iCandy Raspberry – üks lahe kergkäru

Pikalt pole ükski käru meie perre teed leidnud, ei ole lihtsalt miski oma funktsionaalsuse ja välimusega kõnetanud nii palju, et tahaks proovida. iCandy Raspberry on selle “vaikuse” nüüd murdnud ja proovisime selle mudeli ära ning jagan selles osas oma muljeid.

IMG_3559

Kui sul on peres kolm last erinevates vanustes ja kõik kuskil seal piiril, et võiks vajadusel korra kärus jalga puhata, siis suhteliselt esimene asi, mida käru puhul vaatad on selle kandevõime. Mul on lapsed küll üsna sulgkaalus, aga hea kindel on tunne küll, kui tead, et käru jaksab sõidutada kuni 25kg, nagu seda teeb Raspberry. Ka pikkuse poolest on 98/104 suurust kandev JJ veel täiesti mõnusalt seal istmes, jah jalad on üle ääre, aga olulisem pigem see, et vari ei ole peas kinni, piltidel on kärus 80/86 suuruses kaheaastane Jenni ja temal on käru veel ideaalne.
Vedrustus kergkärul on selline so-so asi, see tähendab, et no selgelt see käru ei õõtsu kuidagi, AGA mida raskema lapsega seda lükata, seda rohkem on kõigil ratastel olevat vedrustust siiski tunda ja see teeb sõidu mugavamaks küll, eriti kui teeolud pole päris siledad. Muidugi ei ole Raspberry miski maastiku tank, ikka mõnus linnakäru, aga pargis ja murulapil sõites ei pea ennast käruvaliku pärast siunama ka, saab täitsa tublisti hakkama. Rattad on kummised, aga ma ei ütleks, et käru hääletult tänaval liugleb, miski krabin on ikka saatjaks, samas linnamüras on sellest ka üle keskmise suva.

 

Tulles tagasi selle kolme eri vanuses lapsega kasutamise vajaduse juurde, siis on paarikuuse beebiga oluline täislamav iste, mis Raspberryl täiesti olemas, iste käib mõlemas suunas, kaldenurga muutmiseks on “link” ja istme tagaküljel on olemas lukuga tasku, kuhu hea nt telefon või tuubipüree või mähe pista ning ERITI äge lisaomadus on võimaldatud kaasas olevate adapteritega – nimelt saab nendega Raspberry istme kõrgemale kinnitada. Miks see hea või oluline on? – no näiteks tuleb pisibeebile tihedamini kärutamise ajal lutti suhu panna, mütsi peast võtta, tekikest kohendada vms ja seda on mugavam teha kui pead vähem kummardama. Teiseks on mul küll rahvarohkemas kohas veidi parem tunne kui laps ei ole nii maapinna ligi ja ei pea aind inimeste jalgu passima. Nii et beebiga on see võimalus super, AGA vähemalt iste seljaga sõidu suunas ma suurema lapsega neid adaptereid ei kasutaks, tegelt üldse ei kasutaks, sest näiteks Jenni on selline, kes tahab ise kärru ja kärust välja ja kui ta sealt kõrgustest alla hakkab ukerdama, siis ta koos käruga kolinal maas ka – NB! neid adaptereid kasutades on istme kandevõime väiksem ehk 15kg, mis juba ka ise viitab sellele, et see võimalus pigem pisematega mõeldud.
Mis aga beebiga kasutamisse puutub, siis lisaks lamavas asendis istmele on võimalik raamile peale panna ka turvahäll ning olemas on ka Raspberryle sobiv vankrikorv nii et võimalusi jagub.

IMG_2426

Siis kui väljas oli veel soe

Raspberry raam on tugev, aga silmale ehk esialgu veidi veidra joonega, küll aga teeb see disain selle väikese käru uskumatult stabiilseks ja mõnusalt juhitavaks, kordagi ei teki hirmu, et äkki kuidagi ümber käiks. Lükkesanga kõrgust saab loomulikult muuta – tegemist siis teleskoop sangaga, pidur on jalgpidur, aga toimib nii kergelt, et saab ka flip-flopse kandes kasutada. Raamist rääkides ei saa mainimata jätta pakikorvi, mis on HIIGLASLIK, käsi südamel, see on vist tõesti mahukaima ka mõnusaima pakikorviga käru, mis meil olnud on. Ligipääs asjade juurde on mugav ja samal ajal ei ole ohtu, et miskit kuskilt sealt välja pudeneks.

Kuigi käru kandevõime on märkimisväärne, siis Raspberry ise on tõeline KERGkäru olles koos istmega vaid 9kg. Kokkupandult on temast muidugi pisemaid olemas, aga ma ütleks, et jääb sinna täitsa keskmise suurusega kärude juurde, et mahub autosse peale käru ka asju ning poleks tülikas ka reisile võtta.

Päikesereisile minnes on oluline kindlasti hea suurusega kaarvari – Raspberry oma on selline OK, kas võiks olla pikem? – jah, aga kas on piisav? – ka jah. Meeldib, et ääres on selline “nokk”, mille saab vajadusel ka sisse keerata, varjul on ka pikendatav osa, mis avaneb lukuga, ning õhutusava, mida saab kasutada nii istuvas kui lamavas asendis ja mis on kindlasti hea asi kui kuskile soojemasse kohta minna kärutama.
Istme riie on hõlpsasti puhastatav, aga ma pigem eelistaks mõnd istmepehmendust kasutada. Rihmad on 5-punkti omad, saab kinnitada ka ainult puusade ümbert. Avamiseks on vaja vaid korra nupule vajutada.

Ostes on käruga kaasas kohe vihmakile ja istme kõrguse muutmise adapterid, Lisavarustusena saab osta turvahälli adapterid, transpordikoti, soojakoti, topsihoidja. Värvivalikut on 5 erinevat – must, hall, khaki, roosa ja beež ning kroomi ja tumehalli värvi raamiga

Eestis müüb iCandy kärusid Babyshop.ee ja eriti tore on see, et oktoobris on kõik need kärud – Raspberry kaasaarvatud, 10% soodsamad.

IMG_3560

Selle käruga shoppama minek on lausa lust – kõik ostud paigutad hõlpsasti alla korvi

Väike ja lahe reisikäru – Mountain Buggy Nano

Veel üsna hiljuti ei arvanud ma super väikestest kärudest eriti mitte midagi, polnud seni tundnud millegi sellise järele vajadust lihtsalt. Nüüd, kus uues autos on istekohti meil viie asemel seitse on selle arvelt pagasiruumi aga vähem kui varem ning imepisike käru ongi enam-vähem ainus mis siis autosse mahub.
Taolisi mikro kärusid tuleb praegu kõigilt brändidelt nagu seeni pärast vihma, kuid Mountain Buggy Nano on turul olnud juba hea mitu aastat ja nautinud paljude perede lemmiku staatust – nüüd, kus saime seda proovida, mõistan miks see nii on.

Me kasutame käru aina vähem, aga vahel on vaja kuskile pikemalt minnes siiski võimalust, et üks lastest saaks ka kärus puhata või lausa pikutada, näiteks viimati Soomes käies oli sellisest minikärust suur abi, aga mõnel päeval on hea haarata see väike  käru ning sellega JJ-le lasteaeda järgi minna (muidugi kui lund ei ole) või hoopis kiire poetuur, kus lapsekandmine ei ole variant kuna tahan näiteks ise midagi selga proovida.
Lennukiga reisides ei ole meil veel õnnestunud Nanot proovida, aga oma mõõtudelt peaks see kokkupandult olema ka käsipagasimõõdus, nii et selle saab ka lennukisalongi kaasa võtta.

IMG_0924

Siis kui Jenni end Mounutain Buggy Nano reisikärus mugavalt tundis

Mõned tehnilised andmed:

  • käru kaal on 5.9kg
  • kandevõime on 20kg
  • iste ei käi päris täislamavasse, kuid seljatoe saab lasta üsna pikali asendisse ning veidi suuremale beebile peaks see täitsa sobilik olema. Istme pikkus on 79cm, lamavas asendis on ka õhutusava võimalik avada
  • istmel saab jalatuge tõsta, mis teeb magamisasendi mugavamaks ja erinevalt mõnest teisest minikärust ei ole sellega tunnet, et laps kärust välja libiseb 😀
  • 5-puntki turvarihmad
  • lükkesanga kõrgus on fikseeritud ca 100cm kõrgusele, sanga küljes on käepael
  • jalgpidur, mis on plätusõbralik
  • rattad on kummi-plastiku segust
  • kokku pannes on olemas kandesang ja õlarihm, kaasas ka kandekott kärule
  • mõõdud kokkupandult 54 x 31 x 51cm
  • lisadena on võimalik osta turvakaar, snäkikandik, turvahälli adapterid ja beebikookon
  • Meil oli lisana kasutuses Mountain Buggy Freerider ehk siis tõukeratas, mille saab kinnitada ka käru taha nagu seisulaua, aga soovi korral saab suurem laps sellega sõita nagu tavalise tõukerattaga. See Freerider sobib ka teistele MB kärudele

