iCandy Raspberry – üks lahe kergkäru

Pikalt pole ükski käru meie perre teed leidnud, ei ole lihtsalt miski oma funktsionaalsuse ja välimusega kõnetanud nii palju, et tahaks proovida. iCandy Raspberry on selle “vaikuse” nüüd murdnud ja proovisime selle mudeli ära ning jagan selles osas oma muljeid.

IMG_3559

Kui sul on peres kolm last erinevates vanustes ja kõik kuskil seal piiril, et võiks vajadusel korra kärus jalga puhata, siis suhteliselt esimene asi, mida käru puhul vaatad on selle kandevõime. Mul on lapsed küll üsna sulgkaalus, aga hea kindel on tunne küll, kui tead, et käru jaksab sõidutada kuni 25kg, nagu seda teeb Raspberry. Ka pikkuse poolest on 98/104 suurust kandev JJ veel täiesti mõnusalt seal istmes, jah jalad on üle ääre, aga olulisem pigem see, et vari ei ole peas kinni, piltidel on kärus 80/86 suuruses kaheaastane Jenni ja temal on käru veel ideaalne.
Vedrustus kergkärul on selline so-so asi, see tähendab, et no selgelt see käru ei õõtsu kuidagi, AGA mida raskema lapsega seda lükata, seda rohkem on kõigil ratastel olevat vedrustust siiski tunda ja see teeb sõidu mugavamaks küll, eriti kui teeolud pole päris siledad. Muidugi ei ole Raspberry miski maastiku tank, ikka mõnus linnakäru, aga pargis ja murulapil sõites ei pea ennast käruvaliku pärast siunama ka, saab täitsa tublisti hakkama. Rattad on kummised, aga ma ei ütleks, et käru hääletult tänaval liugleb, miski krabin on ikka saatjaks, samas linnamüras on sellest ka üle keskmise suva.

 

Tulles tagasi selle kolme eri vanuses lapsega kasutamise vajaduse juurde, siis on paarikuuse beebiga oluline täislamav iste, mis Raspberryl täiesti olemas, iste käib mõlemas suunas, kaldenurga muutmiseks on “link” ja istme tagaküljel on olemas lukuga tasku, kuhu hea nt telefon või tuubipüree või mähe pista ning ERITI äge lisaomadus on võimaldatud kaasas olevate adapteritega – nimelt saab nendega Raspberry istme kõrgemale kinnitada. Miks see hea või oluline on? – no näiteks tuleb pisibeebile tihedamini kärutamise ajal lutti suhu panna, mütsi peast võtta, tekikest kohendada vms ja seda on mugavam teha kui pead vähem kummardama. Teiseks on mul küll rahvarohkemas kohas veidi parem tunne kui laps ei ole nii maapinna ligi ja ei pea aind inimeste jalgu passima. Nii et beebiga on see võimalus super, AGA vähemalt iste seljaga sõidu suunas ma suurema lapsega neid adaptereid ei kasutaks, tegelt üldse ei kasutaks, sest näiteks Jenni on selline, kes tahab ise kärru ja kärust välja ja kui ta sealt kõrgustest alla hakkab ukerdama, siis ta koos käruga kolinal maas ka – NB! neid adaptereid kasutades on istme kandevõime väiksem ehk 15kg, mis juba ka ise viitab sellele, et see võimalus pigem pisematega mõeldud.
Mis aga beebiga kasutamisse puutub, siis lisaks lamavas asendis istmele on võimalik raamile peale panna ka turvahäll ning olemas on ka Raspberryle sobiv vankrikorv nii et võimalusi jagub.

IMG_2426

Siis kui väljas oli veel soe

Raspberry raam on tugev, aga silmale ehk esialgu veidi veidra joonega, küll aga teeb see disain selle väikese käru uskumatult stabiilseks ja mõnusalt juhitavaks, kordagi ei teki hirmu, et äkki kuidagi ümber käiks. Lükkesanga kõrgust saab loomulikult muuta – tegemist siis teleskoop sangaga, pidur on jalgpidur, aga toimib nii kergelt, et saab ka flip-flopse kandes kasutada. Raamist rääkides ei saa mainimata jätta pakikorvi, mis on HIIGLASLIK, käsi südamel, see on vist tõesti mahukaima ka mõnusaima pakikorviga käru, mis meil olnud on. Ligipääs asjade juurde on mugav ja samal ajal ei ole ohtu, et miskit kuskilt sealt välja pudeneks.

