Vankrid-kärud särama!

Käes on see pime ja hämar aeg, kus suurema osa päevast võib aknast välja vaadates arvata, et kätte on jõudnud öö. Palju on viimase aja õnnetute sündmuste valguses räägitud, et tuleb kanda helkurit, teha end autojuhtidele nähtavaks ja see jutt on absoluutselt õige – aga minu soe soovitus on teha nähtavaks ka oma vankrid ja kärud.

Väga paljudel kärudel ei ole üldse helkureid peal või on aga mitte piisavalt. Minu soovitus on kasutada helkurteipi – mida saab näiteks suurematest ehituspoodidest, ühe vankri peale (kui see tõeliselt särama panna) kulub ca 0,5m, kui on kaks käru, siis tasub üks meetrine jupp seda teipi osta.

Helkur tuleks panna kindlasti käru külgedele – hea kui veidi kõrgemale ja ka madalamale käru raamile, sest näiteks teed ületades liigume ju just käru meie ees esimesena teele lükates ja autojuht näebki esmalt seda käru külge. Kuid helkurid võiks panna ka käru ette, kui juhtumisi tuleb kõndida autotee servas, sest siis näeb taas autojuht esimesena just käru (eestvaates).

Helkurteip, mille meie ostsime Espaki ehituspoest maksis 4€/m ja ma ütleks, et see on naeruväärselt väike summa, mida maksta ohutuma kärutamise eest 🙂
Lisaks soovitan üle vaadata kõik pereliikmete joped, et kas on ikka nii emmel-issil kui ka suurematel lastel riiete küljes helkurid + hoidke kodus alati paar tükki varuks, et kui kodust väljuma hakates selgub, et helkur on kaduma läinud, saab kohe uue võtta.

Ohutut kärutamist kõigile!

Esimene pilt on ilma välguta ja teisel on välguga näha, kuidas helkurid säravad.

Esimene pilt on ilma välguta ja teisel on välguga näha, kuidas helkurid säravad.

Kogemused kärudega – Teutonia BeYou V3

Tänane käru on Teutonia Be You V3 ja seda kasutavad Annika ja Francisca.

Millistes tingimustes tavaliselt käru kasutate? (linnas, maal)
Tavaliselt sõidan käruga linnas, aga suhteliselt tihti satume ka maale, kus sõita tuleb murul või siis hoopis metsparki.

Mida pead hea käru juures oluliseks?
Minu puhul oli käru ostmisel oluliseks kriteeriumiks, et lapsel oleks soe. Sellepärast soovisin kindlasti jalakatet ja sellist, millel ka näo juurde kõrgem äär käiks, et tuul näkku ei puhuks. Kindlasti soovisin hea vedrustusega käru, sest teadagi on meie teed just sellised nagu nad on ja kahju on vaadata kui laps käruga kaasa kolksub. Pidasin vajalikuks nüüd ka pöörlevaid esirattaid, esimese käru puhul pelgasin neid, aga kui vahepeal nn maitse suhu sain ja nägin kui lihtne nendega manööverdada on, siis enam fikseeritud esirattaid ei tahtnud. Ka oli üheks kriteeriumiks ületõstetav sang, et last silma paistva päikese eest varjata ning ka võimalusel lasta tal sõidusuunas istuda. Meie tibu on näiteks ärkvelolekus väga huvitatud ringivaatamisest, kui aga unine on, siis on turvaline emmele otse silma sisse vaadata. Käru all asetsev pakikorv peaks olema suur ja lihtsasti ligipääsetav, et ilma last ülesse ajamata asjad sinna sisse tõsta saaks. Tegelikult võiks ideaalne käru lisaks eelnevale ka veel lihtsasti ja väikeseks kokku käia, aga olen aru saanud, et kõike koos siiski ei saa…

Milliseid kärusid enne seda mudelit kasutasid ning miks uut käru otsisid?
Meie esimene käru oli Emmaljunga ja olin sellega väga rahul, aga järjest rohkem hakkasin soovima, et see autos vähem ruumi võtaks ning ka pöörlevaid esirattaid igatsesin. Kasutasin veidi aega ka Maxi Cosi Mura 4 – mõnus suur ja stabiilne, aga tema puhul tundsin puudust vedrustusest ja kaarvari oleks võinud suurem olla ning jalakatet sellel ka polnud. Samuti oli pakikorv minu jaoks pisike ja kui käru oli magamisasendis, siis oli keeruline sinna asju tõsta ilma last tülitamata.

Miks just see käru valituks osutus?
Olin meie jaoks välja valinud kaks käru: Teutonia Be You v3 ja Baby Jogger. Ostsime siiski esimese, kuna Baby Joggeris ei saa laps seljaga sõidusuunas istuda ning ka vedrustus ei ole nii hea, samuti Teutonia nahkkattega sang tundus mõnusam käsitleda ja see vedrustus!!!! Lihtsalt super! Babyjoggeril ei olnud ka ilusaid värve ja kuna meie talvepäevad on kõik ühte värvi, siis tahtsin meile meie käruga veid rõõmu tuua. See käru tundus peale esimest proovimist kohe nii oma ja käeparane, et nii ta meie koju jõudiski.

Millised on selle käru kõige ägedamad, paremad, mugavamad funktsioonid (võrreldes mõne teisega)?
Nagu juba eelnevalt kirjutasin, siis vedrustus, väga hea manööverdamisvõime, täiskummrattad, mis samas tunduvad ja käituvad kui õhkkummrattad, aga ära jääb nende pumpamise vaev. Ületõstetav sang, mida enamus kärudel ei ole, on ka tõesti mugav ning liigub kiirelt ja hääletult. Mulle meeldib ka taskuke peakatte sees, et vajadusel võtmed vms sinna sisse panna juhul kui kotti kaasas pole.