Kasutusmugavus

Nano eristub minu meelest mitmest teisest mini kärust oma istme poolest, see, et jalatuge saab tõsta, annab päris palju mugavust juurde, näiteks BJ Touris oli mul pidevalt tunne, et väike Jenni lihtsalt “voolab” sealt välja ning üldse mahtus istuma justkui ainult poole tagumikuga.
Turvarihmasid on lihtne kinnitada ja avanevad need korraga, soovi korral saab kinnitada ka ainult õlerihmad või ainult puusa ümber tulevad rihmad. Kaarvari ei ole just suurim, mida siin mail nähtud, aga tegelikult ajab asja päris kendasti ära. Kuna iste ei käi täislamavasse, siis ei ole ka sellist vajadust, et vari oluliselt suuremalt või madalamalt ette käiks ning laps saab olla päikse eest küll peidus kuid samal ajal ka ringivaadata. Piiluakent kaarvarjul ei ole, otseselt puudust ka ei tunne, käru tagant saab varju vahelt ka piiluda kui väga peaks vaja olema. Ainuke hetk, kui see vari veidi veider mu jaoks on, on siis kui see täiesti eest ära lükata, siis jääb see lükesangast hoides kuidagi ette ja pole parim asetus.
Lükkesang on fikseeritud, ise mõõtes sain 100cm kõrguseks, minu jaoks on piisav, aga väga lühikestel või hoopis väga pikkadel lükkajatel võib olla ebamugav – eks oleneb kuidas keegi on harjunud ka.
Pakikorv ei saagi sellisel kärul eriti mahukas olla, kuid väiksem seljakott või pisut poekraami õnnestub sinna edukalt paigutada – läheneda tasub pakikorvile pigem käru eest küljest.

Ma ütlen ausalt, et seni kuni ma Nano piltidelt vaatasin, olin ma selle suhtes üsna skeptiline – see lihtsalt tundus alati kuidagi eriti veidra kujuga. Reaalsuses pean ma oma sõnu sööma, sest mulle täiega meeldib see omapärane disainijoon ja kuidagi nii äge ja mõnus on seda lükata – nii et ei tea, mis maagia siia sisse on ehitatud 😀
Meil oli kasutuses üleni must Nano, aga on saada ka punase ja sinise katusega ning igal aastal teeb Mountain Buggy ka erikollektsiooni, kus on varju peal kujutatud selle aasta hiina kalendri looma – juba on näha ka 2018. aasta varjusid ja need on siis koertega (tasub järgi vaadata, sest see näeb tõesti lahe välja).

Kel huvi ja vajadus mõnusa pisikese reisikäru järele, siis novembris on Babyshop.ee-s ka sellele kärule tore pakkumine, nimelt saab Nano ostuga kaasa ka reisimiseks (aga miks mitte ka kodus) sobiliku söögitooli POD. Pakkumist vaata siit.

IMG_1831-1IMG_1836

IMG_1837

Ka poes kitsastest riiulivahedest saab Nanoga kergelt läbi

IMG_1834

Trammis, katsetasime ka tipptunnil mahtumist ja Nanoga oli see kindlasti hõlpsam kui mõne suure käruga

IMG_1810

IMG_1812

lamav asend

IMG_1813IMG_1820IMG_1821

IMG_1811

jalatugi all

IMG_1818

IMG_1819

5-punkti turvarihmad

IMG_1814IMG_1815IMG_1816-1IMG_1817

IMG_1824

koos Freerider tõukerattaga

IMG_1809

 

Testisime käru – Recaro Citylife

Vahelduseks jälle kärujuttu, sest meil õnnestus siin hiljuti testida Recaro Citylife kergkäru, mis osutus vähemalt minu jaoks täitsa meeldivaks üllatuseks.

Recarol, kes muidu pigem tuntud autoistmete ja laste turvatoolide tootjana, on tootevalikus ka kaks käru, päris kerge kergkäru Easylife ja veid tummisem ja funktsionaalsem Citylife. Esmalt tasubki kohe ära mainida, et nagu nimigi ütleb on tegu ikka linnakäruga ja kuskile “maale” põldude ja metsade peale ma sellega sõitma ei läheks. Samas linnatänavate konarused ja ebatasasused selle käruga probleem ei ole.

Tehnilist infot:
– käru kaal 10.2kg
– kandevõime 17.5kg
– kõik 4 ratast on kummist, esimesed on pöörlevad ja fikseerimise võimalusega
– jalgpidur, mis on väga mugav ja võimalik peale panna ning maha võtta ka paljajalu, plussina võiks mainida ka seda, et tagumiste rataste vahel ei ole seda pulka, kuhu pikema sammuga sisse võiks astuda
– mõnusalt suur pakikorv, mis igast küljest kinnine ja ei ole kuskilt võrgust, mis võiks välja venida või rebeneda, parim ligipääs on korvile käru tagant, aga võimalik on ka eest ja külgedelt.
– lükkesanga võimalik panna eri asenditesse ehk siis liigendiga, käepideme kate on vahtkummist
– turvakaar eemaldatav ja võimalik avada ka vaid ühelt küljelt, kaar on kaetud riidest, mida saab näiteks pesemiseks eemaldada
– ise on ruumikas, et ka pontsakam laps seal end hästi tunneks, pikkust ca 90cm ja meeldiva omadusena on istme ots jalanõude all kummisest materjalist, et sopasemal ajal oleks seda lihtsam puhastada. Saab panna täislamavasse ning jalatugi käib üles. Istme liigutamiseks on paelasüsteem
– vilunud kasutaja saab panna kokku ühe käega, käib võileivaks, istme kangas jääb välja poole, olemas on transpordilukk
– kaarvari on suur koos “nokaga”, mille saab vajadusel varju sisse keerata, peal on üks piiluaken, mis kinnitub magnetiga (juhhei hääletu avamine) ja mis lahtises olekus on samuti magnetiga fikseeritud (ei hakka tulle käes laperdama).
– adapteritega võimalik peale paigaldada ka vankrikorv ja turvahäll

Kasutusmugavus

Tegemist ei ole just mudeliga, mida saadaks suur turundus, aga seda lahedam oli seda proovida – ei oodanud eriti midagi ja sain positiivselt üllatuda.
Välimus on Citylifeil üsna tagasihoidlik, aga samas, materjalid meeldivad ja ei ole seda “kilejat” tunnet, mis mõne teise käru kangastel kohe silma riivab ja paha katsuda on. Käru on käe all tugeva olemisega ja ei pea pelgama, et jõulisema kasutamisega midagi ära murduks. Kui ma peaks selle käru kõige parema omaduse valima, siis selleks oleks ilmselt need kummist rattad, mis ülimõnusalt veerevad. Rattad sõites häält ei tee, aga kui konarlikumal teel sõita, siis mingi kinnitusest tingitud hääl on – aga ei häiri.
Kui lükkesanga vahtkumm kate pole kindlasti mu lemmik materjal (aga seda saab muidugi ise nahkkatted näiteks peale pannes muuta), siis väga meeldis mulle see kaarvarju materjal ja lahendus. Eriline kiitus läheb teele selle piiluakna eest, mis nii lahtiselt kui ka kinniselt on fikseeritud magnetiga – ja see ON suur pluss, sest kui käru on ainult nägu sõidu suunas istmega, siis last magama sõidutades on sealt aknast hea olukorda jälgida ja no kõrpsuga avatava aknaga võid juba magava lapse vabalt üles hoopis äratada. Kaarvari ei tundu ehk just kõige pikem, aga õhtupäikeses jalutades tõmbasin selle noka ka ette ja magvale lapsele päike näkku ei paistnud.

Istmel on 5-punkti turvarihmad, millel ei pea ülemisi osasid omavahel puslena kokku panema vaid saab eraldi mõlemad alumisse kinnitusse panna – mu meelest mugav. Ruumist puudu ei tule nii laiuses kui ka pikkuses, JJ on veidi üle 90cm pikk ja pikutas seal hea meelega, olgugi, et tema pidi jalgu pisut kõverdama. Tihti on kuulda seda muret, et kuidas sopasel ajal (ja seda Eestis jagub) käru kangast määrdumise eest kaitsta (just jalanõude all) – Recaro Citylife istme jalatoel on seal osas mõnus kummine kate ja selle puhastamine on tõesti super lihtne, tahaks kohe kiita hea lahenduse eest 🙂
Turvakaar on eemaldatav ja liigendiga, aga kui tahta nuriseda, siis avades ühelt küljelt jääb ta suht püsti (st ei paindu alla), see pole iseenesest probleem, aga võib veidi harjumatu olla.