Kuigi käru kandevõime on märkimisväärne, siis Raspberry ise on tõeline KERGkäru olles koos istmega vaid 9kg. Kokkupandult on temast muidugi pisemaid olemas, aga ma ütleks, et jääb sinna täitsa keskmise suurusega kärude juurde, et mahub autosse peale käru ka asju ning poleks tülikas ka reisile võtta.

Päikesereisile minnes on oluline kindlasti hea suurusega kaarvari – Raspberry oma on selline OK, kas võiks olla pikem? – jah, aga kas on piisav? – ka jah. Meeldib, et ääres on selline “nokk”, mille saab vajadusel ka sisse keerata, varjul on ka pikendatav osa, mis avaneb lukuga, ning õhutusava, mida saab kasutada nii istuvas kui lamavas asendis ja mis on kindlasti hea asi kui kuskile soojemasse kohta minna kärutama.
Istme riie on hõlpsasti puhastatav, aga ma pigem eelistaks mõnd istmepehmendust kasutada. Rihmad on 5-punkti omad, saab kinnitada ka ainult puusade ümbert. Avamiseks on vaja vaid korra nupule vajutada.

Ostes on käruga kaasas kohe vihmakile ja istme kõrguse muutmise adapterid, Lisavarustusena saab osta turvahälli adapterid, transpordikoti, soojakoti, topsihoidja. Värvivalikut on 5 erinevat – must, hall, khaki, roosa ja beež ning kroomi ja tumehalli värvi raamiga

Eestis müüb iCandy kärusid Babyshop.ee ja eriti tore on see, et oktoobris on kõik need kärud – Raspberry kaasaarvatud, 10% soodsamad.

IMG_3560

Selle käruga shoppama minek on lausa lust – kõik ostud paigutad hõlpsasti alla korvi

Testisime käru – Recaro Citylife

Vahelduseks jälle kärujuttu, sest meil õnnestus siin hiljuti testida Recaro Citylife kergkäru, mis osutus vähemalt minu jaoks täitsa meeldivaks üllatuseks.

Recarol, kes muidu pigem tuntud autoistmete ja laste turvatoolide tootjana, on tootevalikus ka kaks käru, päris kerge kergkäru Easylife ja veid tummisem ja funktsionaalsem Citylife. Esmalt tasubki kohe ära mainida, et nagu nimigi ütleb on tegu ikka linnakäruga ja kuskile “maale” põldude ja metsade peale ma sellega sõitma ei läheks. Samas linnatänavate konarused ja ebatasasused selle käruga probleem ei ole.

Tehnilist infot:
– käru kaal 10.2kg
– kandevõime 17.5kg
– kõik 4 ratast on kummist, esimesed on pöörlevad ja fikseerimise võimalusega
– jalgpidur, mis on väga mugav ja võimalik peale panna ning maha võtta ka paljajalu, plussina võiks mainida ka seda, et tagumiste rataste vahel ei ole seda pulka, kuhu pikema sammuga sisse võiks astuda
– mõnusalt suur pakikorv, mis igast küljest kinnine ja ei ole kuskilt võrgust, mis võiks välja venida või rebeneda, parim ligipääs on korvile käru tagant, aga võimalik on ka eest ja külgedelt.
– lükkesanga võimalik panna eri asenditesse ehk siis liigendiga, käepideme kate on vahtkummist
– turvakaar eemaldatav ja võimalik avada ka vaid ühelt küljelt, kaar on kaetud riidest, mida saab näiteks pesemiseks eemaldada
– ise on ruumikas, et ka pontsakam laps seal end hästi tunneks, pikkust ca 90cm ja meeldiva omadusena on istme ots jalanõude all kummisest materjalist, et sopasemal ajal oleks seda lihtsam puhastada. Saab panna täislamavasse ning jalatugi käib üles. Istme liigutamiseks on paelasüsteem
– vilunud kasutaja saab panna kokku ühe käega, käib võileivaks, istme kangas jääb välja poole, olemas on transpordilukk
– kaarvari on suur koos “nokaga”, mille saab vajadusel varju sisse keerata, peal on üks piiluaken, mis kinnitub magnetiga (juhhei hääletu avamine) ja mis lahtises olekus on samuti magnetiga fikseeritud (ei hakka tulle käes laperdama).
– adapteritega võimalik peale paigaldada ka vankrikorv ja turvahäll

