Lastele jalanõude ostmise pisut hullumeelse tihedusega on ilmselt kõik lapsevanemad kokku puutunud, lisaks on valik nii suur ja lai, et kohe ei teagi, mida võtta, mida jätta, mis sobib ja ei sobi. Meie oleme enda lastele vähemalt ühe märksõna leidnud ja see on paljajalujalatsid ehk siis barefoot ehk siis jalanõud, mis maksimaalselt meenutavad ilma jalanõudeta olemist.
Ega neid meie kaubandusest peaaegu saada pole, kõik on enamasti tellimisega, õnneks siiski tekib (e-)poekesi ka siia, kes kõigile paljajalu lastele sobilikke jalavarje pakkuda soovivad, vastavalt nõudlusele pakutu hulka suurendavad ja loodetavasti ikka kasvavad.
Ehk siis siiani on olnud see lastele jalanõude saamine mõneti jahti meenutav – sest vaja ju õiget numbrit, õiget tüüpi õigel aastajaal jne.
Kõige selle juures ma enda peale väga ei mõelnud, olin ju oma tavapäraste jalanõudega harjunud, tundusid mugavad ka ja no mis mul vaja. Aga juhuslikult mulle siiski ühed nö ülemineku jalanõud veidi rohkem kui aasta tagasi silma jäid – polnud kõige laiem ninaosa, aga olid väga painduva tallaga, täpselt jala ümber kinnitatavad ja kui jalga sain, siis oli tunne päris hea. Ma tol hetkel ei pidanud üldse plaani, et hakatagi ise kasutama barefoot jalanõusid, aga see veidi on see teema, et kui juba proovid, siis ega väga tagasiteed ei ole, sest sa lihtsalt ei taha enam oma jalgu panna millessegi, mis ei paindu, mis surub varbaid kokku, millel on ebaloomulik kõrgendus – no ei taha.
Vastu kevadet ostsin veel mingid suvalised tennised, mis paraku jalga ei jõudnudki, sest ostetud said ühed veel – õhukese talla ja laia varbaosaga, need said lemmikuteks ja sealt edasi tahaks öelda, et ülejäänud on ajalugu 😀 Sest minu jalad enam muid asju kui barefoot jalanõud omale ümber ei taha.
Suveks said sandaalid, imeõhukese tallaga, peale vaadates oli kahtlus, et kuidas nendega ikka kõndida on, aga ma võin öelda kuidas – mugav, mõnus, “maaga ühenduses” kindlalt maas nagu paljajalu ikka.
Jah – kui oled ikka varem harjunud kõige täiega kandu vastu maad põrutama, siis seda saad sa barefoot jalanõudes teada ja tunda ning pead oma sammu veidi korrigeerima. Mõneti nagu õpid uuesti käima, teed oma sammu pehmeks ja ei trambi nagu elevant mööda teed, üldiselt mulle tundus, et kogu keha olek sellest muutus.
Nüüd, olles käinud barefoot jalanõudega ka talvläbi, olin kindel, et ka kevadele vastu minna ei taha milleski muus, samas mõlkus mõttes ka mõne enda jaoks uue tootja proovimine, mõeldud tehtud ja siin kohal tuli abiks Mugavik – paljajalu jalatsite e-pood, kes sellest aastast alustas Joe Nimble jalatsite müüki. Nõndaks ootavadki mul lume sulamist nüüd Joe Nimble Cheertoes (kui äge nimi eks 😀 ). Mulle endale tundub, et Joe Nimble toodang on just hästi sobilik ka neile, kes tahaks oma esimesi barefoot jalanõusid osta ja proovida, sest nad ei ole kindlasti ekstra laiad (mida võib olla tahad hiljem), samas on neis varvastel mõnusalt ruumi, tald paindub nii palju, et keera või rulli. Sisetald on ehk juba pikemalt barefoote eelistanule isegi liiga pehmendav, samas jälle alles alustajale ideaalsed – hiljem võib ka soovi korral selle lihtsalt eemaldada või mõne õhema vastu vahetada.
Minu Cheertoes mudel on äge, natuke nagu sportlik, samas detailid teevad just nagu viisakamaks, nõnda näen ma neid nii teksade kui seeliku all kandmiseks – sellise universaalsusega on ka võrdlemisi kõrge hind natuke vastuvõetavam.
Ka ei ole neil see kuju selline “pardijalg” nagu paljude suurim hirm on omale barefoot ostes – aga ma vannun, et mingi aja pärast silm harjub ja olulisem veel, sul on lihtsalt nii mõnus olla, et laiem varvaste osa ei seostu enam pardijalgadega vaid sellega kui hea ja mugav sul kõndida on.
Miks üldse hind neil barefoot jalatsitel nõnda kõrge on? Eks see disain ja väljamõtlemine ka maksab, kvaliteetne materjal maksab, tihti on barefoot jalanõud üldse käsitöö, kogused, mida toodetakse on väiksemad, seega masstoodangule omast soodsat hinda näeb vähe. Küll aga usun ma, et mida rohkem inimesi enda jaoks selle paljajalu maailma avastab, nõudlus kasvab, seda rohkem tuleb ka pakkujaid ning selle turu suurenemisega ka hinnad lähevad meeldivamaks.