Sõitsime sellega üsna tavalistes ja igapäevastes linnatingimustes, erinev asfalt, aga sekka sinna ka muru ja veidi raskem kruusatee. Kui asfaldil ja murul ei olnud tõesti probleemiraasugi, siis seal kruusal oli seda rappumist oma jagu, sest vedrustus ei ole sellel mudelil just mainimisväärne, samas kinni ei jäänud, edasi läks ja Jenni, kes kärus sel hetkel magas ei ärganud ka üles.
Tuulise ilmaga oli laps kärus mõnusasti pesas ja kuigi palavat ilma meie vahva suvi pole siiani pakkunud ja ei teinud seda ka meie käru testimise ajal, siis on pikali asendis olemas ka võimalus lapse pea tagant see kate üles kerida – arvestama peab vaid, et seal ees ei ole võrku vms. Lisaks toimib tuulutusavana ka see sama varem mainitud piiluaken, mis avatuna on võrguga kaetud.

Kuhu ma seda käru soovitaks? – linnas elades võiks see olla täitsa tubli igapäevane jalutuskäru, aga sama hästi ka reisile või nö autokäruks hea valik. Suurte hangedega talvel sellega siiski välja minna pole mõtet (aga noh, mäletab keegi veel suuri hangesid linnas?).
Hinnaklassilt on Citylife üsna soodne, meile käru testimiseks andnud Autoekspert.ee lehelt saab selle 359€ ja värvivalikut on ka lausa 7 eri tooni (ka päris erksaid, kuigi mulle väga meeldis meil olnud “graphite” hall).

IMG_7515

Recaro Citylife

IMG_7517

täislamav asend

IMG_7542

IMG_7538

90+cm lapsega

IMG_7532

mugav pidur ja kummist rattad

IMG_7536

max õhutus

IMG_7519

kergesti puhastatav kate jalgade all

IMG_7534

istme kalde seadistamine

IMG_7518

piiluaken/õhutus

IMG_7521

topsihoidja

IMG_7533

suur pakikorv

IMG_7545

käru kokkupandult

IMG_7363

Boss beebi

IMG_7415

õhtupäikesega jalutamas

IMG_7416

kruusal

 

Milline käru reisile võtta?

Nonii, kevad on käes ja mulle tundub, et puhkusereiside hooaeg käib kõige täiega. Aga, et neil, kel reis alles ees, oleks ehk veidi kergem valikut teha, teen väikse ülevaate reisikärudest, mida MINA kaaluksin kaasa võtmiseks (või olengi kasutanud) – jagades kärud 4 kategooriasse – nss/sss kärud, nss kärud, mini/käsipagasi kärud, kahe lapse kärud.

Reisikäru valimisel pean ma oluliseks, et lapsel oleks reisil ka kärus mugav olla ja seepärast mingeid päris suvalisi “ajab asja ära” stiilis kärusid ma ei osta pigem. Ühtlasi tasub vaadata, et mis käru on igapäevaselt kasutuses, kui kaal ja ruumipuudus ei piira, siis võib vabalt võtta oma suurema käru kaasa ja eraldi reisikäruga enda pead üldse mitte vaevata.
Minu jaoks on reisikäru juures olulised omadused: suur kaarvari, lamav iste (kuna mu lapsed magavad kärus) ja ühes tükis lükkesang (et oleks vajadusel võimalus ühe käega juhtida – reisil võib neid olukordi rohkem ette tulla kui kodus). Muud omadused on boonuseks.
Ja kindlasti ei tähenda see postitus seda, et mingite muude kärudega ei saaks reisida, kindlasti saab ja täitsa edukalt, lihtsalt see valik siin on toodud minu nö lemmikutest 🙂
Lisaks siin jutuks tulevatele kärudele soovitan vaadata ka Cybex Callistot ja Mamas&Papas Armadillo City(2).

Mõlemat pidi kasutatava istmega kärud (ehk nss ja sss)
Armadillo Flip XT
Päikesereisi jaoks on Flip XT-l ideaalsed omadused – suur kaarvari koos piiluaknaga, varjul olemas õhutusava ja varju pikkus sellest ei sõltu, pakikorvi mahuvad nii rannarätid kui liivalossi ehitamise kraam, iste on pehme, et ka lühikestes pükstes lapsel mõnus oleks. Hea valik ka siis, kui on oluline, et saaks last näoga enda poole panna (näiteks väike beebi, kellel tahaks ikka pidevalt silma peal hoida), istme suuna muutmine käib lihtsalt, aga laps tuleb selleks hetkeks kärust siiski välja võtta. Boonusena saab ka lükkesanga kõrgust muuta.
Arvestama peab aga sellega, et sel kärul ei ole turvakaart ja seda ei saa ka lisaks osta (väljas on ka uus mudel FLIP XT2, see ON koos turvakaarega). Rattad on küll kummikattega ja linnas kärutamiseks ideaalsed, aga see ongi kergkäru ja linnakäru, seega, vedrustust ei ole mõtet otsida ning kiviklibu või munakivi peal raputab ka.
Flip XT läheb mõnusalt väikseks kokku, on nn võileivatüüpi ja iste jääb sisse poole (väiksem võimalus määrdumiseks!), kaaluks on ca 10kg
Mõõdud: arvestama peab, et käsipagasiks lennukisalongi seda võtta ei saa, muus osas ei tohiks kaasa võtmisega probleeme olla (see, kas käruga saab lennukini, sõltub konkreetsest lennufirmast ja selle reeglitest). Kokkupandult: H: 71 x W: 57 x D: 35cm

mamas-papas-armadillo-flip-xt-stroller-special-edition-liberty-3

Armadillo Flip XT Liberty special edition

 

Bugaboo Bee5
Bee5 kasuks räägib kindlasti kerge kaal (8.9kg), lisaks käib siis iste mõlemat pidi, lükkesang on pikendatav ning pakikorv hea suurusega. Kindlasti on plussiks ka täiskummist rattad ja  kerge vedrustus, samas kuskil munakivide ja kruus peal raputab nagu kergkäru ikka. Kaarvari on küll suur, aga päikesreisi jaoks soovitan osta juurde Bugaboo breezy suvevari, kus on võrgust lisapikendus ning külgedel õhutusavad – kuumas kliimas üsna hädavajalik. Meie ülevaadet Bee5-st saab lugeda siit.
Sarnaselt Armadillo Flipig XT-ga ei ole ka Bee5-l turvakaart, küll aga saab lisaks osta sellise snäki kandiku/topsihoidja, kust vajadusel saab laps ka veidi kinni hoida ja soojal ajal oma jooki käepärast hoida.
Kokku läheb Bee5 lihtsalt ja seda olenemata sellest kumba pidi iste on. Boonusena saab istet teha pikemaks ja lühemaks, maksimaalne pikkus on 90cm. Samas iste ei jää nii sisse nagu Flip XT-l, seega väike määrdumise oht jääb. Beel on olemas ka hästi tore transpordikott, mis võib reisimisel päris kasulikuks osutuda.
Mõõdud: jällegi, käsipagasina salongi ei saa, muus osas ei tohiks probleeme olla. Kokkupandult: lwh: 90×46.5×32 cmextra-BGB_Bee5_stopmotion_105

 

AINULT NSS kärud ehk näoga sõidu suunas
See kategooria on kindlalt kõige laiem ja kärusid leidub siin ilmselt igasuguses mõõdus-kaalus-värvis ning hinnaklassis. Toon välja siiski vaid need, mida mina ise kasutaksin 🙂

Mamas Papas Armadillo XT
Hirmus kahju, et MamasPapas enam juurde neid tavalisi XT mudeleid ei tee ja keskendub vaid Flipile, sest minu jaoks oli tavaline armadillo XT veidi stabiilsema ja tugevama olekuga kui on seda Flip XT, oluline on see ehk just veidi suurema lapsega kasutades. Armadillo XT-ga käisime eelimine aasta ise ka Hispaanias ja kuskil hätta ei jäänud, kasutasime nii busse, ronge kui taksosid, käisime shoppamas, sõitsime erinevate linnade nn vanalinnas ja lebotasime basseini ääres. Meie poolt kiidusõnad igatahes!
Iste on Flip XT-st suurem ja ruumikam, olemas on hiigelsuur kaarvari koos õhutusavaga, ka turvakaar! ja lükkesanga kõrgus muudetav.
Arvestama peab, et sarnaselt Flip XT-le märkimisväärset vedrustust ei ole ja rattad on kummikattega plastikusegust, seega munakividel on raputust tunda ja peaks hoo veidi maha võtma – kas see mind häiris? – Ei. Minu ülevaade Armadillo XT-st leitav siit.
Kokku läheb nn võileivaks, iste jääb sisse poole ja kokku panek on tehtav ühe käega ja lihtsalt ning kiirelt.
Mõõdud: lennusalongi kaasa võtta ei anna, muus osas ei tohiks probleemi olla. Kokkupandult: H: 70 x W: 57 x D: 37cm

image-15002275-15007510-0-1453722163000

Armadillo XT, Chestnut toonis

Baby Jogger City Mini 4-wheels
Paljude jaoks on pop reisikäru 3-rattaga tavaline City Mini, mina eelistan stabiilsuse ja juhitavuse osas aga just seda 4 rattaga varianti. Pikemalt olen selle omadustest kirjutanud siin postituses. Lühidalt üle korrates, on reisil see käru hea, sest olemas on tõesti hiiglaslik kaarvari koos kahe piiluaknaga, magamisasendis suur õhutusava, ruumikas iste ja üli kergesti ja kiiresti saab käru kokku panna. Kaalult samuti üsna mõistlik 8.9kg ning rattad kummikattega, aga nagu eelnevate kärudegagi, siis vedrustust kui sellist ei tasu loota ja offroadima pole mõtet minna.
Arvestama peab aga, et lükkesanga kõrgus ei ole muudetav (võib ebamugav olla just lühematele inimestele), jalatugi ei ole tõstetav ja kokkupandult jääb istme osa välja poole – määrdumise oht!
Lisadena saab osta nii turvakaare kui topsihoidjaga kandiku, ise soovitaksin soojas kliimas või palava ilmaga kasutada istmekatet/pehmendust, mis lapse naha vastas veidi mõnusam oleks.
Kokku läheb võileivaks, lennukisalongi ei saa, muus osa probleeme ei tohiks olla. Mõõdud kokkupandult: H25 x W61 x L78.5cm