Kasutusmugavus

Tegemist ei ole just mudeliga, mida saadaks suur turundus, aga seda lahedam oli seda proovida – ei oodanud eriti midagi ja sain positiivselt üllatuda.
Välimus on Citylifeil üsna tagasihoidlik, aga samas, materjalid meeldivad ja ei ole seda “kilejat” tunnet, mis mõne teise käru kangastel kohe silma riivab ja paha katsuda on. Käru on käe all tugeva olemisega ja ei pea pelgama, et jõulisema kasutamisega midagi ära murduks. Kui ma peaks selle käru kõige parema omaduse valima, siis selleks oleks ilmselt need kummist rattad, mis ülimõnusalt veerevad. Rattad sõites häält ei tee, aga kui konarlikumal teel sõita, siis mingi kinnitusest tingitud hääl on – aga ei häiri.
Kui lükkesanga vahtkumm kate pole kindlasti mu lemmik materjal (aga seda saab muidugi ise nahkkatted näiteks peale pannes muuta), siis väga meeldis mulle see kaarvarju materjal ja lahendus. Eriline kiitus läheb teele selle piiluakna eest, mis nii lahtiselt kui ka kinniselt on fikseeritud magnetiga – ja see ON suur pluss, sest kui käru on ainult nägu sõidu suunas istmega, siis last magama sõidutades on sealt aknast hea olukorda jälgida ja no kõrpsuga avatava aknaga võid juba magava lapse vabalt üles hoopis äratada. Kaarvari ei tundu ehk just kõige pikem, aga õhtupäikeses jalutades tõmbasin selle noka ka ette ja magvale lapsele päike näkku ei paistnud.

Istmel on 5-punkti turvarihmad, millel ei pea ülemisi osasid omavahel puslena kokku panema vaid saab eraldi mõlemad alumisse kinnitusse panna – mu meelest mugav. Ruumist puudu ei tule nii laiuses kui ka pikkuses, JJ on veidi üle 90cm pikk ja pikutas seal hea meelega, olgugi, et tema pidi jalgu pisut kõverdama. Tihti on kuulda seda muret, et kuidas sopasel ajal (ja seda Eestis jagub) käru kangast määrdumise eest kaitsta (just jalanõude all) – Recaro Citylife istme jalatoel on seal osas mõnus kummine kate ja selle puhastamine on tõesti super lihtne, tahaks kohe kiita hea lahenduse eest 🙂
Turvakaar on eemaldatav ja liigendiga, aga kui tahta nuriseda, siis avades ühelt küljelt jääb ta suht püsti (st ei paindu alla), see pole iseenesest probleem, aga võib veidi harjumatu olla.

Sõitsime sellega üsna tavalistes ja igapäevastes linnatingimustes, erinev asfalt, aga sekka sinna ka muru ja veidi raskem kruusatee. Kui asfaldil ja murul ei olnud tõesti probleemiraasugi, siis seal kruusal oli seda rappumist oma jagu, sest vedrustus ei ole sellel mudelil just mainimisväärne, samas kinni ei jäänud, edasi läks ja Jenni, kes kärus sel hetkel magas ei ärganud ka üles.
Tuulise ilmaga oli laps kärus mõnusasti pesas ja kuigi palavat ilma meie vahva suvi pole siiani pakkunud ja ei teinud seda ka meie käru testimise ajal, siis on pikali asendis olemas ka võimalus lapse pea tagant see kate üles kerida – arvestama peab vaid, et seal ees ei ole võrku vms. Lisaks toimib tuulutusavana ka see sama varem mainitud piiluaken, mis avatuna on võrguga kaetud.