Nimeta 5 suuremat plussi selle käru juures
– väga hea manööverdatavus
– ületõstetav sang
– super vedrustus
– suur kaubakorv
– täiskummrattad
–  KÄSIPIDUR / tõeliselt mugav on seda kasutada võrreldes Emmaljunga omaga, mis käis raskemalt ja mitte nii hääletult (lisaks on olemas ka seisupidur, mis meenutab jalgratta pidurit ja on hea kasutada, kui näiteks on käruga mäest alla minemist).

Nimeta mõned miinused selle käru juures
– käru kokkupanek ei käi ühe liigutusega vaid 3 liigutusega.
– kaasasolev vihmakile ei ole impregneermaterjalist nagu Emmaljungal vaid kõvast kilest ja ilma lukuta.
– kaarvari võiks rohkem ette allapoole tulla, et päikest varjata, samas selle mudeli teise disainiga istmeosal on see võimalus olemas.

Sel Teutonia mudelil on väga mitu võimalust, kuidas see endale meelepäraseks kombineerida. Valida saab 8 raamitüübi, 20-ne vankrikorvi ja istumisosa vahel (seal siis erinevused nii istumisosa konstruktsioonil kui värvidel)- vaata siit (Beebicenter).

Aitäh Annikale oma kogemuste jagamise eest ja mõnusat kärutamist!

Kõik pildid Annikalt.

Kõik pildid Annikalt.

20151016_140749 IMG-20151022-WA0000

Kogemused kärudega – Bugaboo Buffalo ja Baby Jogger City Mini 3

Kuna ma olen hetkel Teedule lubanud,et ei osta uusi kärusid, siis selleks, et teile tutvustada uusi kärusid jagan teiste emmede kogemusi. Täna jagab meiega oma kärude kasutamise kogemust Mari-Liis.

Olen 8-kuuse poja ema. Meie peres on kasutusel 2 käru – Bugaboo Buffalo ja Baby Jogger City Mini 3.

Bugaboo Buffalo ostsime enne lapse sündi. Käru/vankri valimisel olid minu jaoks olulised kaks põhilist asja:
1) et see käiks võimalikult kompaktselt kokku, et saaksin käru vajadusel oma väikse sedaanauto pagasnikusse pista ja
2) et käru oleks vastupidav ja kannataks pikki jalutuskäike iga ilmaga ja erinevatel maastikel.

Alguses tundus see kombinatsioon mulle üsna võimatu. Kõik, kellega teemast rääkisin, soovitasid pikkadeks jalutuskäikudeks ennekõike Emmaljunga suurt vankrit, mis on väga hea veerevuse ja vedrustusega, kuid selline vanker poleks kindlasti mu autosse mahtunud.
Kaalusin juba vajadust auto beebi saabudes suurema vastu välja vahetada, kuni nägin sõpradel Bugaboo Buffalot. See hetk, kui nad demonstreerisid mulle, kui lihtsalt Buffalo raami saab pisikeseks kokku voltida, olin ma müüdud.
Kuna Eestis Bugaboosid uuena ei müüda ja see mudel oli nii uus, et järelturult neid veel leida polnud, tellisin vankri Soomest. Ostsin komplektina raami, vankrikorvi, istumisosa, soojakoti talveperioodiks ja adapterid turvahälli jaoks.

Olen valikuga väga rahul. Alates Hindriku 7-ndast elupäevast oleme vankriga pikki jalutuskäike teinud. Päevas kõnnin 4-6 tundi ja seda väga erinevatel maastikel. Hindriku esimesed elukuud elasime linnast eemal ja siis tegin vankriga jalutuskäike nii metsas, mere ääres kui kõnniteedel. Vankri esimesed rattad on pöörlevad, mis muudavad manööverdamise linnas hästi mugavaks; maastikul liigeldes aga saan need lukustada ja siis liigub vanker väga hästi ka maastikul. Nüüd, kesklinnas elades jalutame peaasjalikult parkides, kuid tihti ka vanalinnas. Ka munakiviteedel saab selle vankriga mõnusalt hakkama, kui esirattad on lukus.
Vankrikorvi kasutasime kuni suveni, see oli mõnusaks soojaks pesaks beebile; seejärel võtsime kasutusele istumisosa. Istumisosa juures meeldib mulle see, et seda on võimalik kolme asendisse panna – täislamav, pooleldi istuv ja täiesti püstine. Esimestel suvekuudel, kui poiss veel ei istunud, kasutasime käru täislamavas asendis, nüüd panen käru täislamavasse asendisse üksnes siis, kui laps kärus magama jääb. Hea omadus on ka see, et istumisosa on võimalik ratastele panna nii näoga enda suunas kui näoga liikumise suunas. Ja kuna kogu see kupatus on väga kerge, on istumisosa asendi muutmine ka keset jalutuskäiku lihtne. Kui ema passimine muutub igavaks, tõstan istme näoga sõidusuunas ja uudistamist on tohutult rohkem.
Kärul on ka väga suur päikesevari, täisavatud asendis on laps põhimõtteliselt nagu telgi sees ja madal õhtupäike ei pääse siise piiluma. Olen valikuga sedavõrd rahul, et pole isegi kaalunud igapäevaseks kasutuseks mõne teise vankri / käru proovimist. Vanker on kerge ja kompaktne. Lisaplussiks on see, et sang on pikendatav. Meie peres, kus vanaema ja vanaisa pikkuse vahe on ligi pool meetrit, on see väga oluline. Mõlemad saavad lapselast mugavalt vankris lükata.

5 suuremat Bugaboo Buffalo plussi minu jaoks:
– hea manööverdatavus
– kompaktsus
– sobivus erinevatele maastikele
– suur päikesevari
– lihtsasti puhastatavad ja vahetatavad tekstiilid

Miinuseid öelda ei oska, sest tõesti ei ole üheski olukorras end ebamugavalt tundnud ega hätta jäänud. Kui, siis ainus miinus minu jaoks, on see, et baasvarustuses ei ole vankritel helkureid peal. Linnas pimedamal ajal jalutades tunnen nendest väga puudust. Aga see paistab olevat vankrite / kärude üldine probleem, mitte Bugaboo spetsiifiline puudus. Autojuhina kogen tihti, et vankrit on pimedal ajal väga raske märgata. Oleme nüüd ise vankri küljed helkureid täis kleepinud ja riputanud, et linnas teede ületamine ohutum oleks.