573346f4e4b0a31625096f97.500x426

Baby Jogger City Mini4, Charcoal toonis

Baby Jogger City Mini ZIP
Nii nagu eelneva City Mini 4 kohta kirjutasin eraldi postituses, on seal samas võrdlus ka ZIP mudeliga, soovitan vaadata siit.
Reisikäruks teeb ZIPi ideaalseks tema väiksus, läheb ta nimelt väiksemaks kui kõik eelmainitud, see võib oluline olla näiteks rendiautosse koos kohvrite ja kraamiga mahutamisel. Lisaks on olemas hiigelsuur kaarvari, kuid ilma piiluakendeta. Lamavas asendis on hea suurusega õhutusava, iste on täislamav ja jalatuge SAAB üles tõsta (ennekõike mugav väiksema/kergema lapse puhul, raskema lapse jalgade all kipub veidi keskelt vajuma).
Arvestama peaks, et ZIPi rattad on kõigist eelnevatest kärudest kõige lahjemad, seega sobib ta ennekõike just linnatingimustesse, hotelli ja hiljem kodus auto/poe käruks.
Mõõdud: olgugi, et läheb väikseks, siis käsipagasina salongi ei mahu, samas muus osas probleeme ei tohiks olla. Mõõdud: H26 x W31.8 x L75cm

og-433_1z

Baby Jogger City Mini ZIP

Lisan veel siia sektsiooni 2 varianti, mis üksteisest hästi erinevad –

Baby jogger City Mini GT
GT on vabalt selline käru, et võib olla ka kodus igapäevaseks kasutamiseks ning vajadusel siis reisile kaasa võtmiseks. Rattaid on 3, samas on need tavalisest Baby Joggerist suuremad ja tänu laiemale teljevahele on ta ka stabiilsem. Rattad on kummist (täidis oleneb vist veidi aastast, aga peaks olema miski foam), saab hakkama ka veidi kehvemal pinnasel, kus eelnevad kärud ehk pisut hätta jääks. GT-d kaaluks ma just siis reisile kui on teada, et ees ei oota ainult siledad linnatänavad ja pargiteed. Ka iste on suurem ja ruumikam, kuid jalatugi üles ei käi, samas on võimalik jalatugi lisaks osta 😉
Kaarvari on hiiglaslik, koos kahe piiluaknaga, lamamisasendis on suur õhutuasava. Oluline lisafunktsioon võrreldes tavalise City Miniga on muudetava nurga/kõrgusega lükkesang. Ka kaalupiirang on suur, sobides seega ka juba veidi suuremale lapsele – kuni 30kg (usa andmete järgi).
Arvestama peab, et kõik lisad tuleb juurde osta nagu Baby Joggeritel ikka. Kokku läheb ikka ülimalt lihtsalt, aga iste jääb välja poole.
Mõõdud: GT on päris suur, salongi võtmisest pole mõtet isegi fantaseerida 😀 kaalu 9,5kg (võib julgelt 10kg arvestada). Kokkupandult: H25 x W62 x L80cm

236396889alt2

Baby Jogger City Mini GT

GB Qbit+
Hetkel meie turul üsna tundmatu käru, mulle jäi tegelikult reisikäruna silma kohe päris alguses valima hakates.
Qbit+ on siis ka sobilik just linnatingimustes ja tema kasuks räägib kerge kaal 7.6kg ning kokkupandult väike olek – taaskord hea variant rendiautot silmas pidades. Samas oma väiksuse juures on ta väga funktsionaalne – iste läheb täislamavasse, jalatugi on tõstetav, vari on päris suur (kuid päikesereisile võtaks ilmselt ka lisavarju kaasa) ning kandevõimeks 17kg. Lisaks on lükkesang ühes tükis ning kaasas ka turvakaar.
Minu jaoks miinuseks on see, et puudub õhutusava.
Mõõdud: jällegi salongikäruga pole tegemist. Kokku läheb siiski lihtsalt ja väikseks: L 42x W49 x H53

57164593e4b0a31625095485.500x426

GB Qbit+, Capri blue tonis, kuid värvivalik on üsna lai

 

Käsipagasi kärud
Kuigi need kärud peaksid olema mõõtudelt käsipagasiks sobilikud, siis tasub see alati enne konkreetse lennufirma reeglitest üle täpsustada. Ma ütlen ka päris ausalt, et ma pigem ei näe vajadust sellise käru järele, sest kuigi nad lähevad väikseks, siis sõiduomadused on ka selle võrra kehvemad. Ja kui lennujaamas veedame me puhkusest siiski vaid murdosa, on mu jaoks siiani olulisem olnud siiski see, et kuidas käru saab hakkama ikka õues ülejäänud puhkuse ajal.

Baby Jogger City Tour 
Tour  näeb välja nagu vähendatud kujul tavaline City Mini, aga väiksem on ta ka funktsionaalsuse osas. Kaarvari on istuvas asendis ünsa hea suurusega, aga kui iste kalde alla panna, siis jääb mu meelest napiks. Iste päris lamavasse ei käi, seega pigem on selline jala puhkamise koht kui et mõnusa pika päevauinaku jaoks. Samuti ei sobi mitte istuvale lapsele. Jalatugi pole ka tõstetav ja silmas peaks pidama, et kui tegemist suurema-pontsakama lapsega, siis see istme osa on üsna kitsas, veendumaks, et lapsel seal ikka mugav olla on, tasub seda enne ostu proovida.
Kokku ei lähe päris nii lihtsalt ühe liigutusega nagu tavalised City Minid, aga lihtsalt siiski, kohe kaasas on ka transpordikott.
Mõõdud: H45.5 x W23 x L57cm

580f305de4b07bfffd794591.500x426

Baby Jogger City Tour, Violet toonis

Babyzen Yoyo+
Yoyo+ on funktsionaalsem kui Tour, kui osta beebiosa juurde, saab seda kasutada ka juba vastsündinuga, samas iste päris pikali ei käi ja jääb 145 kraadise nurga alla. Iste on kasutatav ainult nss, see beebiosa on sss. Käruga kaasas on ka transpordikott, lisaks saab Yoyo+ kärule juurde osta ka istmega seisulaua, kui vaja kahte last sõidutada.
Kiidaks ka kaarvarju värvivalikut, kuid vari ise võiks olla suurem, eriti just siis kui iste on kalde all. Istme juures tuleks tähele panna ka seda, et tõstetavat jalatuge sel pole.
Kokku saab panna ühe käega ja lihtsalt ning ilmselgelt läheb see siis väga väikseks 🙂
Mõõdud:

yoyo

Babyzen Yoyo+, all beebi versioon ja üleval siis iste

Kahe lapse reisikäru
Siin sektsioonis on minu arust valik kõige väiksem ja raskem. Kahe lapse vihmavarjukaid on üks jagu, samas need oma olemuselt mind kuidagi ei kõneta. Siis on Phil&Teds ja seda tüüpi kärud, kus istmed on üksteise taga/all, aga kuna meil näiteks on käru vaja mõlemal lapsel päevaune tegemiseks, siis see lihtsalt istumiseks iste ei sobi kuidagi.

