnasid on näha

Nii mõnus oli olla soojas, nautida päikest ja basseine ja vaadata kui äge lastel olla on. Suuremad on juba päris mõistlikud inimesed, kes vajadusel said ise nt toa ja bassini vahet käia, kui miskit maha jäi. Ka basseinides polnud nad varem nii südamega hullanud, kelle puhul oli näha talvise ujumistrenni tulemusi ja kellele olid need basseinid sel sügisel algava ujumistrenni soojenduseks. Jens oli kohati rohkem vee alla sukeldumas kui vee peal, nii et siin võib olla vihje, et varsti ta valmis oma Mammaga koos sukelduma minekuks mõnel järgmisel reisil, see eest Jenni oli see julge, kes Mammaga ka meres ujumas käis lainete sees, nii et asja võib mõlemast saada😅

Kui rätik tuppa ununes, siis ajas kandelina ka asja ära 🙈😍

Meri ja mööda rannapromenaadi saab ka jalutada nii Cambrilsi kui Salousse

Teet sel korral oma ratast kaasa ei võtnud, aga oma riided smuugeldas kohvrisse küll ja nii ta seal mõneks päevaks omale ratta laenutas.

Ja kui suuremaid lapsi oli äge vaadata lõbutsemas, siis mu süda oli Jonast toimetamas vaadates küll nii palju armastust ja tänulikkust täis, et peale kõiki neid katsumusi oli ta meiega meie lemmik kohas ja talle nii nii meeldis.

Jonasele olid kaasas ka riidest mähkmed – nii ujumiseks kui muidu olemiseks. Pesumasinat majutuses eraldi ei ole, aga saab kasutada pesumaja teenust. Aga et musliinide oesu ei ole midagi ülemäära keerulist, siis pesin neid käsitsi. Villaste katete pluss peale selle, et need on mõnusalt hingavad ja pehmed, on ka see, et need ei vaja tihedat pesu ja piisab hoopis kasutuskordade vahel tuulutamisest. Lendude ajal kasutasime sel korral ühekordseid.

Üldse olid kõik lapsed tublid reisisellid. Mina võtan kaasa ka teadmise, et mina ja Teet oleme päris korras närvidega vanemad, meie lapsed kindlasti ei istu enamus aega vaikselt käed süles, aga nad on ju lapsed ja ausalt mu lemmik inimesed siin maailmas, reisile läheks nendega tõesti iga kell ❤️

Viimase reisipäeva hommikul, kui kõik asjad olid juba pakitud, aga natuke oli aega veel sulistada enne lennujaama poole teele asumist

Tagasilennud läksid samuti hästi, kuigi üldse ei tahtnud tagasi tulla ja hea meelega oleks veel sinna sooja puhkama jäänud

14Oct2020

Easywalker Charley – testist ostuni

Posted in Kärudest, koostöö by beritp

Ühesõnaga, peale Easywalker Harvey2 testimist olin ma suht kindel, et me selle omale ostame – kompaktne ja võimekas igapäeva käru eks. Aga mõtlesin, et ok, testime selle väikse Charley ka veel ära ja siis anname tellimuse sisse. Well well well… ja siin ma nüüd olen, uhiuue Charley omanik.

Testimisel oli meil see hall Charley, kus Jonas tegi oma rekord une, magades lausa 1.5h!

Miks siis Charley?
Mõte, et mingil hetkel võiks meil olla ka päriselt väike nn auto/poe äkki kunagi ka reisi käru oli meil peast läbi käinud küll, aga iga kord kui midagi sellist otsima hakkasime, siis oli midagi puudu, kas oli käru raske või ei olnud pehmet sõitu või oli iste lohuga (kuhu meie väikest Jonast ei saaks panna) või oli vari lühike või iste ainult ühte pidi või no mingi häda ikka.
Ja siis tuli Charley, natuke futu, aga päris põnev. Pealtnäha lihtne käru, aga peidab endas suurepäraseid omadusi, mida meie just otsisime.

Esiteks on ta kokkupandult mõnusalt kompaktne, autosse mahub ka muud tavaari peale käru, ka toas hoiustades ei võta ta palju ruumi. Samas on iste piisavalt suur, et sinna mahub mugavalt istuma kahene Jon ja jalga puhkama ka neljane Jenni. Selleks, et suurem laps mahuks kaarvarju alla ära saab Charley varju mööda raami kõrgemale nihutada, suurepärane lisa ja käru just kui kasvab koos lapsega.
Jonase jaoks oluline omadus hetkel, et iste on täiesti lamav ja ilma lohuta ning saab panna nii näoga sõidu suunas kui selg sõidu suunas, viimast varianti on just beebiga erit mugav kasutada.
Kaarvari on pikenduse ja väikse nokaga, ühtlasi ka mitme õhutusavaga, et palaval suvepäeval ikka õhk varju all ka liikuma pääseks.
Komplektis on turvakaar, mida ma väikse beebiga pigem ei kasuta, aga mille eemaldamine on lihtne ja kiire. Lihtsalt saab liigutada ka jalatuge, et suuremal lapsel oleks hiljem mugav jalgu hoopis raamil olevale jalatoele toetada.

Mis mulle Charely istme juures väga meeldib on see, kuidas istme küljed on lahendatud. Nimelt on külgedel kõrgemad servad, nii ei ole iste liiga avatud ja on ka beebil rohkem “pesa”, samal ajal pole ka suuremate lastega ohtu, et mõni kaasa võetud mänguasi kergelt maha pudeneda saaks. Samuti hoiavad need servad tekikest paremini kärus, väike asi, aga lisab kasutusmugavust küll.

Üldiselt on Charely madal käru, mis on mõnus, kui käru kasutaja on juba selline, et tahab ise kärusse ja kärust välja ronida, teeb selle protsessi ohutumaks. Samas, Jonas pole veel nii pea selles faasis ja temaga kasutamiseks meeldib mulle lisada kõrguse adapterid, nii on iste pisut kõrgemal ja lihtsam beebiga kasutada või ka lapsega, kes eelistab natuke kõrgemal istuda.
Kindlasti ei saa öelda, et Charley oleks ainult lühikese inimese käru, sest lükkesanga saab panna nii väga madalale kui ka oluliselt kõrgemale, et isegi kui kärutajal on pikem samm, ei tohiks raami peale asutmine probleemiks olla.

Sellise väikse käru kohta on pakikorv täiesti mõistliku suurusega, meie igapäevane kraam mahub kenasti ära, suuremate asjade jaoks saab ühe serva ka alla voltida.
Mis veel on väikse käru kohta üllatav on see sõidupehmus, ma saan reaalselt Jonast ka selles kärus magama õõtsutada, siledal linnatänaval liigub ta peaaegu ise, aga üllatuslikult oli seda normaalne lükata ka üle meie hoovi ebatasasel ja veits ülekasvanud murul. Ehk siis saab see käru päris hästi hakkama erinevates oludes, aga et olla oma ootustes realistlik, siis ei, see ei ole maastiku käru ja seda pole mõtet metsa juurikatele vedama hakata, mida ma isiklikult ei eeldakski selliselt kergkärult.

Kaks numbrit ka selle käru juurde – käru enda kaal on 8kg ja max kandevõime 22kg! (kõrguseadapteritega kuni 15kg, aga suurema lapsega neid samas ei vaja ka).

Lisavarustusena saab juurde osta seisulaua, turvahälli adapterid, topsihoidja, putukavõrgu, vihmakile ja soojakoti ning isegi vankrikorvi. Kui ikka päris vastsündinule tahta väikest mugavat reisikäru, siis ma võtaks just vankrikorviga Charley kaasa, nii on beebil ka reisil max mugav.

Igatahes, kõiki neid omadusi silmas pidades jõudsimegi siin omavahel otsusele, et just Charley on meie perest puudu ning tellitud sai musta istme ja musta raamiga variant. Kaalusime ka MINI erikollektsiooni, aga mind võlus see tava mudeli täiesti must raam veidi rohkem. Saadaval on 4 tooni tavakollektsioonist ning must ja hall Mini seeriast.

Hetkel on Babyshop.ee kampaania, et ostes Easywalker Charley saad tasuta kaasa kas vankrikorvi või siis komplekti, kus on soojakott, topsihoidja ja vihmakile. Kasutades oktoobris sooduskoodi lifeatlucky13 saab selle cooli Charley 15% soodsamalt soetada!
Tartus on Easywalkerid näha ja katsuda Babyshop.ee esinduspoes, Tallinnas Perela keskuses Noblessneris (Staapli 3).

Meie Charley, proovisime ka uue Easywalkeri soojakoti ära, aga see ootab veel jahedamaid temperatuure

16May2019

Kolme lapsega Hispaanias

Posted in elu kolme lapsega, Reisimine by beritp

Üle poole meie kolmenädalasest reisist kolme lapsega on nüüd möödas, aeg läheb puhates küll topelt kiirusega vist ning see on ka põhjus, miks alla kolme või no vähemalt alla kahe nädala ma sellist perereisi ei hakkaks vist üldse plaani võtmagi. Umbes pool esimesest nädalast kulus lastel sisse elamiseks ja uue rütmi leidmiseks, sealt edasi on olnud mõnus.