Kes soovib Mugaviku valikus olevate BF jalanõudega tutvuda, siis sel laupäeval (09.02) toimub Tartu Loodusmaja Päikesetoas Mugaviku pop-up pood, minge uudistama.
Seniks aga, kes tahab oma jalgadele teenet teha ja neile midagi tõeliselt mugavat osta, siis saab mu Instagrami kontol loosis osaleda, kus Mugavik on välja pannud 40€ kinkekaardi oma poodi – nii saab keegi omale (või lastele) uued papud veidi soodsamalt soetada 🙂
Kuidas tundub – kas võiks sel aastal hakata paljajalu kõndima?
Life at lucky 13 
Käisin ortoosikeskuses, mul on kõrge võlviga jalg. Kannan tugitaldu, et võlvi hoida, kui ei kannaks, vajuks võlv ja mind ootaksid vanemas heas seljavalud ja põlvevalud. Ortoosikeskuses tehakse jalataldadest spetsiaalse aparaadiga pilt ja spetsialist kommenteerib pilti, õpetab milliseid harjutusi teha, et vastavaid lihaseid tugevdada jmt.
Mulle öeldi seal, et kõrge võlviga inimesed ei tohiks kanda tänapäeval väga poppideks muutunud barefoot jalatseid. Pluss tolle spetsialisti seisukoht oli, et neid võiks kanda vaid pinnasel, mis ei ole kõva, siis sa ei tee oma jalgadele/liigestele karuteenet. Ehk siis asfaltil nendega käia ei tohiks. Ma ei oska midagi arvata 🙂 Igal juhul kui on kõrge võlviga jalg, siis ma võin oma kogemusest öelda, et kannaosa peab kindlasti kõrgem olema, ei tohi kõrget kontsa kanda, aga kõrgem peab olema, muidu jalg väsib.
LikeLike
Samas, paljajalu ka siis ei saa käia? Ma kindlasti ei väida, et need jalanõud kõigile sobiks, küll aga on paraku nii mõnedki soovitused suures plaanis aegunud või liiga üldised. St, sinu probleemiga vb ei saagi, ma ei tea. Aga tihti spetsialistid ise ka ei tea mida soovitavad ja miks – et ühtpidi, käige palju paljajalu ja siis teises lause pooles soovitavad eriti toestavaid jalanõusid 😀
Mis pinnasesse puutub, siis siin mängib rolli see astumine ise – paljajalujalatsitega ei saagi nõnda trampida nagu oleme harjunud paksude taldadega, tuleb astumist muuta. Jalanõud võiks olla ka korralikult jala küljes.
Kui päris bf jalatseid ikkagi ei saa kanda või ei taha vms, siis mu meelest üht koma teist saab siiski jalanõud valides silmas pidada bf maailmast – et oleks vähemalt lai varbaosa ja panduv tald (eriti laste puhul).
Aga põnev oleks teada, kuidas end tunned, kui mõnd bf jalanõud proovid siiski.
LikeLike
Minul on ka kõrge võlv ja aastaid juba kaheksa või nii olen ma suvehooajal käinud päris paljajalu. Ma ei ütleks, et jalad sellest kiiremini väsivad. Tallad väsivad kindlasti nt karedal asfaldil ja kruusal, aga jalad ise mitte. Pigem on probleeme pärast jalanõude kandmisega, sest jalad harjuvad suvel rohkem nahka tootma, aga jalanõudega ei kulu see nahk kuhugi 😀
Jalavõlve tuleks muidugi treenida, igal juhul.
LikeLike
Mulle väga meeldib paljajalu käia 🙂 eriti liiva peal. Toas käin ka paljaste jalgadega. Lai varbaosa ja painduv tald on ka kõrge võlvi puhul just nimelt vägagi soovitatav, ilmselt tegelikult kõigi jalgade puhul.
Näiteks suvel, kui olen kunagi kandnud selliseid tavalisi plätusid(varbavahekingad?), tugevatallalisi, ei mingit kõrgendust kannaosas – jalg väsis kohutavalt ära. Enamuse aja käisin päkal, peaaegu varvastel, sest muidu tundus, et kannal on ebamugav, see nii väsitas…
Aga jah, bf-id tunduvad huvitavad 🙂 Kannaks küll, aga too üsna noor spetsialist võttis mul soovi proovida maha, nad on ju kallid 🙂 Mõtle kui üldse ei sobi. Kohutav ju.
LikeLike
Annab leida ka soodsamat kraami, eriti mõistlik muidugi just mõnd sellist vaadata nagu Joe Nimble, mis on selline ülemineku variant hea (osale insta loosis 🤣). Aga vaata nt ka Vivobarefoot valikut.
On firmad, mis minu meelest esimesteks barefootideks ei ole parim valik, aga mis hiljem võivad lemmikuks saada (nt ma lasin täpselt endale teha suvised kingad). Vivod aga alustuseks ka head ja neil vahepeal head aled (äkki praegugi kehtis veel).
LikeLike