Seega.. heade juhuste kokkulangemisel juhtus nii, et me reisile võtamegi hoopis kahe lapse käru ja selleks on Baby Jogger City Mini Double. Kuigi ma reisimiseks peangi tegelikult seda nn tavalist kahest City Mini mõistlikumaks (kaalult kergem-väiksem), siis samas, kui mul oleks kodus kasutuses Baby Jogger City Mini GT Double, võtaksin kahtlemata just selle kaasa ja reisiks enam midagi muud ei vaataks.
Selle Baby Joggeri ostu teeb naljakaks veidi see, et täpselt aasta tagasi ma ostsin sama käru, siis küll musta, vahepeal tundus, et ega meil seda vaja ei lähe ja näed.. ikka jõudsime nö algusesse tagasi. Mis seal salata, ma isiklikult musta eelistaksin ka rohkem, aga no ega värv käru riku ja sobib see punane ka.
Kaalu on sellel kärul 12kg, istmed on ruumikad ja käivad lamavasse asendisse, jalatoed ei ole tõstetavad, aga JJ istmele ostsin erladi juurde jalatoe, et ta reisil ei peaks 3 nädalat lõunast uinakut jalad rippus tegema. Kaarvarjud on ikka hiiglaslikud, peal 2 piiluakent ja lamavas asendis õhutusava.  Kui ühe lapse tavaline City Mini on minu maitse jaoks pisut ebastabiilne, siis kahe lapse omaga õnneks seda muret pole, laiust on kärul 76cm, seega üsna napilt, aga siiski peaks läbi mahtuma ka standard mõõtu ustest. Kokku läheb ühe liigutusega, aga vaja on kahte kätt, istme riie jääb välja nagu ikka, seega peab arvestama määrdumise võimalusega.
Kuna Baby Joggeril see kangas on ehk mitte kõige meeldivam, siis panen sinna peale ka Bugaboo istmekatted, mis täitsa kenasti sobivad (need üldse hirmus universaalsed ja sobivad paljudesse kärudesse, soovitan!).
Mõõdud: ilmselgelt sellega kuskile lennukisalongi ei pääse, aga kokkupandult on siis mõõtmed sellised: H28.5 x W76 x L78.5cm

55c25849e4b09205e4f40773.1000x1000

Baby Jogger City Mini Double, pildil must, aga meiega reisile tuleb punane 😉 

 

 

 

Uus käru: Bugaboo Bee 5

Nii on, püüdsin, mis ma püüdsin sellest Beest mööda minna, ikka tuli ta meie juurde. Tegelikult olin ma üsna kerge südamega reisikärud meile valinud ja kuna sel hetkel oli veel müügil Bee3, siis selle järgi ei “isutanud” ka, seal oli nüansse, mille fänn ma ei olnud ja seega see käru ka hingel polnud. Ja muidugi siis tuli Bugaboo välja uudisega, et valmis on Bee5. Siis nägin seda botanic liblikatega kaarvarju and I was sold. Esialgu mõtlesin, et okei, ostame suveks, pärast reisi… aga ilmselgelt ei suutnud ma nii kaua oodata ja tuli see Bee5 hoopis juba eeltellimusena ära osta ning märtsi esimestel päevadel ta oligi kohal – juhhei!

Bee on Bugaboo kärude seas see kõige omanäolisem, nende kergkäru ja ainus, mille iste on  lamavas asendis sile erinevalt teiste lohuga istmest. Bee tuli turule tegelikult Bugaboo teise mudelina pärast Cameleoni välja arendamist, esimene Bee saabus 2007. aastal, kuigi disainijoon on 10 aastaga jäänud äratuntavaks, on see väike käru läbi teinud päris vägeva muutumise ja ikka ainult paremuse suunas.
Beed on väljas tegelikult 4 mudelid: Bee, Bee+, Bee3 ja Bee 5. Sellest tekkis paljudel ka kohe küsimus, et kuhu jäi siis Bee4? Kui ma esialgu arvasin, et Bee5 tuleb sellest, et seda saab viiesti eri komponendist kokku panna, siis tegelikult on põhjus hoopis muu, nimelt, kuna number 4 kõlab hiina ja jaapani keeles sarnaselt “surmaga”, siis ei soovinud Bugaboo oma kärule sellist halba kõla ja võimalikku negatiivset tunnet ja nii tuligi hoopis 5.

Okei, aga aitab ajaloost, vaatame siis seda uut nunnut.
Minu jaoks teeb selle käru eriliseks kohe see, et saab kokku panna väga laiast valikust värvidest just selle “õige”, mis siis kärutaja stiiliga või eelistustega kõige paremini sobib.
Selleks on 3 sorti kangaid, core (kõige soodsam ja lihtsam nn entry level), premium (veidi ägedamad ehk ka veidi paremad kangad) ja siganture (erilised special prindiga kangad). Sellest eraldi on aprillist saadaval ka limiteeritud koostöö-kollektsioon Bugaboo by Niark1. Selle kihvti koostööga valminud katted on saadaval siis ka kõigile teistele Bugaboo mudelitele – vaadake ise, aga mu meelest näevad need katted väga coolid välja, nii et kes oma Bee5 kokku panema hakkab, tasub ka neid piiluda.

Oma käru komplekteerides saab valida meelepärased 5 komponenti:
– raam (hall või must)
– iste (valik lai)
– kaarvari (valik väga lai)
– käepideme katted (helepruun tepitud nahk, tumedam pruun ja must)
– rataste värv (valge või punane)
Kõige parem on muidugi erinevad variandid ikka silme ette ka kuvada ja selleks on “tööriist” olemas Bugaboo lehel, seal saad siis kõik värvivariandid läbi proovida. Kes tahab aga käru ka oma käega katsuda, siis Eestis müüb Bugaboosid Scandikids ja nende poes on ka Bee5 näidismudel olemas.

Screen Shot 2017-03-11 at 15.29.39

Vasakul ääres on kõigi osade jaoks valikud, nii saab oma lemmik variandi ka enne tellimist ära näha

bee5_4

Paar näidet, kuidas oma Bee5 saaks kokku panna, alumises reas siis kärud koos beebikorviga

Meie käru sai selline: must raam, blue melange iste, botanic kaarvari, congac pruun tepitud käepide ja valged rattad. Lisaks tellisin ka suveks ja reisiks botanic prindiga breezy kaarvarju.

IMGP4793

 

Tehnilist infot ka:

  • kaaluks ca 8.9kg
  • iste käib nii selg sõidu suunas (sss) kui ka nägu sõidu suunas (nss)
  • kaalupiirang istmel on sss 15kg ja nss 17kg (kui liiga raske laps sss kärus on, siis on raskem ka äärekividest üles saada)
  • istmel on 3 asendit, lamav, poollamav ja täiesti istuv (täiesti istuv on siis päris püstine)
  • istet saab pikendada, selleks peab seljatoe osa üles poole tõstma ja alumist osa samuti nö välja tõmbama – max pikkus on istmel 90cm
  • 5-punkti turvarihmad, mis üksteisest ei sõltu, st saab ühekaupa kinnitada
  • Bee mudelil EI OLE turvakaart ja Bugaboo seda ka lisana ei paku – käru kasutades pean ütlema, et puudust ka ei tunne
  • lükkesang on teleskooptüüpi pikendatav ja ikka väga pikaks käib aga lükkesanga külge ei ole lubatud/soovitatud mingeid kotte riputada – võib sanga lõhkuda JA viib käru tasakaalust välja. Küll aga on sanga keskel olemas koht, kuhu Bugaboo topsihoidja kinnitada, teine koht on veel, see on raamil küljel.
  • suur kaarvari, aga tavavarjul ei ole piiluakent ega õhutusava (sellepärast suveks ja nt päikesereisile soovitan lisaks Breezy vari osta, sellel on lisaks õhutusavadele ka veidi pikem nn nokk)
  • kokku läheb ühes tükis, olenemata sellest kas iste on sss või nss (AGA paremini läheb kokku siis kui on nss)
  • mõõdud kokkupandult 90×46.5×32 cm
  • põhimõtteliselt saab panna kokku ka ühe käega, aga pigem on see tehtav kahe käega – aga täiesti lihtne ja loogiline 🙂
  • kõigil ratastel on vedrustus, rattad on kummist ja läbimõõt 15cm, kuigi peale vaadates võivad need väga pisikesed tunduda, siis tegelikult on need rattad tublid
  • käru laius avatult 53cm
  • pidur on jalgpidur, aga meeletult mugav, peale läheb lihtsalt ja maha saab veel lihtsamalt, saab kasutada ka paljajalu – ausalt, peale vaadates ei saa aru, aga tegelikult see vist üks lemmikumaid pidureid meie senise kärupargi juures 😀
  • pakikorv on hea suurusega, aga ligipääsetav käru eest, pakikorvi sees on võrgust lisatasku nt vihmakile vms hoiustamiseks, korvi kandevõime on 4kg (meie Storksab Noa mähkmekott mahub sinna hästi ja ruumi jääb ülegi)
  • käruga on kaasas vihmakile
  • lisadena saab juurde osta turvahälli adapterid
  • soovi korral on olemas ka vastsündinule mõeldud beebikorv (mõõdud 73x31cm) aga teise variandina ka kookon, mis käib istme peale
  • lisaks siis lai valik muid aksessuaare soojakotist joogitopsi hoidjani
  • Soovitan vaadata ka Bee5 funktsioone tutvustavaid demo videosid

Kasutusmugavus
Manööverdamine on muidugi võrratu, aga see on ka loogiline, kuna käru on niivõrd pisike. Mulle meeldib, et lükkesanga kõrgust saab muuta, sest olen varemgi maininud, et eelistan sanga alati pigem veidi kõrgemal kasutada. Samas kuigi seda sanga saab tõsta  kõige madalamalt 90cm ja kõige kõrgemalt 108cm kõrgusele, siis iste on siiski võrdlemisi madalal, mis tähendab, et juba kõndiv laps saab küll kergemini ise kärusse, aga pikemal vanemal võib ehk veidi ebamugav olla lapsega tegeledes – teisalt.. kui laps on kärus, siis ma ei tea kui palju temaga üldse on vaja seal tegeleda 😀
Iste on pehme, ütleks, et võrreldes Bee3 mudeliga, siis  pehmem ja mis mulle väga meeldib selles võrdluses on see, et Bee5 istme äär on mõnusama ja sujuvama üleminekuga kui seda on Bee3 iste. Oluline on see just suurema lapse puhul, kelle jalad ulatuvad juba üle istme ääre, Bee5 puhul on jalgadel siis parem (tasub märgata, et see jalatugi alla ekstra ei pandu vaid saabki nö lühemaks lükata, et lapse jalad ulatuksid alumisele jalatoele).
Istmelt saab katte kergesti maha, kui see peaks määrduma või kui hoopis osta teist värvi variant ka juurde ja soovida neid vahetada. Istme raami küljes on ka pehmenduse osa, tekstiili küljes seda pole, mis teeb selle kiiremini kuivavaks ja lihtsamini puhastatavaks.
Kui millegi üle võiks üldse nuriseda, siis selle üle, et kokkupandult ei ole Bee just kõige kompaktsem käru, tänu sellele kaarele raami kujus, on ta kokkupandult päris kõrge/paks.