Kuhu ma seda käru soovitaks? – linnas elades võiks see olla täitsa tubli igapäevane jalutuskäru, aga sama hästi ka reisile või nö autokäruks hea valik. Suurte hangedega talvel sellega siiski välja minna pole mõtet (aga noh, mäletab keegi veel suuri hangesid linnas?).
Hinnaklassilt on Citylife üsna soodne, meile käru testimiseks andnud Autoekspert.ee lehelt saab selle 359€ ja värvivalikut on ka lausa 7 eri tooni (ka päris erksaid, kuigi mulle väga meeldis meil olnud “graphite” hall).

IMG_7515

Recaro Citylife

IMG_7517

täislamav asend

IMG_7542

IMG_7538

90+cm lapsega

IMG_7532

mugav pidur ja kummist rattad

IMG_7536

max õhutus

IMG_7519

kergesti puhastatav kate jalgade all

IMG_7534

istme kalde seadistamine

IMG_7518

piiluaken/õhutus

IMG_7521

topsihoidja

IMG_7533

suur pakikorv

IMG_7545

käru kokkupandult

IMG_7363

Boss beebi

IMG_7415

õhtupäikesega jalutamas

IMG_7416

kruusal

 

Uus käru: Mamas&Papas Sola 2 MTX

Selgelt liiga kaua oli nüüd meie peres korraga ainult üks käru. Aga see “viga” sai parandatud 😀

Mõtlesin ja mõtlesin kuniks ühel õhtul tuli pähe M&P Sola2 ja see mõte tundus kuidagi nii hea, et juba järgmisel päeval alustasin otsinguid. Mul oli veel selline lisanõudmine, et tahtsin kahte sama marki käru, et nii JJ-l kui Jennil oleks siis samasugused (et ühe variandina need 2 eraldi käru ka reisile võtta). Ja vedaski, leidsin ühe punase Sola2 mudeli, millele olid taha ka lisaks õhkkumm rattad pandud, aga veel surem rõõm oli leida Sola2 MTX mudel, mis siis on veidi luksim ja tuleb juba originaalis õhkumm tagumiste ratastega.

Aga lähemalt siis just Sola2 MTX mudelist:

  • käru kaalub ca 10kg
  • kandevõime on Euroopas kirjas kuni 15kg, aga täpsustasin selle Mamas&Papasega üle ja tegelik kandevõime on nii nagu märgitud USAs ehk siis 22kg
  • lükkesanga asend ja kõrgus on muudetav
  • iste käib raamile nii näoga sõidu suunas kui ka selg sõidu suunas
  • jalatugi on tõstetav ja iste käib täislamavasse asendisse, sellisel juhul on istme pikkus 90cm, iste on mõnusa polsterdusega ka ja ei vaja pehmuse mõttes lisakatet
  • istme kalde muutmine käib klõpsust ja seda saab teha ühe käega
  • turvakaar käib eest ära, aga ka mõlemale küljele, et lihtsustada lapse kärru panemist ja sealt võtmist
  • jalgpidur, mida on hea kasutada ka plätudega
  • suur kaarvari , MTX mudelil on võrreldes tavalise Sola2 mudeliga üks lisapaan justkui nokana ees, samuti on olemas ka õhutusava
  • lükkesang ja turvakaar on nahaimitatsioonist kattega (mingi varasema aasta MTX mudelil oli lükkesang vahtkummist ja turvakaar riidest kattega)
  • pakikorv on hea suurusega ja väga kergesti ligipääsetav
  • kokku käib ühes tükis (kui iste on näoga sõidu suunas), iste ei jää küll nö sissepoole, aga jääb ühele küljele, seega näiteks maha pannes ei pea kartma istme määrdumist. Käru kokku panemiseks on vaja kahte kätt, aga muus osas on see väga kerge, olemas on ka transpordilukk
  • esimesed rattad on 16cm ja tagumised õhkkummrattad on 25cm
  • adapteritega saab peale panna ka erinevaid turvahälle (meie oleme seal peal järele proovinud Maxi Cosi Pebble ja Cybex Cloud Q) ning M&P vankrikorvi.
  • käruga on kaasas ka vihmakile
  • Hetkel seda MTX mudelit kuskilt uuena ei leidnud, küll aga on uued Sola2 kärud olemas Beebicentris ja hind oli vist 540€, variant on tellida ka läbi transpordifirma otse Mamas and Papas lehelt, kus võib leida oluliselt soodsamaid pakkumisi.