Bugaboo Buffalo istumise osaga

Bugaboo Buffalo istumise osaga

Baby Joggeri City Mini 3 kergkäru ostsin juurde kevadel, kui läksime esimest korda reisile. Olin algselt plaaninud reisile kaasa lennutada Bugaboo, kuid kuna paljud väikeste lastega reisinud sõbrad teadsid rääkida, et sisse checkitud kärud saavad lendamise (ja lennujaamas loopimise ajal) sagedasti kannatada, siis otsustasin, et ostame reisimiseks ühe väiksema kergkäru. Valik BJ City Mini kasuks sai tehtud sagedasti reisivate sõprade soovitusel. Eranditult kõik kiitsid BJ City Mini. Põhjuseks ennekõike see, et käru on lihtsalt (ühe käega) kokku tõmmatav ja kerge. Lisaargumendiks oli minu jaoks see, et BJ City Mini käib täislamavasse asendisse. Kuna kevadel Hindrik veel ei istunud, siis see funktsionaalsus oli vältimatu. Kuna reisisin üksi ilma abistavate lisakäteta, siis see ühe käega käru kokkupaneku / lahtivõtmise funktsioon oli minu jaoks täiesti nagu taevakingitus.
Käru on ka väga mugavalt manööverdatav. Kuna tal on kinnine kaarjas lükkesang, siis on teda väga mugav ühe käega juhtida. Teise käe otsas sain seega lennujaamas ratastel kohvrit järel vedada.
BJ City Minit on saadaval nii kolme- kui neljarattalisena. Mina valisin peamiselt soodsama hinna tõttu kolmerattalise. Kuigi üldlevinud arvamuse kohaselt ei ole kolmerattalised stabiilsed ja soovitatakse pigem neljarattalist käru, siis minul seni pole kolmerattalisega üheski olukorras tekkinud tunnet, et see võiks ümber käia. Oleme käru kasutanud juba päris mitmel reisil; ühtviisi mugav on temaga suurlinna tänavatel rallida, kui Toskaana mägikülade kruusa- ja munakiviteedel ringi jalutada. Hetkel ongi BJ käru meie jaoks kasutusel peaasjalikult reisikäruna (sellega saab minna lennukis kuni väravateni); tulevikus, kui Hindrik juba suurem, saab ilmselt sellest käru, mida kasutame ka igapäevastel linnaskäikudel.

Selle käru plussid on kindlasti
– tema lihtne kokkuklapitavus
– kergus
– täielikult lamavasse asendisse käiv seljaosa
– suur kahe piiluaknaga kaarvari.
Suvel on kasu ka sellest, et täislamava asendi puhul saab taha tekitada võrguga kaetud õhutusava.

Miinuseid on minu jaoks suures pildis ainult üks – kokku klappides ei ole käru võimalik mugavalt seina äärde seisma panna, sest maha toetub selle kumer käepide. Kui väga tahta viriseda, siis teise miinusena tooksin välja selle, et õhutusava taga olev kate on musta värvi kangast. Kui see on ees, tõmbab see kuuma ilmaga sooja ligi. Samas… see mure kummitas mind üksnes +35-kraadises lõõskavas kuumuses, mida niiehknaa Eestis nii tihti ette ei tule, ja mille ajal tegelikult eriti väikelapsega päikese käes passima ka ei peaks.

Aitäh Mari-Liisile oma kogemuste jagamise eest ja mõnusat kärutamist!

Baby Jogger City Mini 3

Baby Jogger City Mini 3

Kuidas müüa käru

Eelmises postituses kirjutasin oma soovitused ja tähelepanekud, mida võiks käru ostmisel arvestada. Täna panen kirja siis mõned mõtted käru edukaks müümiseks.

  1. Tee väike turu uuring, vaata mis hinnaga müüakse sama mudelit teiste müüjate poolt ja mis seisukorras need kärud on. Samuti tasub vaadata, kas seda mudelit on müügis palju või pigem üksikud kärud. Nii saad kärule panna hinna, millega käru ka kõige suurema tõenäosusega ära ostetakse. Võid alguses panna loodetud summast ka veidi suurema hinna, et oleks näiteks tingimise võimalus.
  2. Nüüd vaata oma käru, püüa objektiivselt hinnata käru seisukorda (ja mõtle, kas näiteks ise ostaksid selle sellises seisus).
  3. Tee kärule enne piltide tegemist väike hooldus:
    – puhasta kõik käru osad vähemalt niiske lapiga
    – pese õigel (tavaliselt siis madalal) temperatuuril määrdunud tekstiilosad, vahel piisab käsitsi pesust ja pole vaja neid osasid masinasse panna.
    – võta rattad alt ära ja puhasta need põhjalikult (et rataste vahele läinud liiv vms ei tekitaks sahinaid). Puhastamiseks sobib niiske lapp ja liiva saab edukalt igasugustest vahedest ja õõnsustest tolmuimejaga välja
    – õlita liikuvad osad, et käru ei krigiseks ja vajalikud osad liiguks kinni kiilumata
    – kui on võimalust, siis soovitan kergemini parandatavad asjad ka ära parandada (nt trukid, lukud), sest terve ja korras käru eest võid saada parema hinna.
  4. Tee kärust pildid hästi valgustatud kohas (soovitatavalt päevavalguses)
    – külgvaates (nii korvi osa kui ka istmega, kui see olemas)
    – lükkesanga poolt
    – käru korvi ja istumise osa seest
    – ratastest
    – raamist lähedalt
    – kokku pandult
    – istme osa erinevad asendid
    – suurematest defektidest
    – lisad, mis käruga kaasa annad
  5. Kuulutuse juurde märgi:
    – käru mudel
    – hind
    – asukoht
    – olulisemad funktsioonid (nt üleviidav sang, kaal, pöörlevad rattad jms)
    – käruga koos müüdavad lisad (vihmakile, putukavõrk, beebitarvete kott, päiksesirm, turvahälli adapterid jms).
    – loetelu suurematest defektidest (katkine käepideme pehmendus, mitte töötavad lukud või trukid, rooste raamil jne). On parem kui võimalik ostja teab ette müüdava käru puudused ja ei pea nende avastamiseks võtma ette käru vaatama tulemist ja siis pettuma. Niisama näitamine võtab ka müüjalt aega.
  6. Vali koht või kohad, kuhu kuulutus üles panna, populaarsemad kohad on Buduaari turg, Perekooli laat ja Facebooki grupp Muksula. Igasuguseid lasteasjade ostu/müügi gruppe on FB-s muidugi hulgim 🙂
    NB! kui oled kuulutuse üles pannud, siis hoia sel silm peal, et võimalike ostjate küsimustele ka võimalikult kiiresti vastata.
  7. Vältimaks hilisemaid pretensioone ja ka ebaausaid ostjaid soovitan müügi teha käest-kätte.