Kõige sobilikum on Bugaboo Bee5 linnatingimustes igapäevaseks jalutuskäruks, AGA selgelt mitte talvel lumme. Rattad on kummist ja siledal pinnal, tavalisel tänaval hääletud, samas, kui kuskil munakivisillutisel – lumetõrje kiviklibul sõita, siis on teatud kolinat ikka kuulda, mind see ei häiri, sest ma olen arvestanud, et see ei ole tank ja ma ei otsi ega oota sellelt ka tanki omadusi. Rolli mängib ka see, et enamasti me liigume Tallinna kesklinnas ja siis ei kuule tänaval vahel omi mõtteidki, rääkimata kärust.
Meie plaanime sellega ka reisile minna ja usun, et see on igati mõnus selleks, samas ma ei mõista, et miks seda tihti võrreldakse päris nende mini reisikärudega (mis on käsipagasi mõõtudega ja lennuki salongi võetavad). Selgelt on Bee neist funktsionaalsem, aga sellest tulenevalt ka suurem (ja mitte kuidagi ei ole ta käsipagasi suurusega).

Nagu juba mainitud, siis meie plaanime selle reisile võtta, aga suvel on mõte, et ostame juurde ka Bugaboo seisulaua koos istmega ja kuna JJ on nüüd juba veidi suurem ja mõistlikum, siis oleks see meil alternatiivne liikumisviis nendel lühematel käikudel, kus Donkeyt pole tarvis, aga mingi variant võiks siiski mõlema lapse sõidutamiseks olla. Kui JJ oma lõunaund kärus ei teeks, siis võtaks ma selle seisulaua teise käru asemel ka reisile, aga hetkel tundub, et sellest meile ei piisaks ja on vaja ka JJ jaoks käru võtta.

Põhimõtteliselt ei pea ju üldse mingeid lisasid käruga kasutama, aga valisin välja mõned asjad, mis minu meelest asjalikud on:

lisad

Seisulaud koos istmega (iste on ka eemaldatav), soojakott (see botanic muster on muidugi niiiii ilus), suvevari – breezy (meie valisime just selle sama mustriga) ja spetsiaalselt Bee mudelile ja kokkupandult läheb see kott just nii väikseks nagu see punane hoiukott. Lisad leitavad siit lingilt.

Mõned pildid ka meie kärust:

IMGP4790

IMGP4792

Siin pildil on lükkesang kõige madalamas asendis 90cm kõrgusel, aga seda saab siis tõsta lausa 18cm!

IMGP4789

Valgest lingist saab seljatoe kallet muuta

IMGP4795IMGP4797IMGP4801

IMG_5113

IMG_5157

Võrduluseks – Bee5 ja Donkey (duo)

IMG_5148

IMG_5125

Näoilme iseloomustab lutita olekut, mitte suhtumist kärusse

IMG_5152

IMG_5153

Meie oleme VÄGA rahul

 

Uued kärud: Baby Jogger City Mini 4 ja Baby Jogger City Mini ZIP

Sel korral saan kirjutada lausa kahest kärust, kuna neis on palju sarnast ja nii mõnelgi võib tekkida küsimus, et kumb on parem või, mis neil üldse vahet on, siis püüangi selle ülevaate võrdlusena teha.

cm4vszip3

Vasakul Baby Jogger City Mini 4, paremal Baby Jogger City Mini ZIP

Kellele või milleks?
Mõlemad kärud on ideaalsed reisile võtmiseks ja just selle plaaniga need ka tee meie juurde leidsid. Samas kui Baby Jogger City Mini 4 on tänu oma suurematele ratastele ka igapäevaseks jalutskäruks täitsa hea valik, siis Baby Jogger City Mini ZIP on minu jaoks pigem reisi/auto/poekäru ehk, et igapäevaselt pikkade jalutuskäikude jaoks võivad need rattad pisikeseks jääda.

Suurus
Mõlemad on väga kompaktsed, kui BJCM4 käib kokku ühe liigutusega, siis ZIPil tuleb teha kaks liigutust – vajutada nuppu lükkesangal ja seejärel istmel asuvast sangast tõmmata nagu BJCM4. Samas on kokkupandult neil nii suurus kui kuju päris erinevad, BJCM4 läheb kokku võileivaks, istme kangas jääb välja poole (määrdumiseoht!), ZIP käib kokku justkui vihmavarjuks, aga tegelikult tavalisest “vihmavari”kärust umbes poole lühemaks, ka iste jääb pigem sisse poole.
Seega kokkupandult on neil see erinevus üsna suur, samas, kui kärud avada, siis ei jää väike ZIP kuidagi suurele “vennale” alla. Kaalust ka, BJCM4 kaalub 8.8kg ja BJCM ZIP kaalub 7.3kg

Funktsioonid
Mõlemal kärul samad:
– iste on ainult nägu sõidu suunas
– lükkesang on fikseeritud kõrgusel
– mahukas pakikorv
– hiigelsuur kaarvari
– õhutusava lamavas asendis
– kaalupiirang mõlemal 22kg
– adapteritega võimalik paigaldada ka turvahäll peale (adapterid on neil erinevad)

Erinevused
ZIPil saab ka jalatoe üles tõsta, BJCM4 on klassikalise Baby Joggeri jalatoega, mida ei saa tõsta, AGA  on lõpuks võimalik soetada selle jalatoe lisavarustusena – Eestis seda pole veel müügil näinud, kuid Soomes saab juba osta.
Kaarvari on küll mõlemal hiiglaslik, kuid kui BJCM4 varjul on 2 piiluakent, mis avanevad takjakinnitusega, siis ZIPil ei ole üldse akent. Ka varjude materjalid on erinevad, kui BJCM4 vari on kogu ülejäänud kärutekstiiliga samast suht tugevast materjalist, siis ZIPi vari on selline riidesem ja veidi isegi veniv, samas ka veidi õhem.
Õhutusava on mõlemal kärul ja üsna sarnane ja kasutatav siis kui iste on lamavas asendis, erinevus on selle ava katte fikseerimises, BJCM4 kate on kummiga, ZIPil on see takjakinnitusega, mis ehk silmale kenam vaadata, samas ei saa hääletult avada.
ZIPil on käsipidur, BJCM4 on jalgpidur, rattad – BJCM4 rattad on kõik ühe suurused 20cm, ZIPil on esimeste rataste diameeter 14cm ja tagumistel 18cm (ise mõõtes), mõlemal kärul esimesed rattad pöörlevad aga ka fikseeritavad.

PLUSSID
Baby Jogger City Mini 4
– ühe liigutusega (ja ühe käega) on võimalik käru kokku panna, läheb nn võileivaks
– olemas on transpordi lukk, et käru püsiks koos
– varjul on olemas piiluaknad
– väga hea suurusega rattad
– rattaid on 4, oleme ka tavalist 3 rattaga City Mini proovinud ja minu jaoks oli vahe ikka päris tuntav. Ühtlasi on 4 ratast stabiilsem ja ohutum valik ka siis kui laps näiteks ise kärru tahab ronida

Baby Jogger City Mini ZIP
– läheb kokkupandult tõesti väga kompaktseks ja väikseks, istme riie jääb sisse,  kujult jääb siis pigem nn vihmavarju moodi, aga oluliselt lühemaks
– transpordi lukk, avaneb pisut mugavamalt kui tavalise city mini oma
– käsipidur on mugav
– jalatugi on tõstetav (selleks on vaja kahte kätt)
– käruga on kaasas topsihoidja 😀
– turvakaar (mille peab eraldi lisana juurde ostma) on sellisest painduvast materjalist, et seda ei pea kokku panekuks eemaldama , ühtlasi on see turvakaar liigendkinnitusega, mis tähendab, et seda saab ka vaid ühelt küljelt avada (st ei pea täielikult eemaldama kui last nt kärru panna).