Päris algusest alustades, tulime siia kahe lennuga, millest esimene läks vara-vara hommikul, seega ärkasime praktiliselt öösel ja uni jäi poolikuks. Samas selle esimese lennu pidasid lapsed vapralt vastu, sõid, mängisid ja natuke veiderdasid, aga ei midagi hullu, Jon sai isegi korraks silma kinni. Kahe lennu vahel olime ca 2.5h Frankfurdi lennujaamas, kus sai sada korda pissil käidud ja veidi söödud ning liigutud, sellele järgnes lend Barcelonasse, mille õhkutõus veidi viibis aga millest ei lapsed ega mina end häirida ei lasknud, nii et me jäime magama enne kui lennuk õhku sai, lapsed magasidki kuni maandumiseni välja – enam ideaalsemat varianti oleks olnud raske ette kujutada.

Barcelonasse jõudes oli mul meile ette tellitud transfeer, et saaksime võimalikult kiirelt ja mugavalt oma majutusse, kuhu sõit kulges täpselt tunni. Aga üsna hästi toimib ka avalik buss, mis otse lennujaamast siia kanti sõidab.

Juba kolmandat korda naasesime Cambrils Park Resorti, sest siin on lastega peredel lihtsalt nii nii mugav ja mõnus olla. Hetkel ei otsi ma reisist teravaid elamusi või metsikuid seiklusi, pigem tahaks et kõik oleks võimalikult stressivaba ja seda siin saab.

Elame kahe magamistoa (millel kummalgi oma vannituba) ja elutuba-köögi ning suuure rõduga apartmendis – kõik mugavused alates nõudepesumasinast lõpetades Disney channeliga on siin olemas. Mänguväljakuni on paar sammu, lähima basseinini paar sammu rohkem – MEGA.

Võrreldes paari aasta taguse käiguga on suurim muutus just laste vanus ja sellega kaasnev asjalikkus, tol korral bassein just lemmik kohaks ei saanud, sel korral hakkab juba hommikul jutt pihta, et kuhu basseini täna minek on. Lobistavad ja sulistavad seal mõnuga.

Jon on muidugi väike, suvalt kuskile sulistama tema ikka ei lähe, aga õnneks õde-vend teda ka meelsasti lõbustavad ja reisisellina on talle raske midagi ette heita, sööb ja magab nagu miška, enamasti tuju hea ning silmad säramas. Vaid maasikate suhtes tundub ta tundlik olema nagu minagi ja neist peame me mõlemad siin loobuma. Sööb Jon nagu mitme lapse eest, ma ei kujuta ette, et mis tal see kaalutõus võib olla kui koju jõuame ning kaaluda saame, tundub ta küll siin kõvasti kasvanud olevat.

Ringi liigume jala ning ühistranspordiga, sest ühendused on siin head ning näiteks rendiautol pole siiani mõtet näinud, ei viitsiks eriti hetkel lastega mingeid poole päevaseid autos istumise retki teha ka ning muud asjad saame ka ilma aetud. Laste jaoks on kaasas kandevahendid, mis end tuhandega õigustanud on, sest jalad on väsinud ka kõige tublimatel kõndijatel siiski ning seljas kandes pole pidanud kellegi väsimuse pärast midagi tegemata jätma.

Reisikäruga oli meil üldse paras hullumaja puhvet. Mul oli ammu ostetud selleks Mountain Buggy Mini, päev enne reisi oli see kotti pakitud ning Teet pidi selle koos oma jalgrattaga juba lennujaama äragi viima, aga siis tekkis võimalus osta hoopis Uppababy Cruz, mis oli mul juba pikka aega hingel olnud, ning millel oli hetkel mu jaoks oluline lisaboonus – selle istet saab panna ka näoga lükkaja suunas. Natuke jebimist, Teedu veenmist, et ta saaks ja viitsiks veel kuskile käru järele minna ning nii see Uppababy meiega kaasa tuligi. Täna võime mõlemad kinnitada, et valik oli lihtsalt super – iste mugav, pakikorv hiiiiiglaslik ning hädapärast mahutab ka kaks last ära 😀 Käru on jäik, aga väga stabiilne, materjalid mõnusad ning minu silmale ka ilus vaadata (ja mu jaoks peab käru ikka ilus ka olema).

Järele jäänud ajaga tahaks mõned käigud siiski ette võtta, näiteks Parc Samà, mis vist meenutab sellist botaanikaaia ja loomapargi vahepealset asja ning kaalumisel on ka Portaventura lõbustuspark koos veepargi ning Ferrarilandiga – ma ühtpidi tahaks minna, sest lapsed peaks seal saama mitmeid asju kasutada, samas teistpidi on nad siiski veel üsna väiksed ning paljude asjadega nad seal sõita ei saaks ning see võib jällegi tuju veidi alla viia (ja kas see ka rahaliselt mõistlik on). Mõtleme ja otsustame selle ilmselt jooksvalt. Mingit sundi kuskile minna ei ole ja see teeb sellise kulgemise ekstra mõnusaks, sest lõpuks ongi ju eesmärk ikkagi puhata ja mängida 😀

Ah jaa, veel üks asi, Joniga kasutame ka reisil riidest mähkmeid – kuna pesumasinat pole, siis käsipesu jaoks mõistlik variant oli kaasa pakkida mähkmekatted ja hunnik marlisid ja kuiva tunde jaoks fliislappe. Eks väike hirm ikka oli, et kuidas see asi siin välja mängib ning kujuneb ja äkki on see kõik lihtsalt liiga tüütu, aga ausalt, käsi südamel – väga lebo on. Marlid ja katted kuivavad soojas kiirelt, nende pesemine on lihtne ning lapsel ka hea keemiavaba olemine siin soojas. Tõesti, kel see mõte on aga pole julgenud, siis soovitan. Ja seda enam soovitan riidekaid kodus pesumasina mugavusega kasutada, see ju lausa lust ja lillepidu.

Mul on kaasas selgelt liiga palju katteid jms, aga kuna mahtumisega probleemi polnud, siis said kaasa kõik lemmikumad katted 😂🙈

Kui kellelgi on küsimusi meie reisi osas, siis andke märku või kui on soov, et millestki lähemalt räägiksin, siis saab seda ka.

4Oct2018

iCandy Raspberry – üks lahe kergkäru

Posted in Kärudest by beritp

Pikalt pole ükski käru meie perre teed leidnud, ei ole lihtsalt miski oma funktsionaalsuse ja välimusega kõnetanud nii palju, et tahaks proovida. iCandy Raspberry on selle “vaikuse” nüüd murdnud ja proovisime selle mudeli ära ning jagan selles osas oma muljeid.

Kui sul on peres kolm last erinevates vanustes ja kõik kuskil seal piiril, et võiks vajadusel korra kärus jalga puhata, siis suhteliselt esimene asi, mida käru puhul vaatad on selle kandevõime. Mul on lapsed küll üsna sulgkaalus, aga hea kindel on tunne küll, kui tead, et käru jaksab sõidutada kuni 25kg, nagu seda teeb Raspberry. Ka pikkuse poolest on 98/104 suurust kandev JJ veel täiesti mõnusalt seal istmes, jah jalad on üle ääre, aga olulisem pigem see, et vari ei ole peas kinni, piltidel on kärus 80/86 suuruses kaheaastane Jenni ja temal on käru veel ideaalne.
Vedrustus kergkärul on selline so-so asi, see tähendab, et no selgelt see käru ei õõtsu kuidagi, AGA mida raskema lapsega seda lükata, seda rohkem on kõigil ratastel olevat vedrustust siiski tunda ja see teeb sõidu mugavamaks küll, eriti kui teeolud pole päris siledad. Muidugi ei ole Raspberry miski maastiku tank, ikka mõnus linnakäru, aga pargis ja murulapil sõites ei pea ennast käruvaliku pärast siunama ka, saab täitsa tublisti hakkama. Rattad on kummised, aga ma ei ütleks, et käru hääletult tänaval liugleb, miski krabin on ikka saatjaks, samas linnamüras on sellest ka üle keskmise suva.