Minul on ise müües õnnestunud kärud maha müüa 24h jooksul, samas kui kummaliselt kaua võtnud müügiprotsessist läbi vahendajate kirjutasin siin postituses.

Edu kõigile, kel käru müük päevakorda tulemas!

kõik meie kärud :)

kõik meie kärud 🙂

Kuidas osta käru

Kuna meil on 9 kuu jooksul kasutuses olnud 5erinevat käru ja ma olen viimasel ajal üsna palju sel teemal oma kogemusi ja nõu jaganud, siis mõtlesin kirjutada täna sellest, mida võiks silmas pidada käru ostmisel, et leida tõesti enda vajadustele vastav variant. Samas võiks arvestada, et päris-päris universaalset ja kõigeks sobivat käru mu meelest ei ole, seega kui on plaanis käru kasutada väga erinevates tingimustes, siis võib juba ette arvestada pigem kahe käru ostuga.

Alustame algusest…
Küsi endalt, kus kõige rohkem käru kasutada on plaanis – kas pigem linnas või maal/metsarajal. Linnas on minu arvamusel mugavad kärud, millel on ees pöörlevad rattad, maal ja raskemal maastikul on head pigem 4 suurt ratast. Olenevalt tee kvaliteedist võiks vaadata ka vedrustust – raskem pinnas, konarlik tee, suured äärekivid jms tähendaks, et mugavam võib olla käru, millel on märkimisväärne vedrustus. Lihtsalt poes käimiseks või verandal/oma aias lapsele magamiseks võib osta ka sellise käru, millel vedrustus pole esikohal.

Oluline on mõelda ka, et kui kaua on plaanis käru kasutada, kas on soov pärast korvi osa väikseks jäämist sama raami edasi kasutada istmeosaga või siis pigem vanker välja vahetada kergema käru vastu. Palju on müügil 2in1 ja isegi 3in1 komplekte, samas on üsna sage nähtus, et neid vankrite istumise osasid üldse kasutama ei hakatagi ja pigem oleks mõistlik kohe ainult vanker koos korviga osta (istumise osa võtab ju samal ajal kodus ruumi, lisaks võib see ka komplekti hinda tõsta).
Kui on kindel soov sama käru kasutada ka jalutuskäruna, siis tasub uurida, kas ehk on antud mudelit võimalik ostagi vaid istumise osaga, millele sisse käib beebile pehme kookon (mida tavaliselt saab hiljem kasutada ka soojakotina). Pehme kookon ja kerge vankrikorv on abiks ka neile, kel tuleb last sellega näiteks mitu korrust üles-alla tassida.

Nii jõuamegi käru kaalu juurde. Kel käru tassida ja tõsta pole vaja, sel pole ka otseselt oluline, kui palju või vähe see kaalub. Kes aga peab käru igapäevaselt mööda treppe viima-tooma, sel tasub vaadata mudeleid, mis kergema kaaluga.

Materjalid
Nii mõnegi emme jaoks on väga ahvatlev valik valgest nahast käru – kellele see tõesti meeldib, miks mitte, samas ei ole tänavapäeval nahast (ja siinkohal peab mainima, et enamuse kärude puhul on kasutusel ikka kunstnahk/vakstu) kärudel mingeid märkimisväärseid eeliseid tekstiilist kärude ees. Kangad on samuti väga vastupidavad, kergesti puhastatavad ja vett hülgavad ning kes tahab, et tema valitud nahast käru ka hästi vastu peaks ja kaua kaunis püsiks, see peab ikka ka vihma ja lumega vihmakile peale tõmbama. Ka võib nahk osutuda üsna keeruliseks puhastada, kuna mustus läheb sügavamale naha sisse kui kangasse.
Vankrikorvi osas pole eriti vahet, kas värvus on hele või tume (kui siis ainult neil, kes korvi ka tihti autosse tõstavad ja see seal võib määrduda), kuid istumise osa juures eelistaksin ma pigem tumedamaid toone, mis kannatavad ära ka mitte nii puhaste jalanõudega kärusse roniva lapse 🙂
Ja veel soovitan poes kriiskav-valgeid detaile nähes mõelda, kas need on sama puhtad ka pärast jalutuskäiku või hakkavad need nõudma emme aega tihedaks puhastamiseks.