MIINUSED
Baby Jogger City Mini 4
– kokku pannes jääb istme tekstiil välja
– lükkesanga kõrgus ei ole muudetav
– jalatuge ei saa tõsta
– kõikvõimalikud lisad tuleb juurde osta

Baby Jogger City Mini ZIP
– kaarvarjul ei ole piiluakent
– lükkesanga kõrgus ei ole muudetav
– rattad on ikka puhtalt ainult linnatänavatele
– kõikvõimalikud lisad tuleb juurde osta

Tallinna linna tänavatel mõlemaga sõites on BJCM4 tuntavalt tugevama olekuga, mille tingivad ilmselgelt suuremad ja laiemad rattad. Samas manööverdamise osas ei olnud neil vahet, mõlemad saab nö kohapeal ümber pöörata ja lükata/juhtida ühe käega.
ZIPi juures meeldib mulle väga see, et kui sinna peale asetada turvahäll, siis on see mõnusalt kõrgel ja beebi on tõesti täiesti silma all. Kui käru kasutada vaheldumisi turvahälli all ja ka istmega (nt suuremal lapsel), siis on plussiks ka see, et istet ei pea eemaldama.
Baby Joggerite plussiks on kindlasti veel ka kergesti puhastatavad tekstiilid, üldiselt piisab ikka ainult niiskest lapist, aga hea teada, et vajadusel on ka kõik katted eemaldatavad.
Järelturul liigub Baby Jogger City Mini 3 kärusid päris palju, 4 rattaga variante oluliselt vähem, samas olles proovinud mõlemat, siis kui selle neljarattalise ostaksin iga kell uuesti, siis kolmerattalist vabatahtlikult enam ei kasutaks. Hea uudis on ka see, et seda City Min 4 mudelit on saada ka uuema ja meeldivama Charcoal kangaga (selline veidi teksat meenutav tumehall).
ZIPi järelturg on veel hõredam, kui ka liigub, siis leiavad need suht kiirelt uue omaniku. Värve on erinevaid, lisaks meie mustale on veel ka punast ja sinist (tooniks siis “teal”) ning sel aastal peaks lisanduma ka tumehall.

Kui küsida, kas ma ostaks neid kärusid ka teist korda, siis ma ütleks, et JAH.

cm4vszip1

cm4vszip2

Siin on mõlemas kärus kasutuses Bugaboo istmekate/pehmendus, mis sobib ideaalselt. See istmekate on hea asi just suvel, lapsel on selle peal meeldivam olla kui niisama käru enda kanga peal, pehmem ja aitab ka käru puhtana hoida, sest seda on oluliselt lihtsam puhastada kui tervet käru istet.


fullsizerender-19

Suurusest paremini aru saamiseks on kärude vahel 33L suurune käsipagasi kohver, vasakul BJCM4 ja paremal BJCM ZIP


img_4812

Baby Jogger City Mini ZIP ja Maxi Cosi Pebble


suurused

Siin on näha mõlema käru mõõdud, näiteks istuma mahub ZIPpi pikem laps, kuna varju all on rohkem ruumi, olgugi, et käru ise väiksem. 

 

Lapsega reisil: meie kaks nädalat Hispaanias

Nonii, oleme oma kevadiselt puhkuselt tagasi ja kirjutan veidi, et kuidas meil läks.

Lennud
Alustame algusest, lend oli meil Ryanairiga ja üsna hilisel ajal, veidi pärast üheksat õhtul. Esimese asjana käisime läbi check-ini, et saada oma kärule külge lipik, mis lubas meid sellega väravani (lennukini) ja ka saabudes saime siis käru kohe lennuki kõrvalt kätte. Turvakontroll läks üsna valutult, igasugused metallist asjad olime juba varem enda küljest eemaldanud ja ka käru ei pidanud sel korral sinna läbivalgustamise lindile panema, küll aga “hõõruti” käru põhjalikult üle lõhkeainete jälgede otsimiseks ja see võttis väikse lisa hetke. Kuigi me olime lennujaamas ligi 2 tundi varem ja veidi isegi kartsime, et tuleb seal pikalt niisama pasida, siis läks aeg kuidagi nii kiiresti, et korraks saime maha istuda, vett osta ja juba oligi aeg pardale minna (vett soovitan lennu ajaks korralikult varuda, näha oli, et see lennuki kuiv õhk ajas ka JJ-le suurema janu peale, lisaks pidin ma ise rasedana piisavalt jooma).
Ryanairiga on muidugi see teema, et lennukisse minek toimub õuest ja selles osas oli mul küll hea meel, et JJ-l oli olemas jope ja müts, sest õhtune Tallinn ei olnud kuigi soe. (ühtlasi tervitas meid ka Hispaaniasse jõudes tol ööl eriti tugev ja jahe tuul).
Kellel on vähe raskem käru, siis peaks arvestama ka seda, et see tuleb ise treppidest alla tassida, kui sul on süles laps, käes kohver ja veel ka käru, siis tasub keegi endale appi võtta või siiski käru check-inis ära anda ja enda elu lihtsamaks teha (sama võib teha muidugi ka kohvriga, kuid mingi kott lapsele vajalike asjadega tuleb ikka salongi võtta).

Arvestus ja lootus oli, et vähemalt mingi osa lennust JJ ka magab, kuna see oli tal täpselt une aeg. Noh, ütleme nii, et magas ta küll, aga suurema osa oli siiski ärkvel. Selle aja sisustasime temaga pardaajakirja lehitsedes, istme kandikut üles-alla paigutades, telefonist veidi Põrsas Peppat vaadates, süües-juues ja ka vahekäigus käputades. Arvasin küll, et mina iiiiiiialgi oma last kuskile mustale lennuki põrandale ei pane, aga noh, eks elu õpetab 😀 Pärast pühkisime käed puhtaks ja selle väikse liikumise tulemusel tuli lõpuks ka uni. Koha valikust nii palju, et meil olid kohad minnes 8. ritta valitud ja tagasitulles 10. reas, mu meelest suht ideaalsed, sai kiirelt oma kohale ja pärast ka kiirelt välja, et no tasus ära see lisa tasu maksmine kohtade valiku eest.
Kui õhkutõus mingeid vaevusi ei põhjustanud, siis maandumine oli sel korral kuidagi eriti raske, ka mõnele täiskasvanule ja üle lennuki oli kuulda beebide/laste nuttu. Sel hetkel ei lohutanud ka JJ-d absoluutselt mitte miski, kõrvad tegid valu, juua ega süüa ta midagi ei tahtnud, ühtlasi oli ta ka täiesti unesegane, sest maandumine oli just siis, kui ta magas. Tuligi lihtsalt see paar minutit (mis tundus igavikuna) ära kannatada ja veel enne kui lennuki rattad maad jõudsid puudutada, magas JJ edasi.
Seega tasub valmis olla selleks, et vahel ei saagi lihtsalt mitte midagi teha ja tuleb nii rahulikuna kui võimalik, see raske hetk üle elada.

Etteruttavalt olgu öeldud, et näiteks tagasilend oli oluliselt lihtsam, JJ enamuse ajast sõi ja jõi, veidi vaatas istmel ringi ja magas. Ka maandumisel ei olnud sel korral häda ja põnn lihtsalt magas selle maha.

Meil järgnes minnes lennule ka 3h bussitransfeeri, mis tänu sellele, et tegemist oli ööga, läks üsna kergelt, JJ magas. Samas, tagasiteel see bussisõit oli keset päeva ja ka tema päevaune ajal, aga uni ei tahtnud tulla ja omajagu igav oli ka ja lõpuks vahetult enne lennujaama jõudmist said kõik ka 5 minutit JJ kisa kuulata (hea et niigi läks).
Teeduga arutasime, et järgmine aasta kahe lapsega on ilmselt targem üldse rendiauto võtta, saab peatusi teha ja lastel turvatoolides ka mugavam ja mõnusam kui 3h süles passida.

lennukis.jpg

Majutus
Kuna meie reis oli Hawaii Expressi kevadine rattalaager, siis majutuskohta me ise ei valinud. Sel korral oli elu ja olu Cambrils Park Resortis ja no see koht oli igas mõttes ideaalne. Meil oli kahe magamistoa ja elutuba-köögiga apartment. Esimesel korrusel, seega oli meil ka väike nö tagaaed, mis lapsega oli kindlasti mugavam kui näiteks teise korruse korterite juures olnud rõdu. Olemas oli ka beebivoodi, kuid meie võtsime JJ lihtsalt kaissu. Köögis oli olemas kõik vajalik, et kahele perele teha nii hommiku- lõuna- kui ka õhtusöögid. JJ sõi meiega samu toite ja mingit spets beebimenüüd ma temale enam ei teinud, vaid ringi rändamise ajaks ostsime erinevaid tuubipüreesid, mida talle anda, samas restoranides sõi ta ikka meiega sama toitu, vaatasin lihtsalt, et tema toit liiga tugevalt maitsestatud poleks. Ka toidupoed olid üsna lähedal, kõige suurem (ja suurema valikuga) pood oli kõige kaugemal – ca 2km, kõige lähem pood oli ca 200m 🙂 Samas beeitoitude valik ei olnud ka päris suurtes poodides kuigi lai, eriti võrreldes Eesti poodides leiduvaga. Ökotoite – nii purgi kui tuubikaid oli pea võimatu leida.
Lastel oli seal Cambrils Parkis ülimõnus, olemas oli suur mänguväljak, kus oli asju nii suurematele kui ka pisematele. Surematel lastel oli see päeval, kui emad/isad trennis olid, põhikoht, kus koos mängida. Ka JJ leidis seal endale tegevust.
Ühtlasi oli seal mitu-mitu basseini, aga JJ-ga ujuma me siiski ei läinud. Proovisime, aga kuna ta sellest ei vaimustunud, siis ei hakanud ka “sundima”, tuleb Eestis ka suvi ja sulistab siin.