kaarvari lühemas asetuses

kaarvari max pikana

Tulles tagasi selle kolme eri vanuses lapsega kasutamise vajaduse juurde, siis on paarikuuse beebiga oluline täislamav iste, mis Raspberryl täiesti olemas, iste käib mõlemas suunas, kaldenurga muutmiseks on “link” ja istme tagaküljel on olemas lukuga tasku, kuhu hea nt telefon või tuubipüree või mähe pista ning ERITI äge lisaomadus on võimaldatud kaasas olevate adapteritega – nimelt saab nendega Raspberry istme kõrgemale kinnitada. Miks see hea või oluline on? – no näiteks tuleb pisibeebile tihedamini kärutamise ajal lutti suhu panna, mütsi peast võtta, tekikest kohendada vms ja seda on mugavam teha kui pead vähem kummardama. Teiseks on mul küll rahvarohkemas kohas veidi parem tunne kui laps ei ole nii maapinna ligi ja ei pea aind inimeste jalgu passima. Nii et beebiga on see võimalus super, AGA vähemalt iste seljaga sõidu suunas ma suurema lapsega neid adaptereid ei kasutaks, tegelt üldse ei kasutaks, sest näiteks Jenni on selline, kes tahab ise kärru ja kärust välja ja kui ta sealt kõrgustest alla hakkab ukerdama, siis ta koos käruga kolinal maas ka – NB! neid adaptereid kasutades on istme kandevõime väiksem ehk 15kg, mis juba ka ise viitab sellele, et see võimalus pigem pisematega mõeldud.
Mis aga beebiga kasutamisse puutub, siis lisaks lamavas asendis istmele on võimalik raamile peale panna ka turvahäll ning olemas on ka Raspberryle sobiv vankrikorv nii et võimalusi jagub.

iste madalas asetuses

iste adapteritega kõrgemal

Siis kui väljas oli veel soe

Raspberry raam on tugev, aga silmale ehk esialgu veidi veidra joonega, küll aga teeb see disain selle väikese käru uskumatult stabiilseks ja mõnusalt juhitavaks, kordagi ei teki hirmu, et äkki kuidagi ümber käiks. Lükkesanga kõrgust saab loomulikult muuta – tegemist siis teleskoop sangaga, pidur on jalgpidur, aga toimib nii kergelt, et saab ka flip-flopse kandes kasutada. Raamist rääkides ei saa mainimata jätta pakikorvi, mis on HIIGLASLIK, käsi südamel, see on vist tõesti mahukaima ka mõnusaima pakikorviga käru, mis meil olnud on. Ligipääs asjade juurde on mugav ja samal ajal ei ole ohtu, et miskit kuskilt sealt välja pudeneks.

kokkupandult seisab ka püsti

õhutusava

hiiglaslik pakikorv

Kuigi käru kandevõime on märkimisväärne, siis Raspberry ise on tõeline KERGkäru olles koos istmega vaid 9kg. Kokkupandult on temast muidugi pisemaid olemas, aga ma ütleks, et jääb sinna täitsa keskmise suurusega kärude juurde, et mahub autosse peale käru ka asju ning poleks tülikas ka reisile võtta.

Päikesereisile minnes on oluline kindlasti hea suurusega kaarvari – Raspberry oma on selline OK, kas võiks olla pikem? – jah, aga kas on piisav? – ka jah. Meeldib, et ääres on selline “nokk”, mille saab vajadusel ka sisse keerata, varjul on ka pikendatav osa, mis avaneb lukuga, ning õhutusava, mida saab kasutada nii istuvas kui lamavas asendis ja mis on kindlasti hea asi kui kuskile soojemasse kohta minna kärutama.
Istme riie on hõlpsasti puhastatav, aga ma pigem eelistaks mõnd istmepehmendust kasutada. Rihmad on 5-punkti omad, saab kinnitada ka ainult puusade ümbert. Avamiseks on vaja vaid korra nupule vajutada.

Ostes on käruga kaasas kohe vihmakile ja istme kõrguse muutmise adapterid, Lisavarustusena saab osta turvahälli adapterid, transpordikoti, soojakoti, topsihoidja. Värvivalikut on 5 erinevat – must, hall, khaki, roosa ja beež ning kroomi ja tumehalli värvi raamiga

Eestis müüb iCandy kärusid Babyshop.ee ja eriti tore on see, et oktoobris on kõik need kärud – Raspberry kaasaarvatud, 10% soodsamad.

Selle käruga shoppama minek on lausa lust – kõik ostud paigutad hõlpsasti alla korvi

13Nov2017

Väike ja lahe reisikäru – Mountain Buggy Nano

Posted in Kärudest by beritp

Veel üsna hiljuti ei arvanud ma super väikestest kärudest eriti mitte midagi, polnud seni tundnud millegi sellise järele vajadust lihtsalt. Nüüd, kus uues autos on istekohti meil viie asemel seitse on selle arvelt pagasiruumi aga vähem kui varem ning imepisike käru ongi enam-vähem ainus mis siis autosse mahub.
Taolisi mikro kärusid tuleb praegu kõigilt brändidelt nagu seeni pärast vihma, kuid Mountain Buggy Nano on turul olnud juba hea mitu aastat ja nautinud paljude perede lemmiku staatust – nüüd, kus saime seda proovida, mõistan miks see nii on.

Me kasutame käru aina vähem, aga vahel on vaja kuskile pikemalt minnes siiski võimalust, et üks lastest saaks ka kärus puhata või lausa pikutada, näiteks viimati Soomes käies oli sellisest minikärust suur abi, aga mõnel päeval on hea haarata see väike käru ning sellega JJ-le lasteaeda järgi minna (muidugi kui lund ei ole) või hoopis kiire poetuur, kus lapsekandmine ei ole variant kuna tahan näiteks ise midagi selga proovida.
Lennukiga reisides ei ole meil veel õnnestunud Nanot proovida, aga oma mõõtudelt peaks see kokkupandult olema ka käsipagasimõõdus, nii et selle saab ka lennukisalongi kaasa võtta.

Siis kui Jenni end Mounutain Buggy Nano reisikärus mugavalt tundis

Mõned tehnilised andmed:

käru kaal on 5.9kg
kandevõime on 20kg
iste ei käi päris täislamavasse, kuid seljatoe saab lasta üsna pikali asendisse ning veidi suuremale beebile peaks see täitsa sobilik olema. Istme pikkus on 79cm, lamavas asendis on ka õhutusava võimalik avada
istmel saab jalatuge tõsta, mis teeb magamisasendi mugavamaks ja erinevalt mõnest teisest minikärust ei ole sellega tunnet, et laps kärust välja libiseb 😀
5-puntki turvarihmad
lükkesanga kõrgus on fikseeritud ca 100cm kõrgusele, sanga küljes on käepael
jalgpidur, mis on plätusõbralik
rattad on kummi-plastiku segust
kokku pannes on olemas kandesang ja õlarihm, kaasas ka kandekott kärule
mõõdud kokkupandult 54 x 31 x 51cm
lisadena on võimalik osta turvakaar, snäkikandik, turvahälli adapterid ja beebikookon
Meil oli lisana kasutuses Mountain Buggy Freerider ehk siis tõukeratas, mille saab kinnitada ka käru taha nagu seisulaua, aga soovi korral saab suurem laps sellega sõita nagu tavalise tõukerattaga. See Freerider sobib ka teistele MB kärudele

Kasutusmugavus

Nano eristub minu meelest mitmest teisest mini kärust oma istme poolest, see, et jalatuge saab tõsta, annab päris palju mugavust juurde, näiteks BJ Touris oli mul pidevalt tunne, et väike Jenni lihtsalt “voolab” sealt välja ning üldse mahtus istuma justkui ainult poole tagumikuga.
Turvarihmasid on lihtne kinnitada ja avanevad need korraga, soovi korral saab kinnitada ka ainult õlerihmad või ainult puusa ümber tulevad rihmad. Kaarvari ei ole just suurim, mida siin mail nähtud, aga tegelikult ajab asja päris kendasti ära. Kuna iste ei käi täislamavasse, siis ei ole ka sellist vajadust, et vari oluliselt suuremalt või madalamalt ette käiks ning laps saab olla päikse eest küll peidus kuid samal ajal ka ringivaadata. Piiluakent kaarvarjul ei ole, otseselt puudust ka ei tunne, käru tagant saab varju vahelt ka piiluda kui väga peaks vaja olema. Ainuke hetk, kui see vari veidi veider mu jaoks on, on siis kui see täiesti eest ära lükata, siis jääb see lükesangast hoides kuidagi ette ja pole parim asetus.
Lükkesang on fikseeritud, ise mõõtes sain 100cm kõrguseks, minu jaoks on piisav, aga väga lühikestel või hoopis väga pikkadel lükkajatel võib olla ebamugav – eks oleneb kuidas keegi on harjunud ka.
Pakikorv ei saagi sellisel kärul eriti mahukas olla, kuid väiksem seljakott või pisut poekraami õnnestub sinna edukalt paigutada – läheneda tasub pakikorvile pigem käru eest küljest.

Ma ütlen ausalt, et seni kuni ma Nano piltidelt vaatasin, olin ma selle suhtes üsna skeptiline – see lihtsalt tundus alati kuidagi eriti veidra kujuga. Reaalsuses pean ma oma sõnu sööma, sest mulle täiega meeldib see omapärane disainijoon ja kuidagi nii äge ja mõnus on seda lükata – nii et ei tea, mis maagia siia sisse on ehitatud 😀
Meil oli kasutuses üleni must Nano, aga on saada ka punase ja sinise katusega ning igal aastal teeb Mountain Buggy ka erikollektsiooni, kus on varju peal kujutatud selle aasta hiina kalendri looma – juba on näha ka 2018. aasta varjusid ja need on siis koertega (tasub järgi vaadata, sest see näeb tõesti lahe välja).