Funktsioonid
– Kõige olulisem funktsioon peale liikuvate rataste on kärul korralik ja toimiv pidur, eriti hea kui seda oleks ka mugav kasutada (nii saabastes kui ka plätudes).
muudetav lükkesanga kõrgus, see on oluline, kui käru lükkajate pikkus on märkimisväärselt erinev, nii on kõigil mugav käru kasutada.
Üleviidav lükkesang – see on tore ja mugav lisa, aga ei ole kindlasti esmatähtis. Põhiline argument selle funktsiooni kiitmisel on see, et kui jalutades päike kärru hakkab paistma, siis on hea sang üle viia ja päike ei häiri last. Samas on müügil ka suhteliselt suur valik lisa päikesesirme/varje, mis samuti kenasti abiks on ja saab ka ilma üleviidava sangata.
– istumise osa kasutamine nägu sõidu suunas ja selg sõidu suunas. See on hea lahendus kui käru on pikemalt kasutuses ja esialgu on väiksema lapsega mugav hoida istet selg sõidu suunas, nii näeb laps ema/isa ja vanemal on lihtne tekki sättida, lutti suhu panna või lapsega rääkida. Hiljem, kui suurem laps tahab rohkem ringi vaadata on hea kasutada istet näoga sõidu suunas.
käru kokku panemine, kui on teada, et pead käru tihti autosse panema või toas kokku panema hoiustamiseks, siis on oluline, et see käiks võimalikult lihtsalt ja väikseks kokku, kindlasti tasub enne käru ostmist seda ka oma autosse proovida mahutada.
istme pikkus ja liigutatavus, kui on teada, et ka istumise osas on plaan lapsel pikemalt magada lasta, siis on hea kui see iste käib täiesti lamavasse asendisse ning jalatuge saab üles tõsta, et laps ei peaks rippuvate jalgadega uinakut tegema.

Välimus
Ja kuigi ennekõike soovitan ma käru valida ikka funktsionaalsuse järgi, siis tegelikult on oluline, et see käru ka välmuselt selle lükkajale meeldiks. Ilusa ja ägeda käruga kohe tekib suurem tahtmine jalutama minna 😉

Lisaks võta aega ja mine käi erinevates poodides erinevate firmade ja mudelitega tutvumas, pildi peal ja videos ei pruugi siiski aru saada, milline see käru on päriselt.

Mida võiks teha/vaadata enne ostu poes:
– proovi läbi kõik käru funktsioonid, et kas kõik töötab nii nagu eeldad
– proovi käru ka autosse mahutada
– võimalusel osta käru, mis pole olnud müügisaalis näidiseks (kahjuks inimesed kärusid vaadates/proovides võivad oskamatusest kärule ka natuke kahju teha ja sa ei taha neid kahjustusi kodus avastada).
– uuri ka käru hoolduse kohta, kas seda on võimalik edaspidi seal poes teha+ varuosade saadavus
– Küsi, kas ehk on kärule tulemas ka sooduspakkumist.
– uuri veidi ka netipoode, mõne käru võib välismaalt tellides odavamalt saada kui Eestis poest.

Mida võiks teha/vaadata enne kasutatud käru ostu:
– alati osta käru käest-kätte tehinguga (kui ei ole just kokku lepitud tagastuse võimalust)
– proovi läbi kõik funktsioonid (vaata üle ka kõik trukid, lukud jms).
– vaata põhjalikult üle kanga või naha olukord, ka käru seest (korvi puhul vaata ka madratsi alla)
– käru vaatamiseks vali koht, mis on hästi valgustatud või päevane aeg
– ühtlasi võiks käru vaatamiseks valida vaiksema koha, et oleks kuulda võimalikud kriginad, sahinad ratastes või raamil
– metallist raami puhul vaata üle ka kruvid, needid jms kinnitused, et ega ei ole roostet näha.
– kontrolli üle, kas olemas on kõik lubatud lisad ja kas need on terved ja puhtad
– hinda käru seisukorda ja otsusta, kas soovid seda osta (väikemaid vigu saab parandada, kuid suuremate asjade puhul võib parandamine või asendamine minna lõpuks kallimaks kui soetatud käru). Teisalt võib kasutatult saada väga hea käru väga hea hinnaga.

Järgmises postituses jagan mõned nõuanded kuidas oma käru müüa 🙂

Meie Bugaboo Cameleon, mis on üks kergemaid üleviidava sangaga kärusid.

Meie Bugaboo Cameleon, mis on üks kergemaid üleviidava sangaga kärusid.

 

Käru arvustus – Bugaboo Cameleon 2

Niisiis, Quinny sai meil müüdud ja kuigi ma proovisin, et äkki nüüd aitab uutest kärudest ja elame ühega, siis see siiski ei õnnestunud. Nõnda saabuski meie juurde Bugaboo Cameleon 2 (tutvustav video siin).

See käru on siiani kindlasti kõige mõnusama “jooksuga” – linnas jalutamiseks, poes käimiseks täiesti ideaalne kaaslane, ka trammi mahub hästi. Kuna esiratastel on arvestatav vedrustus, siis ei pea põdema ka suurematest äärekividest või väiksematest aukudest läbi sõitmise pärast – samas metsa ma selle käruga ei läheks.

Komplektis on vankrikorv (üsna ruumikas) ja istumise osa. Istumise osa meenutab pigem seda Quinny Buzzi, kuna ei ole siledalt lamav vaid pepu jääb nö lohu sisse. Kartsin veidi, et kas JJ on seal nõus üldse pikemat uinakut tegema, aga minu imestuseks jäi ta seal kärus isegi kiiremini magama kui Concordis. Lisaks on see iste hea, kuna toetab teda piisavalt ja tal on võimalus rohkem kärust välja näha. Istumisosa saab kasutada mõlemas suunas ja mõlemal juhul on 3 kalde asendit.