Kasutusmugavus
Esimese asjana panin käru raamile Jenni Maxi-Cosi Pebble turvahälli ja jooksime ujuma (seal on mugavam, kui saan ta turvahälliga ujutamise ruumi võtta), hästi oli meeles, et JJ turvahälli all olnud M&P Armadillo mulle selle funktsiooniga ei meeldinud ja olin üsna pinges, et kuidas nüüd Sola on. Aga meeldiva üllatusena on see turvahälli ratastena super. Häll on raamil mugava paigutusega ja raskuskese ei ole kuidagi paigast ära.
Rataste all ei häiri tänavate ebatasasused ega ka libetusetõrjeks maha puistatud kiviklibu, suurde lumme pole meil olnud võimalust selle käruga minna, sest noh, lund lihtsalt pole ja  ega selleks see Sola ka mõeldud ei ole.  Aga parki, linna, poodi – super!
Poodides manööverdada on lihtne, mahub kõigi riiulite vahelt läbi ja kenasti saab hakkama ka kitsamas invavetsus või mähkimistoas.
Iste on hästi mõnus, pole küll nii pikk ega lai kui oli Armadillo XT oma, aga näiteks suur pluss on see, et iste käib täiesti sirgelt püsti asendisse istuma. Istme liigutamise süsteem on mugavam kui Armadillo XT oma. Hea on ka see, et jalatoe tõstmiseks piisab selle ühe käega üles liigutamiseks, küll aga tuleb selle alla painutamiseks kasutada kahte kätt.
Kaarvari on muidugi super – seda veidram on aga, et see super hea vari tehti ainult sellele Sola2 MTX mudelile ja tavalised Sola2 mudelid  on lühema varjuga ning ilma õhutusavata (ka uued 2016/17 mudelid). Õhutusava suur pluss on see, et seda saab kasutada nii siis kui iste on lamavas asendis, aga ka siis kui iste on täiesti istuvas asendis (Armadillo XT-l oli õhutus kasutatav siis kui iste oli lamavas asendis), lahti käib see lukuga.
Piiluaken tundus esialgu veidi veidra koha peal, AGA kui mõelda, et enamasti piilume me seal aknast last siis kui ta magab, on see asetus pikali asendis täiesti loogiline ja mugav ning Mamas&Papase kärudele iseloomulikult käib piiluaken lahti muidugi magnetitega – ei mingit tobedat takjakinnitust, mille hääle peale magav laps võiks ärgata.
Alumine pakikorv on veidi tavapäratu kujuga ja ääred ei ole ka teab mis kõrged, aga ausalt, see, et suure mähkmekoti saab sinna asetada nii tohutult lihtsalt ja vaevata, korvab minu jaoks selle veidi pisema suuruse. Korvile saab hõlpsalt ligi ka siis kui iste on pikali asendis.
Mis mulle Sola juures rohkem meeldis eriti kui võrrelda Armadillo XT-ga, on lükkesang, õigemini siis selle sanga kõrguse/nurga muutmise võimalus – tegemist on siis liigendiga sangaga erinevalt XT teleskoopsangast – pika sammuga lükkaja jaoks on see liigendiga variant parem, kuna saab sanga kärust nö kaugemale viia. See nö nahast kate on muidugi samuti pluss – lihtne puhastada, käe all meeldiv ja turvakaarest laps naljalt tükki välja ei hammusta (nagu võib juhtuda selle vahtkummi puhul).
Kui millegi kallal nuriseda, siis ilmselt kokkupanemise mehhanismi üle, mis Armadillodel on mugavam kui Soladel, sest Solal läheb vaja kahte kätt ja iste peab peal olema näoga sõidu suunas – aga no vähemalt läheb ta kokku hästi kergelt ja lahti saab võtta ühe käega ka.