cpr_jalutamasesimesed hetked

Meie tavaline päevakava oli reisil selline: äratus 8.30, siis hommikupuder ja saatsime Teedu trenni ning ise hakkasime end õue sättima. Käisime mänguväljakul (mis oli kohe meie maja ees) või olime veidi “oma aias” mängimas. Seejärel tegime jalutuskäigu, et JJ kärus magama jääks ja mina sain tema une ajal rahulikult päevitada või niisama pikutada. Siis tuli juba lõunaks valmistumine, pärastlõunane bassu ääres olemine ja õhtuti jalutuskäigud poodi või linna (lähemad kohad olid siis Cambrils ja Salou). Magama minek oli meil üsna hiline ca kella 23 ajal, aga samas ööuni oli JJ-l reisil vaat, et paremgi kui kodus 😀

mängukasbassu

canyon

Lisaks puhkusele ja trennile, sai Teet ka ühe kohaliku stardi tehtud. Kuidas muidu JJ-le mänguasju saab eks 😉 

Kahel päeval tegime ka väljasõidud – Tarragonasse ja Barcelonasse. Tarragonas käisime bussiga (ca 1h sõitu, kuna valisime bussi, mis sõitis mööda rannikuäärt ja tegi seal suht palju peatusi) ja olime seal pool päeva, vaatasime linnas ringi, lõunatasime ja shoppasime veidi. Barcelonas käisime rongiga (ca 1,5h sõitu) ja selleks planeerisime terve päeva. Juba eelmise päeva õhtul ostsin meile ära ka Sagrada Familia piletid, et sinna jõudes ei peaks tunde järjekorras seisma (soovitan seda teha kõigil, kel Barcelonas plaanis neid põhilisi vaatamisväärsusi külastada, seal on täiesti toimiv netist piletite ostmise süsteem ja midagi välja printima ei pea, piisab pileti näitamisest telefonist. Küll aga peab seal arvestama, et enamus pileteid on kindla kellaajaga, seega pead nii planeerima, et õigeks ajaks õiges kohas olla).
Meie Barcelona plaan oli hästi lihtne – rongijaamast metrooga Sagrada Familia juurde, siis tunnike seal ringi vaatamist ja edasi jalutuskäik La Ramblale (teele jäid siis ka Casa Mila ja Casa Batllo, kuhu sel korral sisse minema ei hakanud. Küll aga põikasime sisse poodidesse, mis teele jäid 😉 ). La Ramblal oli meil kindel plaan külastada toiduturgu, mis oli üks hästi äge koht, meie jõudsime sinna juba pärastlõunasel ajal, kui seal veidi rahulikum oli, kuid sagimist oli seal siiski palju-palju, nagu ka igasugust head paremat toidukraami. Meie võtsime sealt mõned põnevad mahlajoogid ja uudistasime niisama.
Viimasena oli plaanis minna üles Columbuse kuju vaateplatvormile, aga kuna aega oli juba suht napilt, siis piirdusime sel korral maa peale jäämisega ja edasi sõitsime juba metrooga uuesti rongijaama ning sealt tagasi “koju”.

Barca1Barca2

Varustusest
Panin ühes eelmises postituses kirja, et mis me kaasa plaanime võtta ja üsna selle nimekirja järgi me ka toimetasime. Ja kuigi leidub neid, kelle jaoks see nimekiri oli liiga pikk, siis ma jäin meie varustusega väga rahule. Näiteks kohe esimesel päeval oli JJ veidi nohune, lisaks tegid valu hambad – abi oli nii Humerist, Pinosolist (nohutilgad) kui ka Panadoli siirupist.
Kuna tegemist oli siiski kevadise Hispaaniaga, siis esimesel paaril päeval kostitas meid üsna tugev tuul ja ära kulusid kõik soojemad-pikemad riided, mis kaasa said võetud. Üldse oli riideid kaasas omajagu, aga pesema pidin neid ikka ja kasutuses olid kõik asjad alates UV-kaitsega rannakostüümist lõpetades jopega 🙂
Kindlasti soovitan väljasõitude vms käikude ajal kaasas hoida ühte varu komplekti riideid, sest no sel päeval kui Barcelonasse läksime ja rongis JJ-le tuubikat hakkasin andma, haaras ta selle ni hooga, et kõik ta riided olid seda püreed täis ning käiku läksidki kohe varuriided.
Mis puutub sellesse, et riideid saab ka sealt kohapealt vajadusel osta, siis ma lihtsalt ei näe mõtet osta reisil mingeid asju, mis mul kodus olemas on ja, mis nii või naa varsti ka väiksed on, võtan siis parem kaasa ikka need, mis juba olemas.
Ka mähkmed, mida meil oli 2 väikest pakki, kulusid ära, ühe paki ostsime ka mingeid kohalikke, aga no kuna JJ kaalub ca 10kg, siis näiteks tema suurusele seal püksmähkmeid üldse ei olnud ja pidime vanu aegu meelde tuletama ja hoopis tavalisi teipmähkmeid kasutama. Samas mähkmed olid muidu täitsa ok ja nahale kuidagi halvasti ei mõjunud.

Meie käru – Mamas Papas Armadillo XT sai ka nüüd korralikult testitud ja ma olen jätkuvalt väga rahul. Jalutada oli igalpool mugav, eriti meeldis mulle, et sanga sai pikendada, mul oli oluliselt mugavam kui sang oli kõrgemal. Ja no kui tuuled vaibusid ja saabus suur soe, siis oli lõunaunede ajal see õhutusava, mis kaarvarjul asub, täiesti super asi – ei pidanud muretsema, et seal varju all õhku väheks jääb. Ja no muidugi see vari ise on võrratult suur ja JJ-l oli seal päikse eest peidus väga mõnus olla. Ka pakikorviga saime nii toidupoest koormad koju toodud kui päevareiside asjad ära mahutatud (eriti hea oli sinna alla asju paigutada, kui Barcelonas käisime, sest kui tavalisest õla/seljakotist on seal taskuvarastel suht lihtne su asju omastada, siis sinna käru alla niisama lihtsalt keegi võõras tegutsema ei pääse 😀 ).
Kes aga on valinud sama heleda tooni nagu meie kollane, siis peaks arvestama, et see ilus kollane kaarvari saab siiski erinevates kohtades määritud – me mingit transpordikotti ümber ei pand ja no esimest määrdumist oli näha kohe pärast lennukist käru kättesaamisel, samas on hea see, et iste on kokku pannes sees pool ja vähemalt see osa püsib puhas 🙂

IMG_9415

Lõpetuseks
Eks igal reisil (ja ka kodus olles) on omad tõusu ja mõõna hetked, meil oli see raskem osa näiteks sellega seotud, et JJ-l otsustasid mõned hambad tulema hakata ja see tegi tal olemise ebamugavaks, aga seda ette ennustada ei saa. Samas oli tegelikult kogu see reis koos perega nii mõnus ja tore, et ma läheks iga kell uuesti. Ma tahaks veel suvelgi kuskile minna, aga kuna siis rasedus juba suht lõpus, ei hakka riskima ja püsin Eestis. Kui miskit veel soovitada, siis seda, et perepuhkuseks ma planeeriksin rohkem kui nädala, meie 2 nädalat oli siuke üsna hea aeg, et jõuab ennast sisse seada ja ringi vaadata ja niisama puhata. Teeduga omavahel arutasime, et järgmine aasta tahaks kahe nädala asemel isegi 3 nädalat olla, sest puhates see aeg lausa lendab 😀

Kui keegi kahtleb, et kas minna lapsega/lastega reisile, siis minu soovitus on, et muidugi minge, see ühine koos veedetud aeg tavalisest argirutiinist väljas, on värskendav ja ühtviisi kosutav nii vanematele kui ka lastele. Ja need ühised mälestused on minu jaoks täiesti hindamatud 🙂 Ja nagu meie reisist näha, siis saab perereisil nii kultuuriga tutvuda kui ka lihtsalt basseini ääres pikutada.

Kui kellelgi mingied küsimusi, siis küsige julgelt ja aitan kuidas oskan 🙂

IMG_9526

Valmis uuteks seiklusteks