Kes on aga harjunud, et vankrikorv ja istumise osa on kaks täiesti eraldi asja, siis Bugaboo on selles osas pisut erinev. Nimelt on mõlemal juhul kasutuses üks ja sama alusraam (ma ei mõtle siinkohal käru ratastega raami). Nii istumise osa kangas kui ka korvi kangas koos põhjaga kinnituvad sama ristküliku kujulise raami peale, mis tähendab, et kui soovid neid mõlemat vaheldumisi kasutada tuleb tegeleda pidevalt nende kangaste ümberpaigutamisega (ja see ei ole just liiga mugav tegevus, mul läks ka Teedu abi vaja). Teisalt tähendab see ka seda, et kui soovid üht neist osadest hoiustada, siis võtavad need oluliselt vähem ruumi kui enamike teiste kärude korvi või istme osad.

Cameleonil on 4 ratast, ees väiksed pöörlevad ja taga päris suured. Kuna kärul on üleviidav sang, siis saab raskemate teeolude korral liikuda suured rattad ees, samas on sellisel juhul manööverdamine ebamugavam – kel ikka keerulisema pinnase peal liikumist võiks pigem vaadata Bugaboo Buffalot.
Lisaks on sel kärul võimalus ka kasutada 2-ratta varianti, kus esirattad tuleb eemaldada ja näiteks rannas siis käru enda järel vedada vaid nende suuremate rataste peal – mulle tundub see samas suht tülikas ettevõtmine ja ma pigem ei roniks selle käruga (ega üldse kärudega) randa (kuna liiv, mis rataste ja kõik võimalike kohtade vahele seal läheb, ei tee ühelegi kärule head).

Täiesti esimest korda puutusin nüüd Bugabood kasutades kokku käsipiduriga. Esialgu on harjumatu ja ikka tahab jalg käru alt pidurit otsida, samas pärast mõningast kasutamist hakkas see käsipidur meeldima – eriti siis kui jalas on vähe paremad kingad, mida mõne käru pidur lihtsalt katki teeks (need, kus piduri vabastamiseks peab jalaga alt üles suruma).

Bugaboo Cameleon 2 plussid:
– Väga kerge käru (9kg)
– pöörlevad esirattad, mis teevad käru kergesti manööverdatavaks
– üleviidav sang (tavaliselt seee funktsioon oluliselt raskematel kärudel)
– väga suur pakikorv (millel on võimalus ka kate peale panna)
– pikendatav lükkesang
– ruumikas vankrikorv
– koos adapteriga saab kasutada turvahälli ratastena
– istme kalde asendi reguleerimine kahel pool asetsevatest nuppudest on ülilihtne (ei pea nöörisüsteemiga jändama)

Bugaboo Cameleon 2 miinused:
– kasutades vankrikorvi on selle all oleva pakikorvi juurde ligipääs üsna raske
– vankrikorvi ja istumisosa vaheldumisi kasutamine on veidi ebamugav
– suurema lume korral on vajalik juurde osta nn lumerattad (suuremad esirattad, mida aga kahjuks sellele mudelile liigub üsna vähe).

Üks miinus on Bugaboo kärudel veel – Eestis neid uuena ükski pood ei müü, lähim koht on Soome.
Järelturul liigub rohkem Cameleon 2 varianti (mis meilgi kasutuses), aga Bugabool on müügil ka Cameleon 3, mis on siis eelmise käru edasiarendus. Üldmulje on C3 kärul sama, muutused on pigem väiksed (kasutusmugavusele on rohkem rõhku pandud) – kel huvi võib vaadata seda võrdlevat videot.

Ma olen nüüd lubanud, et see on meil siin proovimiste jadas viimane käru (ma loodan, et suudan sellest kinni ka pidada). Hetkel on nii, et Concordis magab Jens kodus päeval õueunesid ja Bugabooga käime siis ringi rohkem. Eks näis kaua seda lusti on, sest kui ikka sel aastal otsustab tali, et ei jää taeva ja linnas ka lund juhtub olema, siis ilmselt tuleb Bugaboo suve ootama panna ja liikuda Concordiga (Bugaboo talverattaid ma tellida ei plaani, sest no meil ju Concord olemas ja ei ole sundi BB-ga talvel hanges sumada).

Kui keegi tahaks oma käru kohta ka sellist tutvustust teha ja teistega jagada, siis anna endast märku (lifeatlucky13@gmail.com või kirjuta mulle FB-sse – Berit Piho) ning teeme ühise postituse! 

IMG_5520

FullSizeRender (5)

 

Käru arvustus – Quinny Buzz 4

Vahelduse mõttes proovisime ka Quinny Buzzi (mis tänaseks on küll müüdud). Enim tõmbas mind selle käru poole tore iste, kus JJ-l välja vaadata väga mõnna. Ka toetas see iste teda hästi, kuna ta veel päris ise ei istu. Istet saab kasutada mõlemat pidi. Näoga sõidu suunas on 3 kalde asendit, seljaga sõidu suunas on 2 asendit.

Meie enda Buzzi tuunisime üle, aga ega sel ka niisama midagi viga ei olnud. Kel selle käru vastu huvi, siis kindlasti soovitan 4-rattaga varianti, muidu võib see esimene ratas üksi küll veidi väikseks jääda ja raske liikuda.
Kihvt on ka ise avanev raam, siiani kõigist kärudest kõige mugavam kindlasti. Vanemat mudeli aga koos istmega kokku panna ei saa. Kel kitsamad uksed, siis peab arvestama, et tagumiste rataste vaheline käru laius on 65cm, mis teeb selle üheks laiemaks käruks.

Meie kasutasime seda ennekõike lühematel käikudel, kus oli teada, et JJ magama ilmselt ei jää ja tahab rohkem ringi vaadata (samas tegi ta ikka ka uinakuid seal 🙂 ).

Vihmakile on samuti suur aga see mahub hästi käruga kaasas olevasse kotti, meil muidugi õnnestus kord kõva vihma kätte jääda ja seda ilma kileta ning ega see väike vari väga hästi vett ei pidanud, seega on kile kaasas kandmine vihmaohu korral kindlasti vajalik.

Buzzi raami saab kasutada ka turvahälli ratastena.