Kel huvi ja vajadus mõnusa pisikese reisikäru järele, siis novembris on Babyshop.ee-s ka sellele kärule tore pakkumine, nimelt saab Nano ostuga kaasa ka reisimiseks (aga miks mitte ka kodus) sobiliku söögitooli POD. Pakkumist vaata siit.

IMG_1831-1

Ka poes kitsastest riiulivahedest saab Nanoga kergelt läbi

Trammis, katsetasime ka tipptunnil mahtumist ja Nanoga oli see kindlasti hõlpsam kui mõne suure käruga

lamav asend

jalatugi all

5-punkti turvarihmad

IMG_1816-1

koos Freerider tõukerattaga

28Jul2017

Testisime käru – Recaro Citylife

Posted in Kärudest by beritp

Vahelduseks jälle kärujuttu, sest meil õnnestus siin hiljuti testida Recaro Citylife kergkäru, mis osutus vähemalt minu jaoks täitsa meeldivaks üllatuseks.

Recarol, kes muidu pigem tuntud autoistmete ja laste turvatoolide tootjana, on tootevalikus ka kaks käru, päris kerge kergkäru Easylife ja veid tummisem ja funktsionaalsem Citylife. Esmalt tasubki kohe ära mainida, et nagu nimigi ütleb on tegu ikka linnakäruga ja kuskile “maale” põldude ja metsade peale ma sellega sõitma ei läheks. Samas linnatänavate konarused ja ebatasasused selle käruga probleem ei ole.

Tehnilist infot:
– käru kaal 10.2kg
– kandevõime 17.5kg
– kõik 4 ratast on kummist, esimesed on pöörlevad ja fikseerimise võimalusega
– jalgpidur, mis on väga mugav ja võimalik peale panna ning maha võtta ka paljajalu, plussina võiks mainida ka seda, et tagumiste rataste vahel ei ole seda pulka, kuhu pikema sammuga sisse võiks astuda
– mõnusalt suur pakikorv, mis igast küljest kinnine ja ei ole kuskilt võrgust, mis võiks välja venida või rebeneda, parim ligipääs on korvile käru tagant, aga võimalik on ka eest ja külgedelt.
– lükkesanga võimalik panna eri asenditesse ehk siis liigendiga, käepideme kate on vahtkummist
– turvakaar eemaldatav ja võimalik avada ka vaid ühelt küljelt, kaar on kaetud riidest, mida saab näiteks pesemiseks eemaldada
– ise on ruumikas, et ka pontsakam laps seal end hästi tunneks, pikkust ca 90cm ja meeldiva omadusena on istme ots jalanõude all kummisest materjalist, et sopasemal ajal oleks seda lihtsam puhastada. Saab panna täislamavasse ning jalatugi käib üles. Istme liigutamiseks on paelasüsteem
– vilunud kasutaja saab panna kokku ühe käega, käib võileivaks, istme kangas jääb välja poole, olemas on transpordilukk
– kaarvari on suur koos “nokaga”, mille saab vajadusel varju sisse keerata, peal on üks piiluaken, mis kinnitub magnetiga (juhhei hääletu avamine) ja mis lahtises olekus on samuti magnetiga fikseeritud (ei hakka tulle käes laperdama).
– adapteritega võimalik peale paigaldada ka vankrikorv ja turvahäll

Kasutusmugavus

Tegemist ei ole just mudeliga, mida saadaks suur turundus, aga seda lahedam oli seda proovida – ei oodanud eriti midagi ja sain positiivselt üllatuda.
Välimus on Citylifeil üsna tagasihoidlik, aga samas, materjalid meeldivad ja ei ole seda “kilejat” tunnet, mis mõne teise käru kangastel kohe silma riivab ja paha katsuda on. Käru on käe all tugeva olemisega ja ei pea pelgama, et jõulisema kasutamisega midagi ära murduks. Kui ma peaks selle käru kõige parema omaduse valima, siis selleks oleks ilmselt need kummist rattad, mis ülimõnusalt veerevad. Rattad sõites häält ei tee, aga kui konarlikumal teel sõita, siis mingi kinnitusest tingitud hääl on – aga ei häiri.
Kui lükkesanga vahtkumm kate pole kindlasti mu lemmik materjal (aga seda saab muidugi ise nahkkatted näiteks peale pannes muuta), siis väga meeldis mulle see kaarvarju materjal ja lahendus. Eriline kiitus läheb teele selle piiluakna eest, mis nii lahtiselt kui ka kinniselt on fikseeritud magnetiga – ja see ON suur pluss, sest kui käru on ainult nägu sõidu suunas istmega, siis last magama sõidutades on sealt aknast hea olukorda jälgida ja no kõrpsuga avatava aknaga võid juba magava lapse vabalt üles hoopis äratada. Kaarvari ei tundu ehk just kõige pikem, aga õhtupäikeses jalutades tõmbasin selle noka ka ette ja magvale lapsele päike näkku ei paistnud.

Istmel on 5-punkti turvarihmad, millel ei pea ülemisi osasid omavahel puslena kokku panema vaid saab eraldi mõlemad alumisse kinnitusse panna – mu meelest mugav. Ruumist puudu ei tule nii laiuses kui ka pikkuses, JJ on veidi üle 90cm pikk ja pikutas seal hea meelega, olgugi, et tema pidi jalgu pisut kõverdama. Tihti on kuulda seda muret, et kuidas sopasel ajal (ja seda Eestis jagub) käru kangast määrdumise eest kaitsta (just jalanõude all) – Recaro Citylife istme jalatoel on seal osas mõnus kummine kate ja selle puhastamine on tõesti super lihtne, tahaks kohe kiita hea lahenduse eest 🙂
Turvakaar on eemaldatav ja liigendiga, aga kui tahta nuriseda, siis avades ühelt küljelt jääb ta suht püsti (st ei paindu alla), see pole iseenesest probleem, aga võib veidi harjumatu olla.

Sõitsime sellega üsna tavalistes ja igapäevastes linnatingimustes, erinev asfalt, aga sekka sinna ka muru ja veidi raskem kruusatee. Kui asfaldil ja murul ei olnud tõesti probleemiraasugi, siis seal kruusal oli seda rappumist oma jagu, sest vedrustus ei ole sellel mudelil just mainimisväärne, samas kinni ei jäänud, edasi läks ja Jenni, kes kärus sel hetkel magas ei ärganud ka üles.
Tuulise ilmaga oli laps kärus mõnusasti pesas ja kuigi palavat ilma meie vahva suvi pole siiani pakkunud ja ei teinud seda ka meie käru testimise ajal, siis on pikali asendis olemas ka võimalus lapse pea tagant see kate üles kerida – arvestama peab vaid, et seal ees ei ole võrku vms. Lisaks toimib tuulutusavana ka see sama varem mainitud piiluaken, mis avatuna on võrguga kaetud.

Kuhu ma seda käru soovitaks? – linnas elades võiks see olla täitsa tubli igapäevane jalutuskäru, aga sama hästi ka reisile või nö autokäruks hea valik. Suurte hangedega talvel sellega siiski välja minna pole mõtet (aga noh, mäletab keegi veel suuri hangesid linnas?).
Hinnaklassilt on Citylife üsna soodne, meile käru testimiseks andnud Autoekspert.ee lehelt saab selle 359€ ja värvivalikut on ka lausa 7 eri tooni (ka päris erksaid, kuigi mulle väga meeldis meil olnud “graphite” hall).

Recaro Citylife

täislamav asend

90+cm lapsega

mugav pidur ja kummist rattad

max õhutus

kergesti puhastatav kate jalgade all

istme kalde seadistamine

piiluaken/õhutus

topsihoidja

suur pakikorv

käru kokkupandult

Boss beebi

õhtupäikesega jalutamas

kruusal

26Mar2017

Milline käru reisile võtta?

Posted in Kärudest, Reisimine by beritp

Nonii, kevad on käes ja mulle tundub, et puhkusereiside hooaeg käib kõige täiega. Aga, et neil, kel reis alles ees, oleks ehk veidi kergem valikut teha, teen väikse ülevaate reisikärudest, mida MINA kaaluksin kaasa võtmiseks (või olengi kasutanud) – jagades kärud 4 kategooriasse – nss/sss kärud, nss kärud, mini/käsipagasi kärud, kahe lapse kärud.

Reisikäru valimisel pean ma oluliseks, et lapsel oleks reisil ka kärus mugav olla ja seepärast mingeid päris suvalisi “ajab asja ära” stiilis kärusid ma ei osta pigem. Ühtlasi tasub vaadata, et mis käru on igapäevaselt kasutuses, kui kaal ja ruumipuudus ei piira, siis võib vabalt võtta oma suurema käru kaasa ja eraldi reisikäruga enda pead üldse mitte vaevata.
Minu jaoks on reisikäru juures olulised omadused: suur kaarvari, lamav iste (kuna mu lapsed magavad kärus) ja ühes tükis lükkesang (et oleks vajadusel võimalus ühe käega juhtida – reisil võib neid olukordi rohkem ette tulla kui kodus). Muud omadused on boonuseks.
Ja kindlasti ei tähenda see postitus seda, et mingite muude kärudega ei saaks reisida, kindlasti saab ja täitsa edukalt, lihtsalt see valik siin on toodud minu nö lemmikutest 🙂
Lisaks siin jutuks tulevatele kärudele soovitan vaadata ka Cybex Callistot ja Mamas&Papas Armadillo City(2).