Üldine välimus mulle selle käru puhul meeldib väga, raam on ka selline, et ei ole tunnet, et kohe kuskilt miski annab järgi – pigem selline mõnus tugev, lisaks on iste vist avapärasest veidi kõrgemal ja lapsel hea vaade 🙂
Kuhu ma seda käru soovitaks?
See on ideaalne igapäevane jalutuskäru, suvel ringirännates ei võta ka autos palju ruumi. Küll aga, kui esialgu mõtlesin, et võtan meile need Solad reisile, siis täna olen sellest mõttest loobunud. Kui me läheks reisile ainult ühe käruga, siis võtaksin kaasa kindlalt selle Sola2 MTXi (suurim pluss, et iste on nii sss kui nss), aga hetkel meie plaanidega tundub siiski, et kaks Solat on overkill ja väheste abikätega natuke liig (seepärast on punane Sola ka juba uue kodu leidnud ja ilmselt hakkab seda otsima ka see MTX).

imgp4648

imgp4651

Modelli elu ei ole kerge ja see peegeldub tema näost 😀 

img_4495

iste

solamtxrecline

iste istuvas ja lamavas asendis

img_4493

pakikorv

img_4494

õhutusava

img_4503

Maxi-Cosi Pebble turvahälliga

img_4490

sola2vsmtx

võrdluseks Sola2 MTX vs Sola2

Uus käru – Mamas Papas Armadillo XT

Seoses sellega, et varsti läheb meil vaja hoopis kahe lapse käru, otsustasin ma meie Cybex Balios M käru millegi lihtsama vastu vahetada, millega veel reisile minna ja mida mul rasedana hea lihtne on kasutada, enne veel kui kahene käru saabub. Küll ma ikka jälle kaalusin ja vaatasin, et kas võtta täitsa kergkäru või midagi tiba kobedamat.

Valisin ja valisin (kõige rohkem Cybex Callisto ja Baby Jogger City Mini ZIP), kuniks leidsin tänu ühele toredale blogilugejale Kinderwagen.com lehe ja seal oli olemas ja Eestisse tellitav Mamas Papas Armadillo XT, seda XT mudelit olen ma vaat, et aasta uurinud ja imetlenud, aga kuna Eestis seda ei müüda ja ühtki kohta ka ei leidnud, kust tellida saaks, siis oli see vaid unistus. Eelmine aasta ma uurisin, et kas Beebicentrist oleks võimalik XT mudelit siia tellida, aga siis vastasid nad, et ei, nemad seda mudelit ei telli. Nüüd olen kuulnud, et vist saaks ka läbi nende tellida, aga juurdehindlus oli kuuldavasti röögatu (aga no seda ei tasu fakti pähe võtta, sest see on vaid kuuldus).
EDIT: alates juunist 2016 on nüüd Armadillo XT (toonis Chestnut) müügil ka Beebicentris (hinnaga 529€)
NB! suur hunnik pilte on postituse lõpus.

Sellel XT mudelil on kõik need asjad juures, millest tavalist Armadillot kasutades puudust tundsin: uued ja suuremad ning laiemad rattad, mis on kummi-plastiku segust, pikendatav lükkesang, suur kaarvari on lisaks saanud õhtutusava, istme materjal on riidesem (eelmisel oli suht see nö nailon) ja iste on tervikuna nii pehmendusega kaetud, et laps on nagu pilvekese pealt.