Quinny Buzz plussid:
– mõnus iste, kust lapsel hea välja vaadata
– istet saab kasutada mõlemat pidi
– ise avanev raam, väga mugav
– kõik lisad käruga kaasas (vihmakile, putukavõrk, tarvete kott, teine istme kate)
– pikendatav lükkesang

Quinny Buzz miinused:
– raam väga lai ja ka üsna raske (ca 12kg)
– vanematel mudelitel kaarvari pisut väike
– iste ei käi täiesti siledalt lamavasse asendisse, seega pikemat und seal ilmselt ebamugavam teha
– raami all asuv pakikorv on üsna madala ja sopasema ilmaga määrduks kergesti

BuzzEnne BuzzPärast

Käru arvustus – Concord Wanderer

Meie kolmas käru on Concord Wanderer ja sellest olen juba igal võimalusel üht koma teist kirjutanud ka.
Nagu eelmises postituses mainisin, siis Armadillo meile enam ei sobinud ja uut jalutuskäru otsides leidsingi juhuslikult Wandereri, mis vastas igale mu nõudmisele.

Kuna käru käib täislamavasse asendisse ja iste on selline piisavalt suur, piisavalt lai ja piisavalt kaetud, siis kolis JJ oma õue unedega Brio korvist Wandereri istmesse.
Kaalu on kärul 13kg, mis just väga kerge ei ole, samas mina jaksan tõsta küll kui vaja. Käru kokku panemine on lihtne ja seda saab teha nii istmega raamil kui ka kaheks osaks eraldi võttes.

Me oleme selle käruga nüüd päris palju igal pool ringi käinud, saab hakkama metsarajal, Muumimaal, linnas, poes ja ühistranspordis (me kasutame enim trammi).

Käruga on kaasas vihmakile (mida on hea ka vahel suurema tuulega kärule ümber panna) ja päiksevari. Selle päiksevarju osas olin ma esialgu skeptiline, et mis mõttes ma nüüd mingit riidejuppi siin hakkan ette panema, aga tegelikult on see väga mugav. Varjab magava lapse päikese eest täielikult, eraldab veidi ka ümbritsevast suminast (näiteks linnas/poes käies) ja mis kõige olulisem – kogu selle varjamise juures pääseb õhk lapsele normaalselt kärusse ligi 🙂 Lisaks on õhutuseks kaarvarju peal võrguga ava, mida lukuga avada-sulgeda saab.
Putukavõrku kärul kaasas polnud, aga meie kasutame mingit kõige lihtsamat universaalset ja käru mahub pea kogu täiega sinna alla ära.

Kuigi eelmise käru juures, mind see lapse nägu sõidu suunas ei häirinud, kasutame praegu käru siiski enamasti nägu lükkaja poole, sest hetkel mulle tundub nii mugavam. Samas saab istet väga lihtsalt ka ümber tõsta – hea lahendus juba suurema lapse puhul.

Concord Wandereri plussid:
– normaalse suurusega rattad, esimesed päärlevad 360 kraadi ja saab ka fikseerida – ma arvan, et saab kasutada ka talvel (kui just kuskile mega hange ei plaani ronida – ma ei plaani).
– pikk ja lai istmeosa (pikkus veidi üle meetri, nii, et ka suurem laps saab pikali visata)
– reguleeritava kõrgusega lükkesang
– istet saab kasutada mõlemat pidi
– reguleeritav jalaosa (saab ka 90kraadi peal üles lükata, nii tekib justkui väike korv, kus laps sees)
– nii suure ja korraliku käru kohta käib väga kompaktseks kokku
– meil enam vaja ei läinud, aga samale raamile saab panna ka kahte Concordi vankrikorvi.

Concord Wandereri miinused:
– vihmakile on igapäevaseks kaasas hoidmiseks suht suur ja võtab pakikorvist päris suure osa ära
– kärul pole kaasas putukavõrku (samas enamasti kergkärudel pole ka)
– kaarvarju sättides võib kogemata selle tagant liiga pingule panna ja siis hakkab vari justkui taha vajuma/hüppama. Kui see vari aga õiesti paika panna, siis seda muret enam pole.

Teet palus öelda, et see käru on lihtsalt super! 😀

Wandereri müüb Beebimaailm ja neil poes on suurem valik värve kui kodulehel näha, seega, kel huvi tasub vaatama minna.

Jalatoe saab täiesti üles tõsta tekitades nii lapsele väikse pesa

Jalatoe saab täiesti üles tõsta tekitades nii lapsele väikse pesa

IMGP3664 IMGP3668 IMGP3670

Päikese eest varjab mõnus vari

Päikese eest varjab mõnus vari

IMGP3674

Saab ka nägu sõidu suunas sõita

Saab ka nägu sõidu suunas sõita

IMGP3679

Käru arvustus – Mamas and Papas Armadillo

Meie teine käru oli Mamas and Papas Armadillo, ostetud sai see reisile minekuks, sest oli selge, et suurt Briot me kaasa ei vea.

Meid võlus Armadillo juures äge välimus ja tõesti suur kaarvari. Käru on üsna kerge ca 8kg ja käib võileivaks kokku. See kokku panemine nii libedalt ei lähe kui videodes näha, aga kui asi käppa saada, siis saab väga kiiresti hakkama.
Reisil oligi see käru väga super, enda järel lohistades (tagumiste rataste peal) sai sellega isegi rannas käidud. Käru käib peaaegu täislamavasse asendisse, nii et reisil tegi 3-kuune JJ oma uinakud edukalt seal kärus. Eriti mõnus on käru istme ruumikus, see on piisavalt lai, et ka suurem laps kendasti ära mahuks. Lisaks meeldib mulle, et jalatuge saab üles liigutada.

Reisimise osas veel teadmiseks, et näiteks Tallinna lennujaamas pidime käru kokku panema ja läbi valgustamiseks lindile panema – ja see mahtus kenasti 🙂

Armadillos on laps näoga sõidu suunas ja kuigi ma alguses veidi kahtlev olin, et kas see teeb meil nii väikse lapsega kärutamise ebamugavaks või üldse võimatuks, siis mu kahtlused olid asjatud. Varju peal olevast piiluaknast sai vajadusel last vaadata ja JJ ka ei protesteerinud kuidagi.