Mõlemat pidi kasutatava istmega kärud (ehk nss ja sss)
Armadillo Flip XT
Päikesereisi jaoks on Flip XT-l ideaalsed omadused – suur kaarvari koos piiluaknaga, varjul olemas õhutusava ja varju pikkus sellest ei sõltu, pakikorvi mahuvad nii rannarätid kui liivalossi ehitamise kraam, iste on pehme, et ka lühikestes pükstes lapsel mõnus oleks. Hea valik ka siis, kui on oluline, et saaks last näoga enda poole panna (näiteks väike beebi, kellel tahaks ikka pidevalt silma peal hoida), istme suuna muutmine käib lihtsalt, aga laps tuleb selleks hetkeks kärust siiski välja võtta. Boonusena saab ka lükkesanga kõrgust muuta.
Arvestama peab aga sellega, et sel kärul ei ole turvakaart ja seda ei saa ka lisaks osta (väljas on ka uus mudel FLIP XT2, see ON koos turvakaarega). Rattad on küll kummikattega ja linnas kärutamiseks ideaalsed, aga see ongi kergkäru ja linnakäru, seega, vedrustust ei ole mõtet otsida ning kiviklibu või munakivi peal raputab ka.
Flip XT läheb mõnusalt väikseks kokku, on nn võileivatüüpi ja iste jääb sisse poole (väiksem võimalus määrdumiseks!), kaaluks on ca 10kg
Mõõdud: arvestama peab, et käsipagasiks lennukisalongi seda võtta ei saa, muus osas ei tohiks kaasa võtmisega probleeme olla (see, kas käruga saab lennukini, sõltub konkreetsest lennufirmast ja selle reeglitest). Kokkupandult: H: 71 x W: 57 x D: 35cm

mamas-papas-armadillo-flip-xt-stroller-special-edition-liberty-3

Armadillo Flip XT Liberty special edition

Bugaboo Bee5
Bee5 kasuks räägib kindlasti kerge kaal (8.9kg), lisaks käib siis iste mõlemat pidi, lükkesang on pikendatav ning pakikorv hea suurusega. Kindlasti on plussiks ka täiskummist rattad ja kerge vedrustus, samas kuskil munakivide ja kruus peal raputab nagu kergkäru ikka. Kaarvari on küll suur, aga päikesreisi jaoks soovitan osta juurde Bugaboo breezy suvevari, kus on võrgust lisapikendus ning külgedel õhutusavad – kuumas kliimas üsna hädavajalik. Meie ülevaadet Bee5-st saab lugeda siit.
Sarnaselt Armadillo Flipig XT-ga ei ole ka Bee5-l turvakaart, küll aga saab lisaks osta sellise snäki kandiku/topsihoidja, kust vajadusel saab laps ka veidi kinni hoida ja soojal ajal oma jooki käepärast hoida.
Kokku läheb Bee5 lihtsalt ja seda olenemata sellest kumba pidi iste on. Boonusena saab istet teha pikemaks ja lühemaks, maksimaalne pikkus on 90cm. Samas iste ei jää nii sisse nagu Flip XT-l, seega väike määrdumise oht jääb. Beel on olemas ka hästi tore transpordikott, mis võib reisimisel päris kasulikuks osutuda.
Mõõdud: jällegi, käsipagasina salongi ei saa, muus osas ei tohiks probleeme olla. Kokkupandult: lwh: 90×46.5×32 cm extra-BGB_Bee5_stopmotion_105

AINULT NSS kärud ehk näoga sõidu suunas
See kategooria on kindlalt kõige laiem ja kärusid leidub siin ilmselt igasuguses mõõdus-kaalus-värvis ning hinnaklassis. Toon välja siiski vaid need, mida mina ise kasutaksin 🙂

Mamas Papas Armadillo XT
Hirmus kahju, et MamasPapas enam juurde neid tavalisi XT mudeleid ei tee ja keskendub vaid Flipile, sest minu jaoks oli tavaline armadillo XT veidi stabiilsema ja tugevama olekuga kui on seda Flip XT, oluline on see ehk just veidi suurema lapsega kasutades. Armadillo XT-ga käisime eelimine aasta ise ka Hispaanias ja kuskil hätta ei jäänud, kasutasime nii busse, ronge kui taksosid, käisime shoppamas, sõitsime erinevate linnade nn vanalinnas ja lebotasime basseini ääres. Meie poolt kiidusõnad igatahes!
Iste on Flip XT-st suurem ja ruumikam, olemas on hiigelsuur kaarvari koos õhutusavaga, ka turvakaar! ja lükkesanga kõrgus muudetav.
Arvestama peab, et sarnaselt Flip XT-le märkimisväärset vedrustust ei ole ja rattad on kummikattega plastikusegust, seega munakividel on raputust tunda ja peaks hoo veidi maha võtma – kas see mind häiris? – Ei. Minu ülevaade Armadillo XT-st leitav siit.
Kokku läheb nn võileivaks, iste jääb sisse poole ja kokku panek on tehtav ühe käega ja lihtsalt ning kiirelt.
Mõõdud: lennusalongi kaasa võtta ei anna, muus osas ei tohiks probleemi olla. Kokkupandult: H: 70 x W: 57 x D: 37cm

Armadillo XT, Chestnut toonis

Baby Jogger City Mini 4-wheels
Paljude jaoks on pop reisikäru 3-rattaga tavaline City Mini, mina eelistan stabiilsuse ja juhitavuse osas aga just seda 4 rattaga varianti. Pikemalt olen selle omadustest kirjutanud siin postituses. Lühidalt üle korrates, on reisil see käru hea, sest olemas on tõesti hiiglaslik kaarvari koos kahe piiluaknaga, magamisasendis suur õhutusava, ruumikas iste ja üli kergesti ja kiiresti saab käru kokku panna. Kaalult samuti üsna mõistlik 8.9kg ning rattad kummikattega, aga nagu eelnevate kärudegagi, siis vedrustust kui sellist ei tasu loota ja offroadima pole mõtet minna.
Arvestama peab aga, et lükkesanga kõrgus ei ole muudetav (võib ebamugav olla just lühematele inimestele), jalatugi ei ole tõstetav ja kokkupandult jääb istme osa välja poole – määrdumise oht!
Lisadena saab osta nii turvakaare kui topsihoidjaga kandiku, ise soovitaksin soojas kliimas või palava ilmaga kasutada istmekatet/pehmendust, mis lapse naha vastas veidi mõnusam oleks.
Kokku läheb võileivaks, lennukisalongi ei saa, muus osa probleeme ei tohiks olla. Mõõdud kokkupandult: H25 x W61 x L78.5cm

Baby Jogger City Mini4, Charcoal toonis

Baby Jogger City Mini ZIP
Nii nagu eelneva City Mini 4 kohta kirjutasin eraldi postituses, on seal samas võrdlus ka ZIP mudeliga, soovitan vaadata siit.
Reisikäruks teeb ZIPi ideaalseks tema väiksus, läheb ta nimelt väiksemaks kui kõik eelmainitud, see võib oluline olla näiteks rendiautosse koos kohvrite ja kraamiga mahutamisel. Lisaks on olemas hiigelsuur kaarvari, kuid ilma piiluakendeta. Lamavas asendis on hea suurusega õhutusava, iste on täislamav ja jalatuge SAAB üles tõsta (ennekõike mugav väiksema/kergema lapse puhul, raskema lapse jalgade all kipub veidi keskelt vajuma).
Arvestama peaks, et ZIPi rattad on kõigist eelnevatest kärudest kõige lahjemad, seega sobib ta ennekõike just linnatingimustesse, hotelli ja hiljem kodus auto/poe käruks.
Mõõdud: olgugi, et läheb väikseks, siis käsipagasina salongi ei mahu, samas muus osas probleeme ei tohiks olla. Mõõdud: H26 x W31.8 x L75cm

Baby Jogger City Mini ZIP

Lisan veel siia sektsiooni 2 varianti, mis üksteisest hästi erinevad –

Baby jogger City Mini GT
GT on vabalt selline käru, et võib olla ka kodus igapäevaseks kasutamiseks ning vajadusel siis reisile kaasa võtmiseks. Rattaid on 3, samas on need tavalisest Baby Joggerist suuremad ja tänu laiemale teljevahele on ta ka stabiilsem. Rattad on kummist (täidis oleneb vist veidi aastast, aga peaks olema miski foam), saab hakkama ka veidi kehvemal pinnasel, kus eelnevad kärud ehk pisut hätta jääks. GT-d kaaluks ma just siis reisile kui on teada, et ees ei oota ainult siledad linnatänavad ja pargiteed. Ka iste on suurem ja ruumikam, kuid jalatugi üles ei käi, samas on võimalik jalatugi lisaks osta 😉
Kaarvari on hiiglaslik, koos kahe piiluaknaga, lamamisasendis on suur õhutuasava. Oluline lisafunktsioon võrreldes tavalise City Miniga on muudetava nurga/kõrgusega lükkesang. Ka kaalupiirang on suur, sobides seega ka juba veidi suuremale lapsele – kuni 30kg (usa andmete järgi).
Arvestama peab, et kõik lisad tuleb juurde osta nagu Baby Joggeritel ikka. Kokku läheb ikka ülimalt lihtsalt, aga iste jääb välja poole.
Mõõdud: GT on päris suur, salongi võtmisest pole mõtet isegi fantaseerida 😀 kaalu 9,5kg (võib julgelt 10kg arvestada). Kokkupandult: H25 x W62 x L80cm