Mamas Papas Armadillo XT
–  kasutatav vaid nägu sõidu suunas
–  hiigel suur kaarvari, millel on olemas nii õhutusava kui piiluaken (magnet kinnitusega)
–  väga ruumikas iste, mille pikkus on täislamavas asendis 95cm
–  iste on täiesulatuses pehmendusega ja materjalist, mis ka suvisel ajal palja naha vastas mõnus on
–  jalatugi on liigutatav ja nii ei jää magaval lapsel jalad rippu
– päris suur pakikorv, mis tänu elastsest võrgust äärtele on ligipääsetav igast küljest
pikendatav lükkesang, mille küljes on ka see rihm/pael, mille saab ümber käe panna
– 4 ratast on plasti ja kummi segust, ees pöörlevad/fikseeritavad
– 5-punkti turvarihmad
– jalgpidur, käib kergelt, aga päris plätu sõbralik ei ole
– käru saab kokku panna ühe käega ja kokku käib see nö võileivaks (ühes tükis), iste jääb kokku pannes sisse poole, olemas lukk, mis käru koos hoiab ja sang, millest käru tõsta.
– käruga on kaasas originaal vihmakile
– juurde on võimalik osta adapterid Maxi-Cosi ja Cybexi turvahällidele
– lisaks saab juurde osta Mamas Papas soojakoti, istmekatte ja topsihoidja
– meie mudel on 2015. aasta oma, sellel ei ole turvakaart (EDIT: ma arvasin, et seda lisana ka ei saa osta, kuid nüüd, kus uuematel on see juba kaasas, saab ka varasematele turvakaare osta: näiteks siit.), aga kelle jaoks turvakaar on oluline, siis 2016. a mudelitel on nüüd ka see olemas.
– 2015. a. mudelid on saadaval kolmes värvitoonis – kollane, must ja roheline (teal), 2016. a mudelid on ka veidi teises toonis kollasena ja hallina (sellel on ka materjal teistest erinev).
– XT kandevõime on kuni 15kg, käru ise kaalub 9kg, see on täpselt selline kaal, et pikalt käe otsas ei tassiks, aga näiteks korrusmaja treppidest üles vms olukorras, täiesti tehtav.
mõõdud lahtiselt: pikkus 100 cm x laius 57 cm x kõrgus 104 cm
kokku pandult: pikkus (see on siis tegelt nö võileiva paksus) 37 cm x laius 57 cm x kõrgus 70 cm