Kodus hakkasin seda edasi kasutama turvahälli ratastena (istet eemaldama ei pea ja ei saagi). Ja siis tundsin, et mind hakkab häirima igasuguse vedrustuse puudumine ja plastikust rattad. Eriti oli see vedrustuse puudumine häiriv, kui turvahäll käru peal oli, sest siis oli lapse pea just esimeste rataste kohal ja see pidev nö kaasa kolksumine oli üsna nõme.

Tagantjärgi targana ütleks ma, et see käru on väga hea ca alates 9-kuust/1 aastast, kus see vedrustus võib-olla ka nii väga enam rolli ei mängi  – ja tegelikult ongi tootja seda ka nii ette näinud. Vastsündinule sobilikuna reklaamivad nad Armadillo Flipi (kuigi minu arust see on imelik nökats). Seega sai see meile kasutusse liiga vara.

Armadillo plussid:
– väga suur kaarvari (piiluaknaga, mis avaneb ja sulgub magnetiga, et laps unest ei ärkaks – mida võib juhtuda takjakinnituse korral)
– lai iste
– liigutatav jalatugi (suuremal lapsel ei jää magades jalad rippu)
– kergesti kokku pandav (voldib nii, et istme osa jääb sisse poole ja ei määrdu nii kergesti)

Armadillo miinused:
– plastikust rattad (mis kehvema tee peal kuluvad päris kiirelt)
– igasuguse vedrustuse puudumine
– katteid on keeruline puhastada, kuna need ei käi lihtsalt maha.
– ei ole mingeid lisaavasid palaval ajal tuulutuseks

Seega plusse on Armadillol kindlasti rohkem kui miinuseid ja kes soovib mõnusat linnakäru just veidi suuremale põnnile võib vabalt Armadillo valida.
Olemas on ka XT mudel, millel paremad rattad, kuid seda Eestis ei müüda.

B_JJ

Laste polikliiniku ees väike poseerimine ka

Hea tekk on igalpool abiks

Käru arvustus – Brio Happy

Kuna me oleme 7 kuu jooksul proovinud üsna mitut käru/vankrit, siis mõtlesin, et kirjutan neist igast ühest ka eraldi väikse ülevaate ja kokkuvõtte meie kogemuse põhjal. Ehk on kellelgi abiks, kes ise käru otsingul.

Täna kirjutan meie kõige esimesest kärust –
Brio Happy

Meie ostsime kasutatult komplekti – vankrikorv, istumise osa ja raam, kaasas olid ka vihmakile ja putukavõrk. Brio sai valitud oma hea vastupidavuse pärast, lisaks on see käru klassikaliselt ilus. Kuna tol hetkel arvasin, et hakkan metsikult ringi kärutama ja talv oli ees, siis olid olulised ka 4 suurt ratast.
Algselt plaanisin selle käru uuena osta ja siis oleksin istumise osa esialgu ostmata jätnud (mis meie kogemusest oleks õige otsus olnud, kuna sellel kärul me selle osa kasutamiseni ei jõudnudki), aga kuna see kasutatud komplekt oli nii soodne (250€ vs 750€ uuena), siis loomulikult võtsime selle.

Tegelikult aga minust mingit jalutajat ei olnud (ega pole siiani väga tulnud) ja käru kasutasime valdavalt JJ rõdule magama panekuks (siiani tänan õnne, et nii suure rõduga kodu ostsime).

Plussid Brio Happy juures:
– suured rattad, lähevad kõigest läbi
– suur vankrikorv, ka talveriietes beebi mahub mõnusasti magama + kui esimest korda maal ööbisime, siis JJ ei olnud nõus kuskil mujal uinuma kui oma vankrikorvis, mille saime siis oma voodi kõrvale tõsta.
– suur pakikorv – sinna mahtus vabalt pool elamist 🙂
– pikendatav lükkesang

Ja mõned miinused:
– suurus, kuna tegemist ei ole väga kompaktse vankriga, siis väiksematest kohtades läbi mahtumine võib olla keeruline (nagu meie maja uksed, mis on ka eriti rasked).
– 4 fikseeritud ratast, ma alguses arvasin, et pöörlevad rattad on mingi jama, aga linnas elades on need väga mugavad. Maal olid need Brio rattad jälle super, seega ma pigem valiks selle just nö maa oludesse.

Meie jaoks saigi see suurus lõpuks otsustavaks, et miks selle käru müüki panime, JJ ei vajanud enam seda ülikindlat korvi enda ümber ja kuna ilusamate ilmadega hakkasime ka rohkem linnas käima, siis ei olnud see liikumiseks minu jaoks nii mugav.

Oluline on siinkohal ära mainida, et Briot vankrifirmana enam ei eksisteeri, eelmisel aastal ostis Britax selle ära ja seepärast ei ole ka uuena Brio vankreid enam poodides müügil näha. Kuid Britaxi lehel on näha, et paar Brio mudelit on neil siiani saadaval. Samas järelturul neid vahel liigub ja, kes tahab head vastupidavat käru (eriti just talvebeebile), siis soovitan endale üks mõnus Brio muretseda. Kuigi omadustelt on Brio mu meelest sama hea kui Emmaljunga, siis kuna Brio ümber pole olnud sellist haipi on ka nende hind järelturul soodsam.

Jensiga lasteaeda

Fun fact: ka Rootsi kroonprintsess Victoria sõidutas oma tütar Estelle Brio vankris :)  Pilt kuningakoja Facebooki lehelt.

Fun fact: ka Rootsi kroonprintsess Victoria sõidutas oma tütar Estelle Brio vankris 🙂
Pilt kuningakoja Facebooki lehelt.