Baby Jogger City Mini GT

GB Qbit+
Hetkel meie turul üsna tundmatu käru, mulle jäi tegelikult reisikäruna silma kohe päris alguses valima hakates.
Qbit+ on siis ka sobilik just linnatingimustes ja tema kasuks räägib kerge kaal 7.6kg ning kokkupandult väike olek – taaskord hea variant rendiautot silmas pidades. Samas oma väiksuse juures on ta väga funktsionaalne – iste läheb täislamavasse, jalatugi on tõstetav, vari on päris suur (kuid päikesereisile võtaks ilmselt ka lisavarju kaasa) ning kandevõimeks 17kg. Lisaks on lükkesang ühes tükis ning kaasas ka turvakaar.
Minu jaoks miinuseks on see, et puudub õhutusava.
Mõõdud: jällegi salongikäruga pole tegemist. Kokku läheb siiski lihtsalt ja väikseks: L 42x W49 x H53

GB Qbit+, Capri blue tonis, kuid värvivalik on üsna lai

Käsipagasi kärud
Kuigi need kärud peaksid olema mõõtudelt käsipagasiks sobilikud, siis tasub see alati enne konkreetse lennufirma reeglitest üle täpsustada. Ma ütlen ka päris ausalt, et ma pigem ei näe vajadust sellise käru järele, sest kuigi nad lähevad väikseks, siis sõiduomadused on ka selle võrra kehvemad. Ja kui lennujaamas veedame me puhkusest siiski vaid murdosa, on mu jaoks siiani olulisem olnud siiski see, et kuidas käru saab hakkama ikka õues ülejäänud puhkuse ajal.

Baby Jogger City Tour
Tour näeb välja nagu vähendatud kujul tavaline City Mini, aga väiksem on ta ka funktsionaalsuse osas. Kaarvari on istuvas asendis ünsa hea suurusega, aga kui iste kalde alla panna, siis jääb mu meelest napiks. Iste päris lamavasse ei käi, seega pigem on selline jala puhkamise koht kui et mõnusa pika päevauinaku jaoks. Samuti ei sobi mitte istuvale lapsele. Jalatugi pole ka tõstetav ja silmas peaks pidama, et kui tegemist suurema-pontsakama lapsega, siis see istme osa on üsna kitsas, veendumaks, et lapsel seal ikka mugav olla on, tasub seda enne ostu proovida.
Kokku ei lähe päris nii lihtsalt ühe liigutusega nagu tavalised City Minid, aga lihtsalt siiski, kohe kaasas on ka transpordikott.
Mõõdud: H45.5 x W23 x L57cm

Baby Jogger City Tour, Violet toonis

Babyzen Yoyo+
Yoyo+ on funktsionaalsem kui Tour, kui osta beebiosa juurde, saab seda kasutada ka juba vastsündinuga, samas iste päris pikali ei käi ja jääb 145 kraadise nurga alla. Iste on kasutatav ainult nss, see beebiosa on sss. Käruga kaasas on ka transpordikott, lisaks saab Yoyo+ kärule juurde osta ka istmega seisulaua, kui vaja kahte last sõidutada.
Kiidaks ka kaarvarju värvivalikut, kuid vari ise võiks olla suurem, eriti just siis kui iste on kalde all. Istme juures tuleks tähele panna ka seda, et tõstetavat jalatuge sel pole.
Kokku saab panna ühe käega ja lihtsalt ning ilmselgelt läheb see siis väga väikseks 🙂
Mõõdud:

Babyzen Yoyo+, all beebi versioon ja üleval siis iste

Kahe lapse reisikäru
Siin sektsioonis on minu arust valik kõige väiksem ja raskem. Kahe lapse vihmavarjukaid on üks jagu, samas need oma olemuselt mind kuidagi ei kõneta. Siis on Phil&Teds ja seda tüüpi kärud, kus istmed on üksteise taga/all, aga kuna meil näiteks on käru vaja mõlemal lapsel päevaune tegemiseks, siis see lihtsalt istumiseks iste ei sobi kuidagi.

Seega.. heade juhuste kokkulangemisel juhtus nii, et me reisile võtamegi hoopis kahe lapse käru ja selleks on Baby Jogger City Mini Double. Kuigi ma reisimiseks peangi tegelikult seda nn tavalist kahest City Mini mõistlikumaks (kaalult kergem-väiksem), siis samas, kui mul oleks kodus kasutuses Baby Jogger City Mini GT Double, võtaksin kahtlemata just selle kaasa ja reisiks enam midagi muud ei vaataks.
Selle Baby Joggeri ostu teeb naljakaks veidi see, et täpselt aasta tagasi ma ostsin sama käru, siis küll musta, vahepeal tundus, et ega meil seda vaja ei lähe ja näed.. ikka jõudsime nö algusesse tagasi. Mis seal salata, ma isiklikult musta eelistaksin ka rohkem, aga no ega värv käru riku ja sobib see punane ka.
Kaalu on sellel kärul 12kg, istmed on ruumikad ja käivad lamavasse asendisse, jalatoed ei ole tõstetavad, aga JJ istmele ostsin erladi juurde jalatoe, et ta reisil ei peaks 3 nädalat lõunast uinakut jalad rippus tegema. Kaarvarjud on ikka hiiglaslikud, peal 2 piiluakent ja lamavas asendis õhutusava. Kui ühe lapse tavaline City Mini on minu maitse jaoks pisut ebastabiilne, siis kahe lapse omaga õnneks seda muret pole, laiust on kärul 76cm, seega üsna napilt, aga siiski peaks läbi mahtuma ka standard mõõtu ustest. Kokku läheb ühe liigutusega, aga vaja on kahte kätt, istme riie jääb välja nagu ikka, seega peab arvestama määrdumise võimalusega.
Kuna Baby Joggeril see kangas on ehk mitte kõige meeldivam, siis panen sinna peale ka Bugaboo istmekatted, mis täitsa kenasti sobivad (need üldse hirmus universaalsed ja sobivad paljudesse kärudesse, soovitan!).
Mõõdud: ilmselgelt sellega kuskile lennukisalongi ei pääse, aga kokkupandult on siis mõõtmed sellised: H28.5 x W76 x L78.5cm

Baby Jogger City Mini Double, pildil must, aga meiega reisile tuleb punane 😉

11Mar2017

Uus käru: Bugaboo Bee 5

Posted in Kärudest by beritp

Nii on, püüdsin, mis ma püüdsin sellest Beest mööda minna, ikka tuli ta meie juurde. Tegelikult olin ma üsna kerge südamega reisikärud meile valinud ja kuna sel hetkel oli veel müügil Bee3, siis selle järgi ei “isutanud” ka, seal oli nüansse, mille fänn ma ei olnud ja seega see käru ka hingel polnud. Ja muidugi siis tuli Bugaboo välja uudisega, et valmis on Bee5. Siis nägin seda botanic liblikatega kaarvarju and I was sold. Esialgu mõtlesin, et okei, ostame suveks, pärast reisi… aga ilmselgelt ei suutnud ma nii kaua oodata ja tuli see Bee5 hoopis juba eeltellimusena ära osta ning märtsi esimestel päevadel ta oligi kohal – juhhei!

Bee on Bugaboo kärude seas see kõige omanäolisem, nende kergkäru ja ainus, mille iste on lamavas asendis sile erinevalt teiste lohuga istmest. Bee tuli turule tegelikult Bugaboo teise mudelina pärast Cameleoni välja arendamist, esimene Bee saabus 2007. aastal, kuigi disainijoon on 10 aastaga jäänud äratuntavaks, on see väike käru läbi teinud päris vägeva muutumise ja ikka ainult paremuse suunas.
Beed on väljas tegelikult 4 mudelid: Bee, Bee+, Bee3 ja Bee 5. Sellest tekkis paljudel ka kohe küsimus, et kuhu jäi siis Bee4? Kui ma esialgu arvasin, et Bee5 tuleb sellest, et seda saab viiesti eri komponendist kokku panna, siis tegelikult on põhjus hoopis muu, nimelt, kuna number 4 kõlab hiina ja jaapani keeles sarnaselt “surmaga”, siis ei soovinud Bugaboo oma kärule sellist halba kõla ja võimalikku negatiivset tunnet ja nii tuligi hoopis 5.