IMGP4182

Kasutusmugavus
Last on üsna kerge kärusse panna, kuid turvarihmade kinnitus on nö pusle ehk, et kõigepealt tuleb kokku pannna õlarihmade kinnitus omavahel ning see siis koos sisestada põhikinnituse sisse. Väga protestiva lapsega võib see tükk tööd olla.
Iste käib täislamavasse, mis on super, kui laps tahab teha uinakut või kui käru on vaja kasutada lapsega, kes veel ei istu. Kui tavalise Armadillo iste oli küll suht pehme, siis see XT iste on selles osas veelgi pehmem ja mõnusam, kindlasti oleks eelmine aasta reisil 3-kuusel JJ-l selles mugavam olnud kui meie tavalises.
Istme asendi muutmiseks on kombineeritud variant, istet alla saab lasta ühe käega nö kangist, kuid istme tõstmiseks peab kasutama kahte kätt ja selleks on paela süsteem.
Kaarvarjule lisatud õhutusavast ei osanud ma kevadises Portugalis eelmine aasta puudust tunda, seal oli ookeani ääres piisavalt tuuline.  Aga kui suvel Eestis olid need super palavad ilmad, siis mõtlesin küll, et kui oleksime jätkuvalt Armadillot kasutanud oleks seal suht saun olnud. Nüüd on õhutusava olemas ja tehtud igati hästi – varju pikkus ei sõltu sellest kas ava on lahti või kinni ja on normaalse suurusega.
Kuigi minu üsna tavalise pikkuse juures ei mängi pikendatav sang just palju rolli, olen ma avastanud, et mulle meeldib kui sang on pigem pisut kõrgemal, Armadillo XT sanga kõrgus on siis vahemikus ca 98-104cm
Rattad! Rattad on minu jaoks oluliselt asjalikumad, murule ja parki täiesti OK, päris juurikatega metsa jaoks jääb ilmselt vedrustust väheks (kuigi kui ratastele raskusega peale suruda siis on näha, et olemas on ka amordid, aga siis üsna jäigad siiski). Esimeste rataste fikseerimine on vaja teha käega (mõnel kärul saab seda ka mugavalt jalaga teha, eriti hea siis kui väljas sopane).
Tore on see, et vihmakile on Armadilloga kaasas ja, et ka see on väikse uuenduskuuri läbinud. Varasemalt ei katnud nende originaal kile katuse osa, kuid uus kile jätab enda alla terve käru. Peale käib lihtsalt, nii eest kui tagant saab takjakinnitustega raami külge fikseerida. Eest käib kile lukuga lahti, mis teeb mugavaks lapse kärusse panemise ja sealt välja võtmise, kui kile peal, ühtlasi ei pea kartma, et vihm käruse sisse sajab kuskilt, sest kui lukk kinni, siis saab laps küll välja vaadata, kuid sisse ei saja piiskagi. Samas ei ole see kile nii ümber käru, et õhk sisse ei pääseks, ühtlasi tundub mulle, et kui on hirm, et äkki läheb umbseks, siis võib varjul selle õhutusava lahti teha.
Putukavõrku kaasas ei ole, saab küll spets Armadillo võrgu osta, kuid mulle on jäänud mulje, et see originaal võrk ei ole nii ümber käru, et mõni sääsk sisse ei pääseks, seega kasutan parem meil juba varasemalt olemas olnud Brio universaal võrku, mis katab käru pea täielikult.
Huvitav asi, mida lugesin UK arvustustest, kui seal mõned emad Armadillot testisid, et kollase käru vastu pidid elavat huvi üles näitama igasugused sumisevad putukad – mesilased/herilased. Kui me Portugalis olime, siis ma seda ei täheldanud, aga kes kollast käru on suvel eestis kasutanud võib siin äkki oma kogemust jagada. Meie ju valisime taaskord kollase variandi ja no olen igaks juhuks siis suvel tähelepanelik ja hoian selle putukavõrgu ligi 😀
LUMI – olgu kohe öeldud, et lumes hakkama saamine ei olnud minu jaoks sel korral mingi eriline kriteerium (kuna selleks puhuks tuleb meil see kahene käru). Samas no linnas ikka tahaks ka praegusel ajal liikuda. Hetkel tänavatel lebavast lörtsist saime läbi, esimesed rattad peavad kindlasti fikseeritud olema. Suuremast lumest mu meelest see käru siiski läbi ei lähe ja kel plaan käruga talvel ka lükkamata teedel vurada, tasub pigem midagi tanki laadset vaadata. Ühtlasi peaks silma peal hoidma ka alumisel pakikorvil, kuna see on pehme põhjaga, siis raskuse all see vajub maale lähemale. Ise mõtlesin, et vaatan sinna põhja mingi plastik vms materjalist plaadi, siis jaotub raskus seal korvis ühtlasemalt ja ei ole ohtu, et see korvi põhi vastu maad käiks.
Igatahes, ma olen rahul ja mulle meeldib see Armadillo XT rohkem kui Cybex Balios.

IMGP4184

Hinnast ka
Mina tellisin meie Armadillo XT Kinderwagen.com lehelt, kus sellele 2015a. kollasele mudelile oli hetkel ka soodus hind 298€, postikulu oli 10€. Üldiselt peaks sealt käru kätte saama ca 2 nädalaga, aga kuna Armadillod olid neil just otsas, siis ootasin ca 3 nädalat, kuid  rõõmustav oli, et kuller tõi käru koju ja seda lausa laupäevasel päeval 🙂
Must ja roheline olid hinnaga 328€ ning uued 2016a. mudelid koos turvakaarega on 368€. Lihtsalt võrdluseks, et Eestis müüb Beebicenter tavalist Armadillot hinnaga 315€

XT mudel on ka Armadillo Flipil, mille põhi erinevus Armadillo XT-ga on see, et Flipil saab ka istme suunda muuta. 2016. a Donna Wilson special edition tekstiilidega Flip XT on hinnaga 628€ (üks hea tutvustav video Fip XT-st just selle tekstiiliga on leitav siit). Lihtsamate ühevärviliste kangastega 2016. a kollektsioon on hinnaga 548€ ja 2015 a. kollektsioon Flip XT on hinnaga 498€. Võrdluseks, et tavaline Flip on Beebicentris 390€

iste

Iste ja turvarihmad

korv

Istme kalde reguleerimise osa ja kõrval pilt pakikorvist

lükkesang

Pikendatav lükkesang

kaarvari

IMGP4208

vihmakile

Vihmakilega õue

õues