Okei, aga aitab ajaloost, vaatame siis seda uut nunnut.
Minu jaoks teeb selle käru eriliseks kohe see, et saab kokku panna väga laiast valikust värvidest just selle “õige”, mis siis kärutaja stiiliga või eelistustega kõige paremini sobib.
Selleks on 3 sorti kangaid, core (kõige soodsam ja lihtsam nn entry level), premium (veidi ägedamad ehk ka veidi paremad kangad) ja siganture (erilised special prindiga kangad). Sellest eraldi on aprillist saadaval ka limiteeritud koostöö-kollektsioon Bugaboo by Niark1. Selle kihvti koostööga valminud katted on saadaval siis ka kõigile teistele Bugaboo mudelitele – vaadake ise, aga mu meelest näevad need katted väga coolid välja, nii et kes oma Bee5 kokku panema hakkab, tasub ka neid piiluda.

Oma käru komplekteerides saab valida meelepärased 5 komponenti:
– raam (hall või must)
– iste (valik lai)
– kaarvari (valik väga lai)
– käepideme katted (helepruun tepitud nahk, tumedam pruun ja must)
– rataste värv (valge või punane)
Kõige parem on muidugi erinevad variandid ikka silme ette ka kuvada ja selleks on “tööriist” olemas Bugaboo lehel, seal saad siis kõik värvivariandid läbi proovida. Kes tahab aga käru ka oma käega katsuda, siis Eestis müüb Bugaboosid Scandikids ja nende poes on ka Bee5 näidismudel olemas.

Vasakul ääres on kõigi osade jaoks valikud, nii saab oma lemmik variandi ka enne tellimist ära näha

Paar näidet, kuidas oma Bee5 saaks kokku panna, alumises reas siis kärud koos beebikorviga

Meie käru sai selline: must raam, blue melange iste, botanic kaarvari, congac pruun tepitud käepide ja valged rattad. Lisaks tellisin ka suveks ja reisiks botanic prindiga breezy kaarvarju.

IMGP4793

Tehnilist infot ka:

kaaluks ca 8.9kg
iste käib nii selg sõidu suunas (sss) kui ka nägu sõidu suunas (nss)
kaalupiirang istmel on sss 15kg ja nss 17kg (kui liiga raske laps sss kärus on, siis on raskem ka äärekividest üles saada)
istmel on 3 asendit, lamav, poollamav ja täiesti istuv (täiesti istuv on siis päris püstine)
istet saab pikendada, selleks peab seljatoe osa üles poole tõstma ja alumist osa samuti nö välja tõmbama – max pikkus on istmel 90cm
5-punkti turvarihmad, mis üksteisest ei sõltu, st saab ühekaupa kinnitada
Bee mudelil EI OLE turvakaart ja Bugaboo seda ka lisana ei paku – käru kasutades pean ütlema, et puudust ka ei tunne
lükkesang on teleskooptüüpi pikendatav ja ikka väga pikaks käib aga lükkesanga külge ei ole lubatud/soovitatud mingeid kotte riputada – võib sanga lõhkuda JA viib käru tasakaalust välja. Küll aga on sanga keskel olemas koht, kuhu Bugaboo topsihoidja kinnitada, teine koht on veel, see on raamil küljel.
suur kaarvari, aga tavavarjul ei ole piiluakent ega õhutusava (sellepärast suveks ja nt päikesereisile soovitan lisaks Breezy vari osta, sellel on lisaks õhutusavadele ka veidi pikem nn nokk)
kokku läheb ühes tükis, olenemata sellest kas iste on sss või nss (AGA paremini läheb kokku siis kui on nss)
mõõdud kokkupandult 90×46.5×32 cm
põhimõtteliselt saab panna kokku ka ühe käega, aga pigem on see tehtav kahe käega – aga täiesti lihtne ja loogiline 🙂
kõigil ratastel on vedrustus, rattad on kummist ja läbimõõt 15cm, kuigi peale vaadates võivad need väga pisikesed tunduda, siis tegelikult on need rattad tublid
käru laius avatult 53cm
pidur on jalgpidur, aga meeletult mugav, peale läheb lihtsalt ja maha saab veel lihtsamalt, saab kasutada ka paljajalu – ausalt, peale vaadates ei saa aru, aga tegelikult see vist üks lemmikumaid pidureid meie senise kärupargi juures 😀
pakikorv on hea suurusega, aga ligipääsetav käru eest, pakikorvi sees on võrgust lisatasku nt vihmakile vms hoiustamiseks, korvi kandevõime on 4kg (meie Storksab Noa mähkmekott mahub sinna hästi ja ruumi jääb ülegi)
käruga on kaasas vihmakile
lisadena saab juurde osta turvahälli adapterid
soovi korral on olemas ka vastsündinule mõeldud beebikorv (mõõdud 73x31cm) aga teise variandina ka kookon, mis käib istme peale
lisaks siis lai valik muid aksessuaare soojakotist joogitopsi hoidjani
Soovitan vaadata ka Bee5 funktsioone tutvustavaid demo videosid

Kasutusmugavus
Manööverdamine on muidugi võrratu, aga see on ka loogiline, kuna käru on niivõrd pisike. Mulle meeldib, et lükkesanga kõrgust saab muuta, sest olen varemgi maininud, et eelistan sanga alati pigem veidi kõrgemal kasutada. Samas kuigi seda sanga saab tõsta kõige madalamalt 90cm ja kõige kõrgemalt 108cm kõrgusele, siis iste on siiski võrdlemisi madalal, mis tähendab, et juba kõndiv laps saab küll kergemini ise kärusse, aga pikemal vanemal võib ehk veidi ebamugav olla lapsega tegeledes – teisalt.. kui laps on kärus, siis ma ei tea kui palju temaga üldse on vaja seal tegeleda 😀
Iste on pehme, ütleks, et võrreldes Bee3 mudeliga, siis pehmem ja mis mulle väga meeldib selles võrdluses on see, et Bee5 istme äär on mõnusama ja sujuvama üleminekuga kui seda on Bee3 iste. Oluline on see just suurema lapse puhul, kelle jalad ulatuvad juba üle istme ääre, Bee5 puhul on jalgadel siis parem (tasub märgata, et see jalatugi alla ekstra ei pandu vaid saabki nö lühemaks lükata, et lapse jalad ulatuksid alumisele jalatoele).
Istmelt saab katte kergesti maha, kui see peaks määrduma või kui hoopis osta teist värvi variant ka juurde ja soovida neid vahetada. Istme raami küljes on ka pehmenduse osa, tekstiili küljes seda pole, mis teeb selle kiiremini kuivavaks ja lihtsamini puhastatavaks.
Kui millegi üle võiks üldse nuriseda, siis selle üle, et kokkupandult ei ole Bee just kõige kompaktsem käru, tänu sellele kaarele raami kujus, on ta kokkupandult päris kõrge/paks.

Kõige sobilikum on Bugaboo Bee5 linnatingimustes igapäevaseks jalutuskäruks, AGA selgelt mitte talvel lumme. Rattad on kummist ja siledal pinnal, tavalisel tänaval hääletud, samas, kui kuskil munakivisillutisel – lumetõrje kiviklibul sõita, siis on teatud kolinat ikka kuulda, mind see ei häiri, sest ma olen arvestanud, et see ei ole tank ja ma ei otsi ega oota sellelt ka tanki omadusi. Rolli mängib ka see, et enamasti me liigume Tallinna kesklinnas ja siis ei kuule tänaval vahel omi mõtteidki, rääkimata kärust.
Meie plaanime sellega ka reisile minna ja usun, et see on igati mõnus selleks, samas ma ei mõista, et miks seda tihti võrreldakse päris nende mini reisikärudega (mis on käsipagasi mõõtudega ja lennuki salongi võetavad). Selgelt on Bee neist funktsionaalsem, aga sellest tulenevalt ka suurem (ja mitte kuidagi ei ole ta käsipagasi suurusega).

Nagu juba mainitud, siis meie plaanime selle reisile võtta, aga suvel on mõte, et ostame juurde ka Bugaboo seisulaua koos istmega ja kuna JJ on nüüd juba veidi suurem ja mõistlikum, siis oleks see meil alternatiivne liikumisviis nendel lühematel käikudel, kus Donkeyt pole tarvis, aga mingi variant võiks siiski mõlema lapse sõidutamiseks olla. Kui JJ oma lõunaund kärus ei teeks, siis võtaks ma selle seisulaua teise käru asemel ka reisile, aga hetkel tundub, et sellest meile ei piisaks ja on vaja ka JJ jaoks käru võtta.

Põhimõtteliselt ei pea ju üldse mingeid lisasid käruga kasutama, aga valisin välja mõned asjad, mis minu meelest asjalikud on:

Seisulaud koos istmega (iste on ka eemaldatav), soojakott (see botanic muster on muidugi niiiii ilus), suvevari – breezy (meie valisime just selle sama mustriga) ja spetsiaalselt Bee mudelile ja kokkupandult läheb see kott just nii väikseks nagu see punane hoiukott. Lisad leitavad siit lingilt.

Mõned pildid ka meie kärust:

IMGP4790

Siin pildil on lükkesang kõige madalamas asendis 90cm kõrgusel, aga seda saab siis tõsta lausa 18cm!

Valgest lingist saab seljatoe kallet muuta

IMGP4795 IMGP4797 IMGP4801

Võrduluseks – Bee5 ja Donkey (duo)

Näoilme iseloomustab lutita olekut, mitte suhtumist kärusse

Meie oleme VÄGA rahul

23Feb2017

Uued kärud: Baby Jogger City Mini 4 ja Baby Jogger City Mini ZIP

Posted in Uncategorized by beritp

Sel korral saan kirjutada lausa kahest kärust, kuna neis on palju sarnast ja nii mõnelgi võib tekkida küsimus, et kumb on parem või, mis neil üldse vahet on, siis püüangi selle ülevaate võrdlusena teha.

Vasakul Baby Jogger City Mini 4, paremal Baby Jogger City Mini ZIP

Kellele või milleks?
Mõlemad kärud on ideaalsed reisile võtmiseks ja just selle plaaniga need ka tee meie juurde leidsid. Samas kui Baby Jogger City Mini 4 on tänu oma suurematele ratastele ka igapäevaseks jalutskäruks täitsa hea valik, siis Baby Jogger City Mini ZIP on minu jaoks pigem reisi/auto/poekäru ehk, et igapäevaselt pikkade jalutuskäikude jaoks võivad need rattad pisikeseks jääda.

Suurus
Mõlemad on väga kompaktsed, kui BJCM4 käib kokku ühe liigutusega, siis ZIPil tuleb teha kaks liigutust – vajutada nuppu lükkesangal ja seejärel istmel asuvast sangast tõmmata nagu BJCM4. Samas on kokkupandult neil nii suurus kui kuju päris erinevad, BJCM4 läheb kokku võileivaks, istme kangas jääb välja poole (määrdumiseoht!), ZIP käib kokku justkui vihmavarjuks, aga tegelikult tavalisest “vihmavari”kärust umbes poole lühemaks, ka iste jääb pigem sisse poole.
Seega kokkupandult on neil see erinevus üsna suur, samas, kui kärud avada, siis ei jää väike ZIP kuidagi suurele “vennale” alla. Kaalust ka, BJCM4 kaalub 8.8kg ja BJCM ZIP kaalub 7.3kg

Funktsioonid
Mõlemal kärul samad:
– iste on ainult nägu sõidu suunas
– lükkesang on fikseeritud kõrgusel
– mahukas pakikorv
– hiigelsuur kaarvari
– õhutusava lamavas asendis
– kaalupiirang mõlemal 22kg
– adapteritega võimalik paigaldada ka turvahäll peale (adapterid on neil erinevad)

Erinevused
ZIPil saab ka jalatoe üles tõsta, BJCM4 on klassikalise Baby Joggeri jalatoega, mida ei saa tõsta, AGA on lõpuks võimalik soetada selle jalatoe lisavarustusena – Eestis seda pole veel müügil näinud, kuid Soomes saab juba osta.
Kaarvari on küll mõlemal hiiglaslik, kuid kui BJCM4 varjul on 2 piiluakent, mis avanevad takjakinnitusega, siis ZIPil ei ole üldse akent. Ka varjude materjalid on erinevad, kui BJCM4 vari on kogu ülejäänud kärutekstiiliga samast suht tugevast materjalist, siis ZIPi vari on selline riidesem ja veidi isegi veniv, samas ka veidi õhem.
Õhutusava on mõlemal kärul ja üsna sarnane ja kasutatav siis kui iste on lamavas asendis, erinevus on selle ava katte fikseerimises, BJCM4 kate on kummiga, ZIPil on see takjakinnitusega, mis ehk silmale kenam vaadata, samas ei saa hääletult avada.
ZIPil on käsipidur, BJCM4 on jalgpidur, rattad – BJCM4 rattad on kõik ühe suurused 20cm, ZIPil on esimeste rataste diameeter 14cm ja tagumistel 18cm (ise mõõtes), mõlemal kärul esimesed rattad pöörlevad aga ka fikseeritavad.

PLUSSID
Baby Jogger City Mini 4
– ühe liigutusega (ja ühe käega) on võimalik käru kokku panna, läheb nn võileivaks
– olemas on transpordi lukk, et käru püsiks koos
– varjul on olemas piiluaknad
– väga hea suurusega rattad
– rattaid on 4, oleme ka tavalist 3 rattaga City Mini proovinud ja minu jaoks oli vahe ikka päris tuntav. Ühtlasi on 4 ratast stabiilsem ja ohutum valik ka siis kui laps näiteks ise kärru tahab ronida

Baby Jogger City Mini ZIP
– läheb kokkupandult tõesti väga kompaktseks ja väikseks, istme riie jääb sisse, kujult jääb siis pigem nn vihmavarju moodi, aga oluliselt lühemaks
– transpordi lukk, avaneb pisut mugavamalt kui tavalise city mini oma
– käsipidur on mugav
– jalatugi on tõstetav (selleks on vaja kahte kätt)
– käruga on kaasas topsihoidja 😀
– turvakaar (mille peab eraldi lisana juurde ostma) on sellisest painduvast materjalist, et seda ei pea kokku panekuks eemaldama , ühtlasi on see turvakaar liigendkinnitusega, mis tähendab, et seda saab ka vaid ühelt küljelt avada (st ei pea täielikult eemaldama kui last nt kärru panna).

MIINUSED
Baby Jogger City Mini 4
– kokku pannes jääb istme tekstiil välja
– lükkesanga kõrgus ei ole muudetav
– jalatuge ei saa tõsta
– kõikvõimalikud lisad tuleb juurde osta

Baby Jogger City Mini ZIP
– kaarvarjul ei ole piiluakent
– lükkesanga kõrgus ei ole muudetav
– rattad on ikka puhtalt ainult linnatänavatele
– kõikvõimalikud lisad tuleb juurde osta

Tallinna linna tänavatel mõlemaga sõites on BJCM4 tuntavalt tugevama olekuga, mille tingivad ilmselgelt suuremad ja laiemad rattad. Samas manööverdamise osas ei olnud neil vahet, mõlemad saab nö kohapeal ümber pöörata ja lükata/juhtida ühe käega.
ZIPi juures meeldib mulle väga see, et kui sinna peale asetada turvahäll, siis on see mõnusalt kõrgel ja beebi on tõesti täiesti silma all. Kui käru kasutada vaheldumisi turvahälli all ja ka istmega (nt suuremal lapsel), siis on plussiks ka see, et istet ei pea eemaldama.
Baby Joggerite plussiks on kindlasti veel ka kergesti puhastatavad tekstiilid, üldiselt piisab ikka ainult niiskest lapist, aga hea teada, et vajadusel on ka kõik katted eemaldatavad.
Järelturul liigub Baby Jogger City Mini 3 kärusid päris palju, 4 rattaga variante oluliselt vähem, samas olles proovinud mõlemat, siis kui selle neljarattalise ostaksin iga kell uuesti, siis kolmerattalist vabatahtlikult enam ei kasutaks. Hea uudis on ka see, et seda City Min 4 mudelit on saada ka uuema ja meeldivama Charcoal kangaga (selline veidi teksat meenutav tumehall).
ZIPi järelturg on veel hõredam, kui ka liigub, siis leiavad need suht kiirelt uue omaniku. Värve on erinevaid, lisaks meie mustale on veel ka punast ja sinist (tooniks siis “teal”) ning sel aastal peaks lisanduma ka tumehall.

Kui küsida, kas ma ostaks neid kärusid ka teist korda, siis ma ütleks, et JAH.

cm4vszip1

Siin on mõlemas kärus kasutuses Bugaboo istmekate/pehmendus, mis sobib ideaalselt. See istmekate on hea asi just suvel, lapsel on selle peal meeldivam olla kui niisama käru enda kanga peal, pehmem ja aitab ka käru puhtana hoida, sest seda on oluliselt lihtsam puhastada kui tervet käru istet.

Suurusest paremini aru saamiseks on kärude vahel 33L suurune käsipagasi kohver, vasakul BJCM4 ja paremal BJCM ZIP

Baby Jogger City Mini ZIP ja Maxi Cosi Pebble

Siin on näha mõlema käru mõõdud, näiteks istuma mahub ZIPpi pikem laps, kuna varju all on rohkem ruumi, olgugi, et käru ise väiksem.

Life at lucky 13

Home of Happiness

Tag Archives: reisikäru

Kogemus reisikäruga – Easywalker Miley 2

Meie Hispaania nelja lapsega

Easywalker Charley – testist ostuni

Kolme lapsega Hispaanias

iCandy Raspberry – üks lahe kergkäru

Väike ja lahe reisikäru – Mountain Buggy Nano

Testisime käru – Recaro Citylife

Milline käru reisile võtta?

Uus käru: Bugaboo Bee 5

Uued kärud: Baby Jogger City Mini 4 ja Baby Jogger City Mini ZIP